27 March 2010

Laste lemmikmaiustused Angelika Erini kommentaaridega.

Minu arvates lugemistväärt artikkel Pärnu Postimehe 27 märtsi võrguväljaandes, mida tahan siinkohal Teiega jagada.  Lisasin omalt poolt täpsustavad lisamärkused ning viited seoses mõnede kahjulike E-ainete täpsema infoga. Klõpsa kindlasti eraldi rasvase ja punase kirjaga väljatoodud märksõnadele, et lugeda lisainfot.

Head lugemist ja uurimist.

***

Laste lemmikmaiustused Angelika Erini kommentaaridega. 

Vanemate seas korraldatud küsitluse tulemusena joonistusid välja laste lemmikmaiustused, mille hulka mahuvad nii kohukesed, Actimel kui üllatusmuna, aga ka maisikepikesed ja kamapallid.

Pärnu Postimees palus maiustuste koostist kommenteerida raamatu "Saladuslikud E-ained meie igapäevatoidus" autoril Angelika Erinil, kes ei nimeta end toitumisspetsialistiks, kuid on viimastel aastatel toiduainete koostist ja tervisesõbralikkust põhjalikult uurinud.

Erini sõnutsi sisaldavad paljud nimekirjas olevad tooted sidrunhapet, mida looduses leidub sidrunimahlas, kuid toiduainetööstuses on tegu sünteetilise sidrunhappega. Lapsevanematel tasub teada, et sidrunhappe liigtarbimine võib kahjustada hambaemaili. Osa maiustusi sisaldab hüdrogeenitud taimseid rasvu (edaspidi HTR), millega hoitakse toote hind madal, kuid neid loetakse kahjulikuks. Samuti leidub maiustustes tihti ülearu palju suhkrut.



* Balsnacki kamapallid
Koostis: kamajahu 93%, soola 0,6%. Valmistatud Eestis kasvatatud viljadest.

Kommentaar: suhteliselt hea, ehkki olen kuulnud, et kamajahu on töödeldud.








* Draakoni õunamaitseline närimiskomm
Koostis: suhkur, glükoosisiirup, hüdrogeenitud taimne rasv, happelisuse regulaator (sidrunhape), lõhna- ja maitseaine, emulgaator (sojaletsitiin), stabilisaator (E406, E407), askorbiinhape, toiduvärv (klorofülli vasekompleksid, luteiin). Säilitusaineteta.

Kommentaar: HTR on odav taimne rasv, millega hoitakse toote hind madal. Paljude arvates kahjulik. E406 on agar, mis on looduslik. E407 on karrageen, mis paljude arvates põhjustab soolevaevusi ja on lastele ebasoovitav. Ilma säilitusaineteta - see on hea.



* Lotte maisikepikesed
Koostis: maisitangu 72%, suhkrut 25%, sool.

Kommentaar: liiga palju suhkrut, et terve pakk ära süüa, mida tavaliselt tehakse. 








* Magus kõrsik
Koostis: nisujahu, vesi, suhkur, margariin, sool (maksimaalselt 0,4%), pärm, vanill.

Kommentaar: sama suhtumine mis maisikepikeste puhul. Peale selle margariin. Jääb küsimus: missugune on nimetatud margariini koostis?


* Kasekese batoonike 
Koostis: suhkur, hüdrogeenitud taimne rasv, täispiimapulber, vähendatud rasvasisaldusega kakaopulber, vadakupulber, nisujahu, taimne rasv, muna, happesuse regulaator (sidrunhape, E500), kondenspiim, sool, pärm, kergitusaine (E500, E503), vanilliin, emulgaator (sojaletsitiin), lõhna- ja maitseaine.

Kommentaar: E500 on sooda, seda ei pea kartma. E503 on ammooniumkarbonaadid. Ei tahaks kommenteerida, kuid parem oleks, kui me ammooniumi ega alumiiniumi sisaldavaid toiduaineid ei sööks. Minu valikusse Kaseke ei kuuluks, HTRi tõttu.



* Haribo kuldkarud
Koostis: suhkur, glükoosisiirup, zhelatiin, dekstroos, sidrunhape, värvustavad puuvilja- ja taimeekstraktid, lõhnaained, taimeõli, kate: meevaha, karnaubavaha, karamellisiirup.

Kommentaar: värvained peaks olema välja toodud, aga pole. Olen näinud, et Haribo on paljudes kommides sünteetilised värvained looduslikumate vastu vahetanud, seetõttu on nad värvilt plassimad kui enne. Mina eelistaksin tuhmimaid Haribo komme.


* Kinder Pinqui
Koostis: pastöriseeritud piim (24%), ðokolaad 21% (suhkur, kakaomass, kakaovõi, emulgaator sojaletsitiin, lõhna- ja maitseaine), suhkur, taimeõli ja rasvad, lössipulber, nisujahu, kakaovõi, veesisalduseta või, dekstroos, piimashokolaad (suhkur, täispiimapulber, kakaovõi, kakaomass, emulgaator (sojaletsitiin), lõhna- ja maitseaine), munapulber, madala rasvasisaldusega kakaopulber, pärm, lõhna- ja maitseained, emulgaatorid (rasvhapete mono- ja diglütseriidid), sool, linnaseekstrakt.

Kommentaar: see toode koosneb 27 asjast, ise nii väike. Peale vaadates suhteliselt okei, oleneb muidugi, millega võrrelda. Vähemalt pole näha HTRi, sünteetilisi toiduvärve ega säilitusaineid.


* Chupa Chupsi pulgakomm
Koostis: suhkur, glükoosisiirup, piimapulber, sidrunihape, kontsentreeritud puuviljapüree (võrdne 3% värskete puuviljadega), värvained E162 ja E100, linnaseekstrakt.

Kommentaar: E162 on betaniin, peedipunane ja looduslik. E100 on kurkumiin, ka looduslik. Igati sobiv toode karamellisõpradele, kuid kuidas jääb suhkruga?


* Lotte maasikajook
Koostis: vesi, fruktoosi-glükoosisiirup, kontsentreeritud maasikamahl, happesuse regulaator sidrunhape, metsmaasika-aroomiaine.

Kommentaar: siin pole metsmaasikatega midagi pistmist, maasikamahlast üksi ilmselt ikkagi ei piisa. Samal ajal pole sünteetilisi toiduvärve, see on hea.






* Danone Actimel
Koostis: osaliselt kooritud piim, taastatud kooritud piim, suhkur või suhkrusiirup, marjalisand (maasikas 2,1%, suhkur, modifitseeritud tärklis, lõhna- ja maitseaine, happesuse regulaator, naatriumtsitraat, värvaine (antotsüaniin)), glükoos, jogurtibakteri kultuurid ja L. casei DN 114-001.

Kommentaar: naatriumtsitraati lisatakse ilmselt sünteetiliselt, antotsüaniin on looduslik värvaine. Baktereid mina ei kommenteeri, las seda teevad teadlased.




* Barni šokolaaditäidisega biskviit
Koostis: nisujahu, glükoos-fruktoossiirup, suhkur, muna, rapsiõli, shokolaadi 6% (jahvatatud kakao, kakaovõi, suhkur, vähese rasvasisaldusega kakaopulber), emulgaator (sojaletsitiin), lõhna- ja maitseaine (vanilje), lössipulber, täispiimapulber, stabilisaator (glütserool), palmiõli, kergitusained (dinaatriumdivesinikdifosfaat (E339), naatriumvesinikkarbonaat), vadakupulber, emulgaatorid (E472b, E475), sool, vähendatud rasvasisaldusega kakaopulber, lõhna- ja maitseained.

Kommentaar: ortofosforhappe ja fosfaatide E338-343 puhul kahtlustatakse, et need pärsivad kaltsiumi imendumist ja soodustavad luude hõrenemist. Fosfaadid on väga laialt kasutusel.


* Selga karamellimaitselised küpsised
Koostis: nisujahu, suhkur, hüdrogeenitud taimne rasv (võiseemnikuõli, palmiõli, sojaubade õli, rapsiseemneõli, emulgaator E322), munamass, kondenspiim suhkruga, kergitusained (E500, E503), sool, lõhna- ja maitseained (karamell, vanilliin - looduslähedane), emulgaator E472e.

Kommentaar: mina ei valiks neid, ehk leiab ilma HTRita küpsiseid. Suhkrut on liiga palju.



* Tutti-Frutti puuviljamaitselised pastillid
Koostis: suhkur, glükoosisiirup, zelatiin, modifitseeritud tärklised, happesuse regulaatorid (sidrunhape, viinhape), aroomid, läikaine (meevaha), värvid (E120, E141, E160a).

Kommentaar: E120 ehk karmiin on küll looduslik, kuid seda kahtlustatakse kantserogeensuses, pole veel küllaldaselt uuritud. E160a on beetakaroteen, looduslik lisaaine, kuid seda võidakse valmistada sünteetiliselt. Modifitseeritud tärkliste ohutust pole väidetavalt         
                                                      põhjalikult uuritud. 



* Kinder Surprise
Koostis: piimašokolaadi 47% (suhkur, täispiimapulber, kakaovõi, kakaomass, emulgaator (sojaletsitiin), lõhna- ja maitseaine), lõssipulber, suhkur, taimsed rasvad, veesisalduseta või, emulgaator (sojaletsitiin), lõhna- ja maitseaine).

Kommentaar: palju esineb lõhna- ja maitseaineid. Mis nad täpselt on, teab vaid tootja. Koostise järgi pole viga, kui mitte arvestada suhkrukogust. Pole HTRi, see on hea!



* Karumsi kohupiimajuustuke
Koostis: kohupiima 63%, suhkur, glasuur (või, suhkur, kakao), looduslähedane aromatisaator (vanilliin).

Kommentaar: nimetaksin heaks tooteks, kus pole HTRi ja sünteetilisi lisaaineid.






* Glasuuritud dessert rohelise õuna lisandiga 
Koostis: kohupiim, glasuuri 20% (suhkur, osaliselt hüdrogeenitud taimne rasv, kakaopulber, emulgaator (letsitiin) E322, vanilliin), taimne rasv, suhkur, õunamoosi 13% (õunapüree, vesi, kiudaine, þeleeriv aine E440), happesuse regulaator (E330, E331, E333), toiduvärv (E140, E100), naturaalne õunaaroom säilitusaine E202, paksendaja (E415, E417, suhkur), maitse- ja lõhnaaine (vanilliin).

Kommentaar: E202 kaaliumsorbaat võib põhjustada vaevusi, eriti allergikutel. E417 - tarakummi - on okei, kuigi toksilisust pole väidetavalt küllaldaselt uuritud.
Seda ei saa kohukeseks nimetada põhjusel, et on kasutatud taimset, mitte piimarasva. Glasuuris on HTR minu teada lubatud, aga kohupiimas hüdrogeenituna mitte.


Suur Tänu Pärnu Postimees ja Anniki Leppik

Fotod Urmas Luik (Pärnu Postimees)

Lisaviited E-ainete kohta Toomas Toimeta, "Puhas Elu"

26 March 2010

Pärnus avas uksed uus ökopood Mahe Mark

Pärnus avas uksed uus ökopood "Mahe Mark".

Kaupluses on on müügil  toorpiim ja piimatooted, juustud, leivad-saiad, liha ja lihatooted, munad, värsked ürdid, salatid, värsked köögi ja puuviljad vastavalt aastaajale, täismahlad ja mahlajoogid, jahud, riisid, kohvid, veinid,  maiustused ja palju-palju muud.

Ökopoe "Mahe Mark" leiad Pärnu kesklinnast aadressil Kuninga 18 (Endine Roosi Kelder või Lahke Madjar).
Rohkem infot kodulehel : http://www.mahemark.ee/




15 March 2010

Biointensiivne miniaiandus kui igaühe võimalus

Olen eelnevalt päris palju rääkinud sellest, et parim, tervislikum ning ka odavaim lahendus, on ise teha ning ise kasvatada.
Olen saanud päris palju vastukaja, kus kurdetakse, et teeks ja kasvataks küll, aga ei ole kus kasvatada. "Meil on maja taga vaid väike aialapp, mida sa seal ikka kasvatad".
Tutvustan siinkohal lühidalt üht huvitavat ideed, mida saaksid kasutada kõik, kellel kusagil pisikene maalapp (tüüpiline eramaja või väike aiamaa) ning loomulikult viitsimist ja tahtmist.

Teemaks siis biointensiivne miniaiandus.























Biointensiivne aiandus ehk säästev mini-põllumajandus on tootmissüsteem, mis võimaldab kasvatada kõiki toiduaineid endale ja oma perele ise, kasutades säästlikke meetodeid ja taastuvaid ressursse.
See on ideaalne võimalus väikemajapidamistele või peredele, kellel on oma väike aiamaa. Kasvatada saab selmoel nii köögivilju, puuvilju, marju, teravilju, kui ka teisi põllukultuure.

Miks on biointensiivne põllundus oluline ?

* rahvastiku arv kasvab

* puhast vett jääb üha vähemaks, veetarbimine järjest suureneb. Arvutused näitavad, et aastaks 2050 saab iga inimene kasutada vett kõigest 25% võreldes 1950 aastaga.  Tavapõllumajandus kasutab väidetavalt ca 80%  olemasolevast veest.

* Viljakat mulda jätkub tavapõllumajandust rakendades kõigest 40 aastaks. Iga kilogrammi kasvataud toidu kohta läheb praegu "kaotsi" umbes 12 kg viljakat mulda. 
Uuringud näitavad, et tööstusliku põllumajanduse tulemusena hävitame me viljakat mulda 18 korda kiiremini, kui on uue viljaka mulla juurdekasv. See on kõike muud, kui taastuv lähenemine. Umbes 10 - 12 aastaga võime olla silmitsi faktiga, et meil on vähem kui 800 m2 põllumajanduslikku maad inimese kohta ja see kogus väheneb kiiresti. See omakorda tähendad toiduhinna tõusu, üha rohkem ja rohkem sünteetilisi aineid meie toidulaual ning väetiste ja keemia peal kasvatatud "värsket" toitu, mida võib heal juhul nimetada "värske köögivilja sarnaseks tooteks".
* Omalt poolt julgeksin lisada, et Eesti viimaste aastate "trendi" vaadates tuleb kurvastusega nentida, et üha suurem hulk kasulikku ning vajalikku viljakat maad muudetakse tihedalt kipskuubikuid täis laotud "lollidemaadeks". Kohtadeks, mis ei ole linn ega maa, kus puudub igasugune kõrghaljastus (või haljastus) ning mida siis kalli hinnaga ullikestele üritataks epähe määrida (Tule "maale" elama loosungi all). Kui otsisime abikaasaga endale linnalähedast talukohta, nentis meie tuttav kinnisvaramaakler kurvastusega, et sellis tkohta leida ei ole kerge. Iga viimanegi põllulapp on neid kipsist "eurokuubikuid" täis ehitatud.  

* tavapõllundus on tugevasti sõltuv kütusest, üha kallinev kütusehind muudab tavapõllunudse järjest kallimaks.

* Biointensiivne põllundus kasutab võrreldes tavapõllundusega ca 67% vähem vett (ideaalis kuni 88% !) ja kuni 99% vähem energiat. Seejures on biointensiivne põllumajandus suuteline tootma kuni 6 korda rohkem toitu kui tööstuslik või tavapõllundus, taastama mulda kuni 60 korda kiiremini kui looduses, vähendama maakasutust vähemalt 50%.

* Väikene võrdlus raamatust "How to grow more..."

Ligikaudne vajalik maa ühe inimese toiduvajaduse rahuldamiseks tavapärase mehaniseeritud ningkemikaalidel ja väetistel baseeruva põllumajanduse puhul (vajab lisaks fossiilseid kütuseid) :

- kõrge lihaosakaaluga toitumine: ligikaudu 2800 - 5800 m2
- tavapärane tasakaalustatud toitumine: kuni 2800 m2
- taimetoitlus: ca 2000 m2

Aastal 2000 oli tegelik kasutuskõlbulik põllumajandusmaa hulk umbes 1500 m2 inimese kohta.
Aastaks 2021 on tegeliku kasutuskõlbuliku põllumajandusmaa ennustatav hulk inimese kohta vähem kui 850 m2.

Säästva ning mulda taasta biointensiivse põllumajanduse puhul on ligikaudne vajalik maa ühe inimese toiduvajaduste rahuldamiseks umbes 350-400 m2.

Raamatu "How to grow more..." autor  John Jeavons ütleb: "Parem ja puhtam maailm on lähemal, kui me arvatagi oskame. See on sama lähedal kui toit, mida me iga päev tarbime. See on siinsamas meie koduaedades, aiamaades ning väikestes talukohtades."  Oma raamatus nendib autor fakti, et tänapäevane tööstuslik põllumajandus tegeleb suures osas enda poolt tekitatud lisatöö peale energia ning aja raiskamisega. See arusaam kattub minu arvates permakultuuri arusaamadega (töö on see, mida pead ise tegema, kui Sa ei ole teinud nii, et see teeks ennast ise...)


Indira Gandhi on ütelnud : "Kui me unustame, kuidas kaevata maad ning harida ja hooldada mulda, unustume me iseennast." Seda täinedab ideaalselt Voltaire mõttekäik "Maailm on üks suur aed ja kui imeline koht võiks see olla, kui igaüks meist hoolitseks oma osa eest selles aias". 
Need mõlemad mõttekäigud iseloomustavad väga hästi biointensiivset põllumajandust. 

Kui palju maad ma vajan ?

Keskmiselt tuleks biointensiivse aianduse puhul arvestada, et ühe täiskasvanud inimese aastase toidulaua köögiviljavajaduse katmiseks oleks vaja umbes 9 m2 maad. Et inimene ei toitu pelgalt "juurikatest", võib julgelt väita, et biointensiivset minipõllumajandust rakendades piisab umbes 20 - 25m2 suurusest maalapist, et katta väikese pere aastane köögivilja vajadus !

Veidikene lähemalt

Ma ei plaani Sulle siinkohal pakkuda täielikku biointensiivse põllumajanduse õpikut või käsiraamatut. Kes soovib asjaga täpsemalt ja süvitsi tutvust teha, saab seda, kui loeb näiteks John Jeavonsi raamatut "How to grow more Vegetables" või otsib ise lisamaterjali internetiavarustest.
Üritan Sulle anda põgusa ülevaate ning tekitada seeläbi huvi.
Kõik see võib esialgu tunduda suure ja keerulise ettevõtmisena, kuid nagu ütles tuntud orgaanilise põllumajanduse innovaator ning biointensiivse ja biodünaamilise põllumajanduse propageerija ning õpetaja Alan Chadwick - "Alusta väikeselt, aga tee seda korralikult. Kui oled saanud kõik nõksud ja võtted selgeks, saad alati hakata suuremalt kasvatama. Selmoel - killukene siin ja teine seal, taaselustame me tasapisi meie maad ning enne kui me arugi saame, oleme me koos loonud säravama ning tervema elukeskkonna".
Biointensiivse kasvatamise põhilisteks märgusõnadeks on tõstetud peenrad, süvakobestus (double dig), komposteerimine ja multshimine, tiheistutus, kombineeritud polükultuurne istutamine, süsinikrikastatud muld (süsinik põllundus), avatud tolmlemine.

Biointensiivne põllumajandus lähtub sellest, et looduses on olulisim on õhu, päikese, vee ja mulla koostöö. Seetõttu kasutatakse suurendatud pindalaga peenraid (tõstetud peenrad), sügavkobestust, mis aitab pinnast õhutada ja hõlbustab juurte kasvu ning parandab vee säilitamist. Mulla tervis ning elujõud säilitatakse komposti abil (5 grammi kuivatatud komposti sisaldab kuni 6 miljardit paljunemisvõimelist elusmikroobi) , mulla mikroorganismide kaitseks ja veekao vähendamiseks kasutatakse tiheistutust (nii nagu kasvavad taimed ka looduses), sünergistlik kombineeritud toetav ühisistutus, kus kõrvuti kasvavad taimed toetavad ja täiendavad teineteist, tagab parema toitainete kasutamise, meelitab ligi vajaliku fauna ning tekitab seeläbi taastuva ja loomuliku mini-ökosüsteemi. See on elu, mis toodab elu ja mida me saame enda kasuks tööle panna. Mulle elujõudu ja viljakust ei tohi kasutada suuremas koguses, kui me suudame seda taastada.

Selmoel kasvatasid ca 4000 aastat tagasi oma toitu vanad Hiinlased. Umbes paartuhat aastat tagasi võtsid sarnase kasvatusmeetodi kasutusele ka Ladina-Ameerika ja Euroopa rahvad.
Biointensiivse põllumajanduse puhul teeb asjad lihtsamaks see, et kui oled selgeks saanud põhitõed, võtted ja meetodid (mullaharimine, peenarde ettevalmistus, komposteerimine ja kompostiga väetamine, seemnete paljundamine, ümberistutamine, kastmine ja umbrohutõrje), saad neid vähese vaevaga kohandada ükskõik mille kasvatamiseks. Erinevus on vaid külvamistiheduses ning vagude või peenarde tiheduses. Ehk siis - kui õpid biointensiivse põllumajanduse selgeks väikese salatipeenra abil, on Sul olemas enamus vajalikke oskusi ja teadmisi tomati, sibula, nisu või isegi õunapuude kasvatamiseks.
Ja ühel hetkel sa avastad, et tegelikult on aiapidamine on selmoel mõnus ja meeldiv tegevus. Diivanil teleka ees igavlemise või internetis sihitult ringi kolamise ja aja surnukslöömise asemel on Sul värske õhk, päike, lillede ja ürtide ning värske mulla rahustav ja erutav lõhn ning linnulaul.

08 March 2010

Tuhala nõiakaev vaja Sinu toetust !

Ootame kõigi toetust, kes Nõiakaevu kui ürgset ja ainulaadset loodusnähtust säilitamise vääriliseks peavad!

Teatavasti kavandatakse Tuhala maastikukaitseala ja ühtlasi Eesti ühe suurima karstiala vahetus läheduses Nabala lubjakivimaardlas rajada seitse karjääri kogusuurusega 860 ha.
Paekaevandamisel kavatsetakse rakendada veealust kaevandamist ja minna kuni 25 m sügavusele, milleks Eestis seni kogemus puudub. Põhjaveetaset plaanitakse alandada ligikaudu 20 m, millega seonduvaid keskkonnamuutusi on raske prognoosida, kuna tegu on keeruka vetevõrguga karstialaga.
  
Tegemist oleks suurima looduse ümberkorraldamisega Eestis, mille tagajärjed oleksid ettearvamatud!

Üheks võimalikuks tulemiks võib olla unikaalse ning Euroopa tuntusega Tuhala Nõiakaevu hävimine, kuivõrd maa-aluste jõgede kaudu tõmmatakse osa suurvett Tuhala jõest veel enne ära, kui see Nõiakaevu alla jõuab.

Reaalsesse ohtu võivad sattuda ka maardla ümbruskonda jääva 16 küla elanike kaevud.
Alanduslehtri mõju võib avalduda kuni 15 km raadiuses, kuhu jääb vähemalt tuhat üheperekaevu.


Kaevandamislubade taotlemisel kasutatakse omapärast taktikat. Arendajate tellitud uuringutes ja keskkonnamõjude hindamistes vaikitakse teadlikult maha Nabala karstiala olemasolu, seal paiknevad maa-alused jõed, arheoloogilised mälestised ning piirkonda jäävad looduskaitsealad.

Uuringutes kasutatakse põhjavee modelleerimist, mis loodusteadlaste arvates karstialal ei toimi. Paraku just selliste uuringute põhjal püütakse kaevandamislubade taotlused salakavalalt läbi suruda.  

Tegelikult pole meil ehituslubjakivi defitsiiti ja ükski maantee ei jää ehitamata ka Nabala maardlata. Siinse lubjakivimaardla aktiivvarud tuleb ümber hinnata passiivvaruks.

Nabala karstialal kasvab 34 liiki haruldasi taimi, neist 22 liiki käpalisi. Sealhulgas on kuus liiki Euroopa Liidu Loodusdirektiivi järgi kaitstavaid taimi. Samas on musta-toonekure ja väike-konnakotka püsielupaigad.

ANNA OMA TOETUSHÄÄL SIIN:

http://tuhalanoiakaevuleappi.com/


Lugemissoovitus

Täna hommikul satuus mulle kätte raamat pealkirjaga "Vaktsineerimise alternatiivid".  Et tegemist päevakohase ja palju vaidlust tekitanud teemaga, soovitaks inimestel see raamat läbi lugeda, et oma silmaringi avardada. Meedia kajastab pigem teemat vaatevinklist "vaktsineerimise poolt ja vastu", see raamat aga näitab, et on olemas ka alternatiive.

Raamatu tutuvustus ütleb:

"See raamat ei proovi muuta lugeja senist seisukohta vaktsiinide vajalikkusest, vaid annab teada looduslikest ja turvalistest alternatiividest. See info on vajalik kõigile lapsevanematele, kellel keerlevad peas küsimus "kas vaktsineedrida oma last või mitte ?", "kas vaktsineerimine on ohutu või ohtlik ?", "kas vaktsineerimisel on olemas ka looduslikke alternatiive ?".

Raamatus käsitletavad teemad :

* kuidas vaktsiinid organismis toimivad
* vaktsiinide koostis ja ohtlikud lisandid
* vaktsineerimise kõrvalmõjudest ja ohtudest
* oma õigusest otsustada
* immuunsüsteemi tugevdamine
* homöopaatilised ravimid
* vaktsineerimise alternatiivid

Apollos maksab see raamat kuni 25 märtsini  90 EEK (tavahind 129)

Kõrvenõges - saage tuttavaks :-)

“Kui inimkond teaks, kui hea ravimtaim on nõges, siis külvaks ja kasvataks ta ainult nõgeseid.”  (Maria Treben, Austriast pärit taimetundja ning rahvaravitseja)


Meie "avastasime" kõrvenõgese juhuslikult. Lapsel oli probleeme hemoglobiini tasemega, kuid rauapreparaati ei taha talle seedimise pärast eriti anda. Meil soovitati lapse toidule lisada kõrvenõgest, sest see sisaldab rohkesti rauda. Aga oh imet, kui hakkasin nõgese kohta rohkem uurima.


Nõges sisaldab C-vitamiini (askorbiinhape) ligi poole rohkem kui vitamiinipommina tuntud must sõstar ning 2,5 korda rohkem kui sidrun. Karoteeni leidub nõgeses poole rohkem kui progandis. 
Lisaks sisaldab harilik kõrvenõges ehk Urtica dioica B1-, B2-, B3- ja K-vitamiini, rohkesti mineraalaineid, nt kaaliumi, kaltsiumi ja rauda, räni-, sipelghapet, foolhapet, flavonoide, glütsiid urtitsiini, histamiini, atsetüülkoliini, proteiini, tärklist, rasvu jne. 


Milleks ja kuidas nõgest kasutada....


Põhimõtteliselt võib kasutada kõrvenõgese kõiki osi - lehti varsi, juuri, seemneid, peamiselt kasutatakse tänapäeval siiski lehti. Säilitamiseks tuleks nõgeselehti koguda õitsemise ajal (ehk siis maist juulini). Kindalsti tuleks koguda kuival päeval, et lehed ei läheks hallitama. Nõgeselehti ei soovitata koguda kompostihunnikute lähedalt, sest seal  kogub nõges endasse palju nitraate. 
Juurte parim kogumisaeg on september-oktoober, seemneid kogutakse augustis. 


Nagu juba alguses mainisin, jõudsime meie nõgeseni seoses lapse madala hemoglobiinitasemega. Kuna nõgesel on suur rauasisaldus, soovitatakse seda näiteks kehvveresuse puhul ja ta pidavat olema täiesti võrdne "konkurent" rauapreparaatidele.   
Nõges parandab ainevahetust ja maksa tööd,  aitab seede ja kuseteede põletike puhul, aitab vähendada vere suhkrusisaldust, taastab organismi mikrofloorat ja on hea kõhuprobleemide puhul. Nõges aitab kehast eemaldad liigset vedelikku ja on seetõttu kasulik  tursete ning veepeetuse puhul ja on hea dieedivahend. Nõgesest saab valmistada nahka tervendavaid salve ning juukseid tugevdavat loputusvahendit.  Nõgese lehtedest või juurtest tehtud vann on hea psoriaasi, ekseemi, dermatiidi, reuma ning veresoonte ahenemise puhul. Värksed nõgeselehed  peatavad haavast verejooksu, nõgese seemned segatuna meega aitavad aga impotentsuse vastu.


Nõgese lehtedest valmistatud tee aitab närvilisuse ja ka näiteks kevadväsimuse vastu !


Nõgesest võib lisaks teele, tõmmistele ja leotistele valmistada ka suppi, seda võib lisada kotlettidele, vormiroogadele, omlettidele, pankookidele. Nõgest võib marineerida, hapendada, soolat aning sügavkülmutada.