Kuidas läheb Aamulehti suurel lambitestil ?

Vahepeal on jupp aega möödunud ning oleks paras aeg visata taaskord pilk Aamulehti suurele lambitestile. 

Tuletaks alustuseks meelde, millega tegu :

Soomlaste "Aamulehti" võttis koostöös "Messi Sähkö Oy´ga"  ette testi, milles osaleb ühtekokku 10  lampi. Kaks neist on 60W hõõglambid, ülejäänud kaheksa väidetavalt sama tugevat valgust andvad 11W kompaktluminofoorid, ehk säästulambid. Kõik kümme lampi on ostetud erinevatest kauplustest ning valik on tehtud juhuslikult.

Lambid põlevad võrdsetes tingimustes ning saavad elektrit samast allikast, ehk siis juhuslik voolukõikumine mõjutaks sarnaselt kõiki testis osalevaid lampe. Lambid on tööle pandud kolmetunniste tsüklitena -  2h 45min põlemist, 15 minutit "puhkeaega". Kokku teeb see ööpäevas 22 tundi põlemist ning 8 sisse ja välja lülitust.

Test kestab, kuni viimane lamp oma töö lõpetab.

Esimesena lõpetas töö Philips Softone 60W hõõglamp (hind 1.20 EUR),  mis pidas vastu 859.5 tundi, teisena andis 1180 tundi peale testi algust alla  Osram  Soft White hõõglamp.

Esimese säästulambina lõpetas 2816 tundi peale testi algust töö testi odavaim, 2.95 EUR eest kauplusest Hong-Kong ostetud  Wirta säästulamp, mis ainsana testil osalejatest ei vastanud ka A klassi lambi nõuetele.

Tänase seisuga on testi algusest möödunud üle 7000 tunni ning 10 lambist põleb endiselt 3.  Kaks viimast "lahkujat" olid 6250 tundi põlenud "Airalite" (hind 2.95 EUR) ning  6907 tundi põlenud Biltema säästulamp (hind 3.99 EUR). Mõlema lambi elueaks oli lubatud 8000 tundi. 

Huvitaval kombel on kahe endiselt põleva säästulambi elueaks lubatud kuni 6000 tundi.

Mida testi praegune seis näitab ? 

Üllatusega pean tõdema, et eluiga ning hinda arvesse võttes on kõige suurema tegeliku kuluga testis osalenutest mõlemad hõõglambid ! Kui lisada siia ka hõõglampide oluliselt suurem energiatarbimine (60W vs säästulambi 11W), on juba enne testi lõppemist kindel, et vaatamata kõrgemale ostuhinnale ning lubatust kohati üllatavalt palju lühemale elueale, on säästulambid ehk kompaktluminofoorid tarbijale kokkuvõttes odavamad. 

Omaette küsimus on minu jaoks siiski säästulampide lubatud ning tegelik eluiga. 

Täpsemalt siis tarbija õigused ning müüja/tootja kohustused seoses säästulambiga, mis põleb lubatud tundidest märgatavalt vähem. 

Testis osalenud Philips Genie põles lubatud 8000 tunni asemel 4944 tundi, ehk pea poole vähem. Hetkel viimastena "lahkunud" lampidel jäi lubatud elueast puudu ligi neljandik. 

Sisuliselt peaks olema tegemist tarbija eksitamise ning valeinfo jagamisega, paraku ei osanud Eesti tarbijakaitse mulle antud küsimuses ühtegi mõistlikku vastust anda. 
Selle asemel "saadeti" mind küsimuse Tehnilise järelvalve osakonda, kelle pädevusse pidi kuuluma elektroonikaseadmete nõuetele vastavuse kontroll. Neilt sain teada, et nad tõepoolest tegelevad järelvalvega, otseselt tarbija ekistamisega peaks aga tegelema tarbijakaitse. 

Nokk kinni, saba lahti...

Teadlik ja tark tarbimine

Seda, kui palju sisaldab meie toidulaud kõikvõimalikku keemiat ning lisaaineid, saame meediast lugeda üha sagemini ning sagemini.  Tegemist on tõepoolest olulise ning murettekitava teemaga. Eriti kui mõtelda meie laste peale. On ju tuntud ning teatud tõde, et toit on kõige odavam ning olulisim ravim haiguste ennetamiseks. Täpselt sama palju, kui õige toit (justnimelt toit, mitte toitumine) aitab haigusi ennetada, on keemiat ning lisaaineid täis toit meie tervist rikkuv ning haigusi esilekutsuv. Selles kontekstis saab mõiste "oled see, mida sööd" hoopis uue tähenduse.

Ma ei hakka siinkohal pikalt rääkima, kuidas "mujal Euroopas" on korralikud ning inimesi kaitsvad toiduaineteseadused, et mahetoit ei ole mujal vaid kallis "ökofriikide ning rikkurite lõbu", et seal on kauplused ning terved kaupluste ketid, mida võiks suuruselt võrrelda meil oleva Rimi või Selveriga,  mis müüvad vaid puhast ja keemiavaba toitu (ja mitte ainult toitu) ning kuidas soodustatakse ning populariseeritakse väikesi "talupoode" (mida meil kangesti tahetakse välja suretada)  ning mahekasti tüüpi ettevõtmisi.

Kõik see võiks olla ka siinsamas koduses Eestis, ometigi...
On teada fakt, et nõudlus tekitab pakkumise ning turg määrab hinna.
Niikaua, kui Eesti inimene ei vaata, mida ta sööb ning on nõus raha välja käima säilitusainetest, toiduvärvidest, transrasvadest ja sünteetikast kubiseva toidulaua eest, ei muutu ka Eestis mitte midagi. Otse vastupidi.
Alles hiljuti juhtusin lugema artiklit, kus kurdeti, et paljude Eesti toiduainete kvaliteet ning maitse on mõne aastaga muutunud oluliselt kehvemaks.
Julgen väita, et see on tõsi ja olukord muutub veelgi kehvemaks. Äri on julm ning enamus tootjaid vaatab vaid seda, kuidas toota veelgi odavamate vahenditega, kuidas teha toode veelgi kauem säilivaks ning atrkatiivsemaks (maasikad või liha värvitakse punasemaks, leib ja shokolaad tumedamaks jne) ning mis peamine - kuidas kõige selle juures veelgi suuremat kasu teenida, sageli suisa vahendeid alimata. Inimeste tervis on viimane, mille peale mõteldakse.
Ja milleks, kui seda kõike nii või nii ostetakse...
Siinkohal tuleks ütelda STOPP !

Lahenduseks on teadlik ja tark tarbimine, mille abil luuakse viimaks situatsioon, kus tootjad peavad pelgalt kasumiahnuse tagaajamise asemel hakkama mõtlema sellele, kuidas teha oma toode paremaks ning kvaltieetsemaks, et ka teadlik tarbija seda ostaks !

Teadlikul tarbimisel on minu arvates mitu olulist aspekti.

* Esiteks loomulikult enese ja oma lähedaste tervis. Teadlik ja tark tarbija ei osta esimest ettejuhtuvat toidupala vaid teeb oma valiku teadlikult, lähtudes sellest, et toit oleks võimalikult puhas, keemiavaba ning ei sisaldaks kahjulikke lisaaineid. Kõige lihtsam võimalus on loomulikult paljud vajalikud asjad ise kasvatada - korjata (marjad, õunad, metsasaadused, köögi- ja juurviljad, jne), kui selleks puudub võimalus, tuleks leida inimesed, kellel see võimalus on ning kes oleks nõus oma saadusi Sulle müüma. Otsi ja kuula oma sõpruskonnas-tutvuskonnas või näiteks töökaaslaste seas. Kindlasti on nii mõnelgi oma maamaja või aiamaa või tuutav talunik, kelle käest nad ise ostavad ja saaksid ka Sinule muretseda. Sa üllatud, kui lühikese ajaga on Sul võimalik enesele koostada võrgustik, mille kaudu saad enamus asjad soetada  otse kasvatajalt, ilma igasuguste hüper- ja supermarketiteta. Esiteks on see oluliselt tervislikum, enamasti ka tunduvalt odavam. Loomulikult tasub ka turgu külastada.
Mahlad, moosid, koogid, hoidised, külmutatud köögiviljad - kõik selle saab toorainetest ise valmistada. Jällegi - oluliselt tervislikum ja tunduvalt odavam. Ei ole aega ? Õigus, tänapäeva inimene on ju aheldatud teleri ning arvuti külge...
Ühelt poolt saab sellise "moositegemise "muuta väga mõnusaks kogupere-ettevõtmiseks, selle asemel, et kalapilguga sadu telekanaleid klõpsida lootuses - ehk tuleb kusagilt midagi. Teiseks jääb päris palju aega üle ka sellest, mis oleks muidu kulunud marketites kassa ja letijärjekorras sesimistele ja poodide vahet sõitmisele.
Aega tuleb lihtsalt võtta ja see on hämmastav, kui suure osa päevast me lihtsalt mitte midagi tehes raiskame (seesama telekanalite klõpsimine).

* Teiseks oluliseks aspektiks on kodumaise toodangu eelistamine. Kodumaise toodangu all pean silmas mitte Eesti tootjate kaupa vaid Eestis TOODETUD ja ka KASVATATUD ning KOHALIKUST TOORAINEST valmistatud asju. Kui on kõrvuti valida Eestis toodetud ning Eesti tootja pool Leedus toodetud maisipulkade vahel (nimesid mainimata), langeb targa ja teadliku tarbija valik loomulikult sellele, mis on Eestis toodetud.  Kui on valida, kas osta marju kohalikult talumehelt või oma naabrilt ja teha nendest ise mahlad ning moosid või osta Eesti tootja poolt Hiinast ning Poolast imporditud marjadest tehtud moose ja mahlu, langeb teadliku tarbija valik loomulikult esimestele.

See punkt jaguneb omakorda tinglikult kaheks: ühelt poolt säästame selmoel keskkonda ning vähendame  süsinikujälge (transport...), teisalt aga toetame seda, et Eesti tootjad kasutaksid rohkem kohalikku tooret ning tööjõudu ning seeläbi soodustame uute töökohtade loomist (praeguses majanduslikus olukorras eriti oluline) ja loomulikult ka kohalikku toormekasvatust ja põllumajandust (mis omakorda tähendab suurema tõenäosusega kvaliteetsemat ja puhtamat tooret).

Eriti oluline ja tänuväärne on minu arvates justnimelt kohalike väiketootjate/kasvatajate toetamine (ehk siis ürtia pigem osta otse kasvatajalt - põllumehelt), sest mida suurem ettevõtmine, seda suurem on masstootmise tõenäosus ja seda suurem on risk, et hakatakse kasutama kemikaale-mürke, jne.

  









Lühidalt kokkuvõttes - see, milline on meie toidulaud lähituleviks ja kas see jääb endiselt sisladama transrasvu, keemiat ja sünteetikat, sõltub kõik Sinust, minust ja meie tarbimisharjumustest. Tuleb tekitada nõudlus puhatama toidu järgi ning see saab tekkida vaid juhul, kui inimene teab ja vaatab, mida ta ostab ning keeldub tarbimast rämspu ning eelistab pigem Eestis toodetud ja kohalikust toormest valmistatud kaupu.
Tarbi teadlikult ja targalt:

Otsid lapsele kingitust ehk hea üllatus Jõuluajast

Otsisime abikaasaga oma pojale jõuludeks mõnda huvitavat kingitust ning sattusime selmoel vägagi postitiivse üllatuse otsa.
Nimelt oli meie soov leida mänguasi, millega laps saaks tõepoolest loovalt ning arendavalt mängida ning mis ei "mängiks ise lapse eest" - ehk ei vilgu - piiksu - prääksu - hüppa - värise ja mängi trummisoolosid ning plekiseid "hiina meloodiaid".

On24 Lastemaailma kodulehelt avastasime firma Plan Toys puidust mänguasjad, mis juba esimese põgusa tutvumise järel meis huvi tekitasid. Asja lähemalt uurides saime oma suureks üllatuseks ja heameeleks teada, et lisaks kõigele muule on Plan Toys näol tegemist vägagi rohelise tootjaga. Nende põhiklausel on "Reduce - Reuse and Recycle" ehk siis "Vähenda, Taaskasuta ing taaskäitle". 

Plan Toys kasutab oma mänguasjade valmistamiseks orgaaniliselt kasvatatud kummipuud. Valmistamisel kasutada vaid neid puid, mida ei saa ena lateksi tootmiseks kasutada ning mis seetõttu kuuluksid hävitamisele. Puidu tugevdamiseks ei kasutata mitte kemikaale vaid spetsiaalset ahjus kuivatamist. Kõik mänguasjad on värvitud veebaasil valmistatud plii ning raskemetaalidest vabade värvidega ning kinnitatud looduslikest materjalidest valmistatud E-Zero liimiga.

Kõik Plan Toys tooted on pakendatud taaskäideldud materjalist pakenditesse, kasutusjuhendid ja brozhüürid on trükitud vee ja soja baasil valmistatud loodusliku ning biolaguneva tindiga. 

Hämmastav, et nii oluline info jääb ON24 Lastemaailma kodulehelt saamata. 

Seda kõike kirjutades tuli mul jällegi meelde ühes mänguasjade poes pealt kuuldud vestlus, Kus üks isa uuris ja vaatas mingit mängasja ning pani selle riiulisse tagasi üteldes : "Täeisti mõttetu asi - see ei tee ju mitte midagi"...

Olles üle 10 aasta lastega töötanud ning nüüd ka tänu "Moskva Positiivse Tehnoloogia Instituudi" rektorile Nadežda Osipovale veidi mänguteraapiast ja mängust kui lapse tööst aimu saanud, oli mul vägagi raske oma keelt hammaste taga hoida :-)