Puhas Elu

Asovärvid kontrolli alla

2011-05-31T08:58:00.000+03:00

Postimehe Tarbijakülg kirjutab, et tarbijakaitse võtab Eestis teravamalt luubi alla asovärvide kasutamise.

"Tarbijakaitseamet avaldas, et hakkab teravamalt tähelepanu pöörama värvilistele kisselli- ja tarretisepulbritele ning kookidele. Põhjuseks mullu suvel kehtima hakanud nõue, mis käsib teatud toiduvärve sisaldavatele toodetele trükkida hoiatusteksti."

Kuid miks võetkase "luubi alla" vaid värviliselt ja kirkalt näkku säravad pulbrid ja koogid, mida ükski terve mõistusega inimene oma lapsele nii või nii ei ostaks !!!!

Miks vaid nii kitsas tootevalik, kui põhiline oht peitub hoopis mujal (kui palju neid kissellipulbreid ikka kasutatakse) !

Miks ei võeta luubi alla palju olulisemaid ja igapäevasemaid toiduasju nagu näiteks hommikusöögihelbed ja müslid, millest päris paljud sisaldavad näiteks asovärvi nimega tartrasiin (E-102), mis on teatavasti tugev allergiate tekitaja (üks pideva "kuiva"ninnakinnisuse põhjustaja !), võimendab astmaatilisi reaktsioone ning põhjustab lastel hüperaktiivsust, tähelepanu- ja keskendumishäireid, unehäireid ning rahutust-ärrituvust.

Ehk siis - kui sinu lapsel läheb koolis kehvasti, sest tal on "pidevalt pea laiali otsas" (nagu õpetajad ütlevad) ja ta on sageli ärritunud ning väsimud võib põhjuspeituda selles, et ta sööb hommikusöögiks müslit või hommikusöögihelbeid !

Oma kurvastuseks avastasin eelmisel nädalal, et sellesama tartrasiiniga on tänaseks ära solgitud ka näiteks minu lapsepõlvest pärit nostalgiline Tarhun !

Ka paljud puljongipulbrid-kuubikud sisaldavad tartrasiini.

Ma ei hakka siinkohal uuesti pikalt ja laialt kirjutama kõigist kahjulikest ja ohtlikest lisaainetest toidus, sell ekohta võid lugeda minu ühest varasemast postitusest "Toidulaud kui keemialabor".

Küll aga tahaks uuesti tagasi tulla minu arvates väga olulise teema juurde - suur segapuder lisaainete märgistamisel !

Pakendi info peaks lähtuma sellest, et see oleks tarbijale üheselt ja lihtsalt mõistetav ning piisaks vaid pealevaatamisest, et mõista, kas ja kui palju antud toode kahjulikke või suisa ohtlikke lisaaineid sisaldab. Tänane puudulikest seadustest tingitud kaos aga nõuab tarbijalt kannatust, aega ja kohati ka head silma või suisa luupi ! Miks ? Sest puuduvad seadusega paika pandud ühesed ja konkreetsed nõuded koostisosade märkimisel ! Küll on need kirja pandud nimetusena, küll E-märgistusega, mõnel pakendil aga suisa loetamatus kirbukirjas !

Miks peab tarbija õppima pähe kahjulike lisaainete numbreid ja nimetusi, et neid vältida ? Need peavad olema pakendil üheselt ja nähtavalt välja toodud !

Minu ettepanek seoses pakendil toodud koostisosade märgisutsega (mida olen korduvalt kirjutanud) on järgmine:

* tavalised (loe ohutud) koostisosad on kirja pandud "nimetusena".
* teadaolevalt kahjulikud lisaained tuleks märkida pakendile E-märgistusega
* teadaolevalt ohtlikud lisaained (asovärvid, aspartaam, glutamaat, isoglükoos jne) tuleks märkida samuti E-märgistusega, kuid suuremalt ja paksendatud või siis punase, konkreetselt eristuva kirjaga.

Selmoel on koostisinfo kohe pealevaadates üheselt ja lihtsalt mõistetav, mitte ei pea hakkama mööda nimetuste segapudru näpuga järge ajama.

Kuna "küll küllale liiga ei tee" ja "kordamine on tarkuse ema", siis veelkord:

Kõige ohtlikumad E-ained, millest tasuks suure kaarega mööda käia ning neid sisaldavaid tooteid vältida (võivad põhjustada hüperaktiivsust, astmat, peavalu, võivad olla kantserogeensed).

* värvained: E102, E104, E110, E120, E122 - 124, E127-129, E131-133, E142, E150

* konservandid (säilitusained): E200, E202, E210-219, E220, E239, E249-252, E280, E310-312, E320, E321, E249-252

* lõhna ja maitsetugevdajad: E510, E620-625

* magusained ja suhkruasendajad: E420, E421, E951, E952, E954, E965

Lisaaineid alates E620 ja edasi loetakse sõltuvust tekitavateks.

Saksamaa sulgeb kõik oma tuumajaamad 2022. aastaks

2011-05-30T08:57:00.002+03:00

2009 aasta oktoobris kirjutasin siinsamas blogis: "2000. aastal teatas Saksamaa valitsus ametlikult TUUMAENERGIAST JÄRKJÄRGULISEST LOOBUMISEST. Sellega seoses võeti Saksamaal vastu kaks seadust :
* tuumaenergiast väljumise seadus (Nuclear Exit Law), mis sätestas tuumaenergiast loobumise 2020. aastaks.

* taastuvate energiaallikate seadus (Renewable Energy Sources Act), mis pakkus maksusoodustusi taastuvenergiale ja kõrgeid müügihindasid rohelisele energiale. Lisaks pandi paika mitmed tolle aja kohta väga kõrged CO2 emissiooni vähendamise eesmärgid. Toodud seadusandlikud muudatused ja eesmärgid käivitasid Saksamaal enneolematu päikseenergia ja taastuvenergia innovatsioonilaine. Saksamaa olematu päikseenergiaturg muutus arvukate uute tehnoloogiafirmade toel suurimaks maailmas."

Selle peale sain tuumajaamade "ülistajatel" nii palju kriitikat, et suisa hämmastav. Väideti, et see minu jutt on vale ja väljamõeldis, kui saatsin neile konreetsed viited ametlikele dokumentidele, sain vastuseks, et ma "puhun asja suureks" nin golen kõigest valesti aru saanud. Et tegelikult lihtsalt seisatakse vanu, oma töö ära teinud jaamasid, aga see ei tähenda, et kõk jaamad suletakse. Lihtsalt vanad vahetatakse uute vastu välja.

Täna siis selline päevauudis Postimehes: Saksamaa sulgeb kõik oma tuumajaamad 2022. aastaks

"Pärast Jaapani Fukushima tuumajaama õnnetust suleti Saksamaal mitu tuumajaama ning neid ei plaanita enam kasutusele võtta, edastab Reuters. Saksa keskkonnaminister Norbert Röttgen teatas tuumajaamade sulgemisotsusest pärast seda, kui valitsus selles küsimuses konsensusele jõudis.
«Otsus on lõplik. Kolm viimast tuumajaama suletakse lõplikult 2022. aastaks. Tuumajaamade uuesti kasutusele võttu ei kaaluta,» lausus Röttgen. Enne Fukushima õnnetust sai Saksamaa 23 protsenti oma energiast tuumajaamadest. Saksamaal on praeguse seisuga 17 tuumareaktorit.
Saksamaa kantsleri Angela Merkeli valitsus jõudis tuumajaamade küsimuses kokkuleppele opositsioonis olevate sotsiaaldemokraatide ja rohelistega.
Saksamaast saab esimene täielikult tuumaenergiast loobuv tööstusriik."

Postimees väidab küll, et selline otsus tehti seoses Fukushima tuumajaama õnnetusega, kuid tegelikkuses võttis Saksamaa sellise seaduse vastu juba ammu. Ehk siis tegelikult ei midagi uut !

Huvitav leid - Eestis toodetud tahke šampoon

2011-04-27T13:44:00.000+03:00

Kui alles hiljuti sai kirjutatud kahjulikust vahuainest SLS, mida šampoonides kasutatakse , siis viimati omale uut šampooni ostma minnes vastasin sellise huvitava asja nagu OÜ "Nurme Seep" poolt valmistatud tahke šampoon jojobaõliga.

Esiteks jäi silma, et tegemist on EESTIS VALMISTATUD tootega, teiseks see, et tegemist on (käsitsi valmistatud) looduskosmeetikaga, mis ei sisalda säilitusaineid ning kahjulikke/sünteetilisi lõhna-; värv-; või lisaaineid.

Ehk siis kaks kärbest ühe hoobiga :-) Eesti toode ja puhas.

Et hind oli täiesti taskukohane (veidi üle 4 EUR), otsustasin proovida.

Välja näeb see "tahke šampoon" nagu tavaline seep. Lõhn on veidi mõrkjas, domineerib lavendel. Lõhn on piisavalt tugev, kuid mitte häiriv. Pigem meeldiv.

Koostisena on välja toodud oliivõli, vesi, kookosrasv, palmirasv, kastoorõli, magusmandliõli, kukuiõli, jojobaõli, bergamoti eeterlik õli, lavendli eeterlik õli, rosmariini eeterlik õli.

Ma ei oska arvata, mitmeks pesuks sellest šampoonist jätkub, kuid kulu tundus olevat üllatavalt väike. Kasutasin seda nagu tavalist seepi - hõõrusin natukene märgadele kätele, seejärel "masseerisin" juustesse. Moodustus "peenikese mulliga" tihe vaht, mis tegi pesemise ja juuste "katmise" vägagi kergeks. Ei vahutanud nii palju, kui tüüpilised "poešampoonid, kuid siiski üllatavalt palju.

Kuigi pakendil on üteldud, et "sisaldab rikkalikult õlisid, mis toidavad juukseid ja muudavad need peale pesu kammitavaks", otsustasin esimesel korral kasutada (nagu tavaliselt) ka balsamit. Mul on umbes õlgadeni pikad, küllaltki paksid ja "karmid" juuksed ja olen nende kammimisega alati hädas. Ei kujuta ette, et saaksin neid ilma balsamit kasutamata pärast pesu kammida !

Teisel korral otsustasin siiksi "riskida" ning balsamit mitte kasutada. Ja oh üllatust. Isegi "käteräti-kuivi" juukseid oli väga kerge ja mõnus kammida ning juuksed olid pehmed ja kohevad.

Soovitan siiralt proovida !
Isegi, kui see Sulle millegi pärast ei sobi, ei ole tegemist suure kulutusega.

Mina ostsin selle šampooni Pärnus "Mahe Mark" ökopoest ja usun, et seda on saada enamustes loodustoodete poodides, aga kui sul ühtegi läheduses ei ole, siis saad selle osta ka erinevatest netipoodidest :

Nurme Seep

Loodusilu

Kids First

Oma Asi

Ökoviis

"Nüüd on see siis tehtud" ehk elektriautodest.

2011-03-29T11:16:00.001+03:00

Tõepoolest.
Nüüd on see siis tehtud. Kui siiani võis elektriautost Eesti kontekstis räägida pigem tingivas kõneviisis, on tänaseks olukord muutumas. Nimelt otsustas Eesti valitsus vahetada 10 miljonit kasutamata saastekvoodi ühikut Eestimaad katva elektriautode laadimisvõrgu väljaehitamiseks ning 507 elektriauto soetamiseks.

Tehing näeb esmalt ette kogu Eestit katva elektriautode laadimisvõrgustiku rajamise hiljemalt järgmise aasta lõpuks. Teiseks võetakse kasutusele toetusskeem, mis muudab elektriautod tavainimestele soodsamaks ja motiveerib neid aastail 2011–2012 elektrisõidukit soetama. Kolmas tehingu osa puudutab 507 elektriauto kasutuselevõttu sotsiaaltöötajate poolt.

Ma ei hakka siinkohal arutlema, kuivõrd õige on üleüldse selline nähtus, nagu saastekvootidega äritsemine, kuid minu arvates on elektriautodesse investeerimise näol tegemist ainuõige sammuga.

Kujutan juba vaimusilmas ette neid, kes elektriautosid maha teevad ning nende puudusi üles loevad.

JAH! Tegemist ei ole imeliikuriga ja tõepoolest on elektriautol ka palju miinuseid, kuid kas pole mitte nii iga asjaga ? Ideaalset ei olegi olemas.

Mõned meediast läbi käinud argmendid koos minu vastuargumentidega.

* Elektriautod on väikesed ja "kipakad"?

- Kas tõepoolest peavad kõik sõitma vaid linnamaasturitega ? Igal autol on oma koht ja eesmärk ning nagu keegi tark inimene kunagi ütles "iga auto ei olegi mõeldud selleks, et sinna mahutada naine, neli last, telk, kummipaat ning ratastoolis vanaisa".

Tegemist on siiski linnaautoga, mille peamine eesmärk on (muuhulgas) muuta meie linnakeskkond müra- ning saastevabamaks.

Kui olime abikaasaga Brüsselis, jäi ühe esimese asjana silma, et linnapildis domineerisid pigem väikeautod ja kompakt- või minitautod ! Ehk siis lihtsamalt üteldes LINNAAUTOD. Kui meil eksib linnamaasturite virr-varri vahest harva mõni Smart'i sugune väikeauto, siis Brüsselis tundus pigem linnamaastur nagu mõni võõrkeha.

Oma osa on selles ka Euroopas laialt levinud maksupoliitikal, mis soosib igati väikeautosid ning loomulikult heal tasemel ühistranpordil. Viimast nii linna siseselt, kui ka lähi- ja kaugliinidel. Autoga sõidetakse rongijaama, sealt edasi rongiga, sest nii on

a) mugav

b) kiire

c) odav

Muideks - elektriauto ei pea olema väike. põhimõtteliselt on prototüübina olemas ka elektriline Hummer ning www.zev kaudu on Eestist võimalik osta ka nii ütelda "linnamaasturit"

Siinkohal panebki mind imestama nende Eestisse toodavate pisiautode hind, kuna pildil kujutatud linnamaasturi hind on nende omast isegi odavam (alla 30 000 EUR koos maksudega) ning muud näitajad (läbivus ühe laadimisega jne) samad või paremad.

* Elektriautosid on vaja pidevalt laadida, nende läbimismaa on väike.

- Siinkohal peab jällegi tagasi tulema selle juurde, et antud ajahetkel on tegemist siiski pigem linnaautoga. Ühe laadimisega 130 km ei ole minu arvates vähe.

Meie kliimas on talvisel ajal väidetavalt sõidudistantsiks 90 km, ei oska seda kommenteerida enne, kui ei ole ise elektriautot proovida saanud (loodan siiralt, et ühel päeval on see võimalus).

Ma ei oska ütelda Tallinna kohta, kuid Pärnus või seigi Pärnu lähistel elades ei tundu ka 90 km ühe laadimisega sugugi vähe. Vaevalt, et ma päevas nii pika maa maha sõidan !

* Elektriautoga peab iga sõidu eelnevalt planeerima, "äkki unustan laadida" jne.

- Ka praeguste kütusehindadega peab iga sõitu planeerima, seda küll muul põhjusel. Laadimise seisukohalt.... Kui sageli unustad sa laadimata oma mobiiliaku või näiteks enne pikemat sõitu oma autot tankinda ? Mina näen küll täiesti oma elu elektriautoga ! Võib-olla ei ole see veel täna 100% võimalik, kuid vaid loetud aastad tagasi oli ka mobiiltelefon "rikaste mänguasi", mida müüdi vaid üks inimese kohta ja levialasse "korraldati väljasõite" nagu rahvasuu rääkis.

Mäletate näiteks Nokia 1610 ?

Telefon kaalus ca 300g ning oli 16 cm pikk ja 3cm paks ?

600 mAh aku, mis kestis umbes 3,5 tundi !

Kas keegi kasutab täna, 15 aastat hiljem veel 600 mAh akusid ? Isegi minu odaval mp3 mängijal on sees 1500 mAh ! Ja kas keegi oleks siis - aastal 1996 - uskunud, et mobiiltelefon on väike, kerge, IGAPÄEVANE, levib kõikjal ning sellega saad vaadata ja salvestada videosid, pildistada ning surfata netis.

Netis ?

Õigus www.*****.com jõudis ju meile alles aastaid hiljem ning 640*480 pildiresolutsiooniga digikaamera oli tavakasutajale pigem "kauge unelm".

3,5 tunni asemel laen mina oma nutitelefoni täna kord nädalas, loen selle kaudu meili ja käin netis, filmin kõrgresolutsioonis videot ja pildistan oma pere ning mängin 3D mänge.

Kas see kõik oleks võimalik, kui 15 aastat tagasi oleks olnud inimeste vastuseis mobiilile või internetile samasugune, nagu täna elektriautole ?

* Elu võimalikkusest elektriautoga ?

- JAH, ma kujutan täiesti ette oma elu elektriautoga. Arenguruumi on loomulikult palju, kuid algus on siiski tehtud.
Õhtul sõidan töölt koju, panen auto laadima, hommikuks jälle akud laetud ja aeg teele asuda.

Elan praegu korterealamus ning esimese asjana peaksin ilmselgelt ühistule selgitama, miks vajan konkreetset "isiklikku" parkimiskohta - sinna on veetud minu auto laadimiskaabel. Seetõttu näen ühe esmase vajadusena Eestis teha soodustused korteriühistutele, kes võimaldavad oma elanikele laadimispunkte. Laadimispunktide paigaldus peaks olema autoomanikule tasuta või siis vähemasti "taskukohane". Siinkohal oleks kohalikel omavalitsustel väga suur töö ära teha !

Eramajas või maakodus on asi palju lihtsam. Plaanin oma talule nii või nii paigaldada päikesepaneelid ja tuulegeneraatori, mis teeks auto laadimise mulle veelgi mugavamaks ja odavamaks.

Kindlasti peaksid elektriautode laadimispukte paigaldama oma parklatesse ka kõik vähegi tuleviku suunas mõtlevad kaubanduskeskused. Lähed poodi, pargid auto ja paned ta samas laadima. Laadimise eest tasumise võimalustena näen siinkohal valikuks kas mobiilset maksmist (mobiilne parkimine/laadimine) või siis laadimiskaardid, mida saab antud kaubanduskeskusest osta.

Ilmselt peaksid laadimiskohatadele mõtlema hakkama ka kõikvõimalikud toitlustuskohad, eriti sellised, kuhu "läbisõidul satud".
Tean, et näiteks McDonalds on paljudes riikides teinud oma külastajate jaoks elektriautode laadimiskohad.

Kindlasti peaksid laadimiskohtade paigaldamisele mõtlema ka kõik tavapärased "bensiinijaamad" !

* Kas ma soetaksin endale elektriauto ?
- Jah, kindlasti.
Tegelikult olen sellest päris ammu unistanud.
Kuigi elektriauto ei ole "uus nähtus" (General Motorsi EV-1 oli 1990-te keskel rahva seas väga populaarne, kahjuks otsustas GM kütusefirmade survel selle tootmise lõpetada ning KÕIK TOODETUD AUTOD INIMESTELT TAGASI VÕTTA JA HÄVITADA !), on nende hind praegu paraku samas seisus, mis mobiiltelefonidel Nokia 1610 aegu. Eesti puhul tuleb siia juurde lisada veel ka (paraku) meie ülimadalad palgad, mis võib saada tõsiseks komistuskiviks, kui just keegi firma ei tule välja USA sarnaselt ideega pakkuda elektriautosid taskukohase kasutusrendiga (Usas oli rendihinnaks 200 USD, eh ca 140 EUR, meie palgataset arvestades võiks-peaks see hind olema madalam).

AGA SIISKI !
Algus on tehtud !

Kui mobiiltelefonide vastu oleks omal ajal olnud samasugune vastuseis kui elektriautol praegu, oleks meil täna..... ?

Vahuaine SLS šampoonides ja hambapastades.

2011-03-25T09:50:00.001+02:00

Üks meie blogi lugeja küsis kirjas kahjulike lisaainete SLS (Sodium Lauryl Sulphate) ja ALS (Ammonium Laryl Sulphate) kohta erinevates šampoonides ja hambapastades ning imestas, miks kasutatakse neid ka looduskosmeetika tootjate nagu Lavera, Welleda, Cattier, Logona jne toodetes.

Alustuseks veidi nende lisaainete taustast:

SLS (Sodium Lauryl Sulphate), ehk eesti keeles naatriumlaurüülsulfaat, on tõepoolest väga kahjulik lisaaine, mida kasutatakse šampoonides ja hambapastades selleks, et toode "vahutaks".
Millegi pärast on paljudel inimestel väärarusaam, et mida rohkem vahutab, seda paremini ta peseb.
Eks igasugused kommertstoodete reklaamid (stiilis "rikkaliku vahuga" jne) ka süvendavad seda eksiarvamust.

SLS on nahka ärritav, see imendub läbi naha ning ladestub organismi pikaks ajaks (ei välju organismist kergesti). Võib kahjustada südant, maksa, aju, võib tekitada kahjustusi silmadele (ka läbi naha imendudes, mitte otse silma sattudes). Võib põhjustada kurguärritust ja köha ("kuiv kurk"), peavalu, iiveldust ja oksendamist.

NB ! Eriti ohtlik ning kahjulik lastele !!!
Kindlasti peaks jälgima, et Sinu lapse šampoonid -pesuvahendid - hambapastad jne ei sisladaks SLS'i

SLS alternatiivina kasutatakse sageli ALS ehk "Ammonium Lauryl Sulfate".
See on küll oluliselt pehmem ja "leebem" kui SLS, kuid võib siiski ärritada silmi ning nahka.

Väga vähesel määral on lubatud ALS kasutada ka loodustoodetes, kuid seda mitte põhilise vahuainena vaid lisaks, et "vahtu tugevdada.
Lavera näiteks kasutab osades oma odavamtes "laiatarbe toodetes" ALS'i.

Kui SLS kahjulikkust loetakse 5 punkti süsteemis "3" vääriliseks, siis ALS kõigest "1".

Segadust tekitab sageli aga hoopsiki Sodium Lauryl Sulphoacetate (SLSA)
Esmapilgul kõlab see SLS'ile väga sarnaselt ja sageli aetakse neid kahte ka segi, kuid tegemist on siiski hoopis teise ühendiga.

SLSA on väga nõrk ja pehme vahuaine, mida valmistatakse kookose- ja palmiõlist, see ei imendu organismi ja on väga kergesti mahapestav.
Tegemist on ohutu ja kahjutu ühendiga, mille molekulisuurus on oluliselt suurem, kui SLS'il, olles piisavalt suur, et mitte läbi naha organismi imenduda. Kasutatakse nii loodus-, bio-, kui ka orgaanilistes toodetes.

NB ! Ükski looduskosmeetika (Natur Kosmetic, natural cosmetic), biokosmeetika või orgaanilise kosmeetika toode ei tohi sisaldada SLS'i !

Kui nii on, tuleks sellest antud toote müüjale märku anda !

Vaatasin huvipärast üle oma kodu solevad Sante ja Lavera tooted, ning nendest ei sisaldanud ei SLS'i ega ka ALS'i ükski toode.
Nagu juba eelpool mainisin, siis vähesel määral ALS'i on siiski loodustoodetes lubatud, kuid seda kasutatakse pigem nende nii ütelda odavamates "laiatarbe toodetes".

Welleda tooteid mul kodus ei ole, seega ei oska kommenteerida, Cattieril on olemas nii "masstooted", mis on 95% looduslik (nagu nad ka ise ütlevad), ehk siis need ei pretendeerigi 100% loodustoote nimele ning BIO märgistusega orgaanilised tooted, mis on SLS ja ALS vabad.

Ma arvan, et lõppkokkuvõttes oleks õige siiski toodete koostisi jälgida, sest enamikel tootjatest on olemas nii "orgaanilised tooted", kui ka laiatarbe tooted. Osta tuleb ju siiski antud konkreetset "TOODET", mitte "FIRMANIME"või "Brändi"

Kristalldeodorant - enneta halva lõhna teket, mitte ära peida seda

2010-10-26T20:10:00.000+03:00

Sellest, miks lõhnaõlid, higipulgad ja antiperspirandid Sinu tervist kahjustavad, kirjutasin pikemalt juba varem

Kui lühidalt meelde tuletada, siis on nad kahjulikud suisa kahel põhjusel:

Esiteks sisaldavad nad väga mürgist alumiiniumi, millel on leitud seos kasvajate ja Alzheimeri tõve tekkega.

Teiseks blokeerivad nad mürkide väljumist inimese kehast kaenlaaluste kaudu (mis on üks peamisi piirkondi selle jaoks), seetõttu kogunevad kaenlaalustesse lümfisõlmedesse toksiinid, mis aja jooksul tekitavad mutatsioone lümfisõlmede rakkudes ning viivad rinnavähini.

Viimastel aastatel on täheldatud rinnavähi esinemise sagenemist ka meestel. See on otseselt seotud sellega, et mehed kasutavad deodorantide asemel üha sagemini antiperspirante ja higipulki !

Täna räägiks ühest turvalisest lahendusest - KRISTALLDEODORANT !

Kristalldeodorant on naturaalsest kristallsoolast valmistatud pulk, mida tuleb kergelt veega niisutada ning siis kaenla alla hõõruda. Dušši alt tulles piisab lihtsalt hõõrumisest.

Naturaalne kristallsool hävitab ebameeldiva lõhna, sest ei lase bakteritel levida ja paljuneda, samas ei blokeeri higistamist ja mürkide väljutamist.

Antibakteriaalse toime tõttu ei lase tekkida ka punnikestel ning hoiab ära nahaärrituse.

Aitab ka jalaseente, haisvate jalgade ning jalanõude ja raseerimiskriimustuste puhul.

Toimib 24 tundi.

Kristalldeodorant on kordades efektiivsem kui tavalised deodorandid, see ei kleebi ega määri riideid, ei sisalda alumiiniumi ega muid kahjulikke kemikaale, alkoholi, lõhna- ja säilitusaineid ning on täiesti allergiavaba.

Olen nüüd ka omal nahal kristalldeodorandi ära proovinud ja tulemusega väga rahul.

Isegi peale mitmetunnist aktiivset tegevust - ei mingit ebameeldivat lõhna !

Ainus, mida peaksid kristalldeodorandi puhul silmas pidama, on selle tootja, sest müügile on ilmunud ka "võltsitud kristalldeodorandid", millel ei ole õige tootega midagi pistmist.

Seetõttu soovitan selle osta kas apteegist või mõnest tunnustatud ökopoest. Hinnaklass jääb kristalldeodorantidel ca 100 - 120 EEK kanti ning kestab üks selline "pulk" aastaid.

Ettevaatlik tuleb olla ka nn. "vedelate kristalldeodorantidega", sest paljudel neist on tegelikult toimeaineks ammoonium alumiinium sulfaat. Vedela "kristalldeodorandi" puhul peaks kindlasti jälgima, et see on alumiiniumivaba.

Mina isiklikult kasutan firma Sante kristalldeodoranti.

Probiootikum - kasulik bakter või kaval ja kahjulik reklaamitrikk !?

2010-10-19T14:34:00.000+03:00

See teema saab olema järjekordne "arenev ja täienev postitus", kuhu huvilis(t)el tasub vahest tagasi kiigata. Plaanis on küsida arvamusi ja poolt/vastuväiteid nii Eesti kui muu maailma asjatundjatelt ja ka tootjatelt.
Kõik see võtab paraku aega, seniks lugemiseks ja kaasamõtlemiseks veidi "taustainfot":

Prantsuse mikrobioloogi ja tunnustatud teadlase Didier Raoulti poolt teadusajakirjas "Nature" avaldatud ja laialdast vastukaja pälvinud artikli "Probiotics and obesity" tulemusena läbi viidud uuringud näitasid, et

probiootikumid, mida näiteks Danone (Actimel, Activia, mitmed beebitoidud jne) lisab erinevatesse jogurtitesse, ja mis selle firma reklaamväidete kohaselt peaksid tugevdama meie immuunsüsteemi kaitsemehhanisme, mängivad tegelikult suurt rolli laste ülekaalulises.

Uuringute käigus selgus, et tegemist on samade bakteritega, mida näiteks tööstuslikes sea- ja kanakasvandustes kasuttakse kasvuaktivaatoritena, et lihaloomad kiiremini kasvaksid ning kaalus juurde võtaksid.

2009. a. alguses hakkasid mitmed Prantsusmaa teadlased uurima ülekaaluliste ja normaalkaalus inimeste soolestiku mikrofloorat ja avastasid, et nende soolestikus olid ülekaalus just needsamad probiootikumid, mida kasutatakse nn tervisejogurtites.

Didier Raoult küsib oma artiklis: "Miks lubatakse inimeste toidus kasutada samu kasvustimulaatoreid, mida lihaloomade kasvandustes, ilma et teataks, milline on nende toime näiteks laste organismile?"

Uuringute tulemusena on Danon sunnitud enamustes Eurooap riikides lõpetama ligi 15 aastat kestnud, kuid teadlaste väitel ohtliku ning eksitava reklaamikampaania...

Mis imeloom on "Zero Emission Vehicle", ehk elektriautodest lähemalt.

2010-08-25T01:34:00.059+03:00

Enamustele inimestele seostub sõna "elektriauto" kas mingi kummalise välimusega ja kalli imemasinaga, mida vaid rikkurid endale eputamiseks saavad lubada või siis plastmassise ja Eesti kliimasse mittesobiva "rollerautga".

Ühesõnaga - ei midagi asjalikku ja praktilist, pigem ulmevaldkonda ja prototüüpidesse jääv "futuauto".

Tuleb "tuttav ette", kui neid pilte vaadata ?

Samas "lipsab" meie uudistest vahetvahel läbi ka mõni asjalikum kirjutis, kus räägitaks elektriautodest (Zero Emission Vehicle", mida ka tõepoolest autoks võib nimetada.

Kui sellel aasta lõpus müüki saabuvat Peugeot iOn´i võib tähte närides veel kuidagi välimuse järgi sinna "futu" või "ufoautode" sekka surada

Siis Nissan Leaf, Opel Ampera ja Ford Focus EV või siis ZEV CT1510 näevad välja nagu täiesti tavalised "normaalsed" autod.

Uurisin Eestis elektriautodega tegeleva "OÜ ZEV" tegevjuhi Teet Randma käest, mis "imeloom" see elektriauto siis tegelikult on.

Uurisin lähemalt elektriauto kasutusega seonduvate kulude, reaalse kilomeetrihinna, laadimise ja muu vajaliku kohta. Lähitulevikus on plaanis üks elektriauto ka "Puhta Elu" kasutusse võtta ja sellega natukene sõiduproovi teha.

Nüüd siis kõigest lähemalt.

* Kas Elektriauto on pigem "rikaste lõbusõiduk" või on tegemist mõistliku sõidukiga, mille peale ka tavaline pereisa võiks mõtelda ?

Elektriauto on tavalisele linnasõiduautole täiesti mõeldav alternatiiv. Sellega sõitmine ei ole küll päris tasuta (isegi kui kasutad laadimiseks isiklikku tuulikut või päikesepaneeli), kuid kindlasti on majanduslikkus mõttes tegemist mõistliku alternatiiviga, mitte lihtsalt "rikaste mänguasjaga".

* Kui suur on elektriauto sõidukulu ?

Pliiakudega 1T elektriauto koos akude eluea pikendajaga (uus tehnoloogia, mis meil nüüd testitud ja teeb imesid) on sõidukuluks kuskil 30senti/km. Sellest ca 10 senti on elektrikulu ja 20 senti on akude kulu.

Liitiumakudega on sõidukulu kallim seoses akude suurema sõidukuluga - ca 60 senti/km.

Võrdluseks on ühe kilomeetri hind 8L/100km bensiiniautoga (suhteliselt säästlik linnasõit) 17,25 bensiinihinnaga 138 senti.

Seega - kui sõiduauto aastane läbisõit on 10 000km (ca 30km/päevas), säästab pliiakudega ca 11 000 EEK ja liitiumakudega ca 7800 EEK aastas.
Suurema läbisõidu puhul on ka sääst suurem. Näiteks 70-80 km päevase läbisõidu puhul, on sääst ca 30 000 EEK pliiakudega ja 21 000 EEK liitiumakudega aastas.

* Millised on elektriauto hoolduskulud ?

Elektriautol on küll veermikuga seotud hooldused (piduriklotsid, amortisaatorid jne.), aga mootoriga seotud hooldused praktiliselt puuduvad. Mõned mootorid on harjadega, siis tuleb iga 15 000 tagant harju vahetada, enamus on tänapäeval aga harjavabad mootorid - sellel on iga 100 000 tagant laagrite vahetus.
Muud hooldust ei ole.
Akude vahetamist käsitlesime juba sõidukulus.

* Kuidas käib laadimine ja kui kaua akud vastu peavad ?

Laadijad on täisautomaatsed - ei pea muretsema selle pärast eriti - pistik külge ja kui akud on täis, lõpetab laadija oma töö ning lülitub välja. Mingit "balansseerimist" mõned laadijad teevad, aga see on väikse vooluga.
Laadimine toimub tavalisest "võrguvoolust" 220V 16A. Ühe laadimisega sõidab auto (sõltuvalt akupakist) 100 - 150 Km, mis peaks olema piisav nii linnasõitudks kui ka linna-lähi sõitude puhul.

Liitiumakudega ei ole oluline pidev laadimine - pliiakud on selles suhtes tundlikud. Liitiumaku kasutus on nagu mobiilil - mäluefekti enam ei ole, vahet pole kuidas laeb. Samas on liitiumakud kordades kallimad.

Pliiakusid võib laadida ka lühiajaliselt - liitiumakusid väidetavalt võib, kuid nii põhjalikud testandmed meil liitiumi kohta puuduvad. Soovitaks siiski pikemaid laadimisi kui 30 minutit liitiumiga. Samas eks alati ole mõistlik akud ikka võimalikult täis alati hoida.

Laadimistega akude eluiga pikkamööda väheneb. Akude eluea lõpuks loetakse mahtuvuse vähenemine 75% peale algsest.

* Kas akusid saab laadida vajadusel ka näiteks bensiinijaamades ?

Otseselt sellist teenust veel ei pakuta. Statoil ei luba laadida - samas Lukoilis olen laadinud. Oleneb ilmselt
teenindajatest ja oma suhtlusoskusest :)
Rootsis on laadimispunkte juba päris palju ja näiteks Portugalis tahetakse Lissaboni-Porto kiirtee laadimispunktidega katta 2011. aastaks.

* Talvel ja külmaga sõitmine ?

Me teeme autosid ka akude termoisolatsiooniga ja eraldi salongisoendiga (üldiselt bensiini või gaasi soendi talveks). Autosid saab kasutada seega aastaringselt - ise vähemalt kasutame.
Esituled mõjutavad läbisõitu/energiakulu 5% , kuid meil on olemas ka tootevalikus LED päevasõidutuled, millega ei ole seda probleemi.

* Elektriautot saab ka ise ehitada ?

Koversioon, ehk tavalisest autost elektriauto ümberehitamine annab kõige parema ning unikaalsema lõpptulemuse. Tänaseks oleme teinud näiteks elektrimootoriga Pobeda ja VW Golf.
Konversiooni puhul me pakume 18kw ja 24kw (max võimsus) AC 72V harjadeta komplekte. VW Golfis kasutasime 6,5kw lahendust ning 6x150Ah12V akusid.
Tegime akude soojustuse ning salongi soojendus pandi bensiinilt. Kokku läks maksma kliendile 175 000 EEK.

Täna saame me isegi vist nõks odavamalt teha - saame odavama hinnaga komponente. Juhul kui soovid täitsa ise ehitada, siis lähevad veel ka tööde rahad maha.

Kirjavahetuse alusel kokku pannud:
Toomas Toimeta, "Puhas Elu"

***

Lõpetuseks.

Loodetavasti hakkab ka Eesti teedel järjest rohkem liikuma osaliselt või täielikult elektri jõul liikuvaid sõidukeid, kindalsti oleks suureks "abimeheks" see, kui nii meie bensiinijaamad kui ka näiteks linnavalitsused hakkaksid rohkem mõtlema elektriautode laadimisvõimalustele ja seeläbi oluliselt puhtamale ja müravabamale linnakeskkonnale.

Ootan juba huviga Eesti meedias uudised stiilis "Nüüd saab ka Statoili bensiinijaamades elektriautosid laadida" või "Pärnu linnvalitsus katab kesklinna elektriautode laadimispunktidega".

Ja veel.

Et ennetada juba eos etteaimatavaid kommentaare stiilis: "elektriauto on mõttetu, sest sellega saab sõita vaid 100-150 km" jms.
Sama rumal ja kohatu oleks kurta, et tavaline sõiduauto jääb maastikul hätta või suure maasturiga ei mahu linnas parkima !
Igal sõidukil oma koht ja eesmärk ja keegi ei ootagi Honda Civicult Toyota Landcruiseri läbivusvõimet. Elektriauto sobib igapäevasõidukiks inimestele, kes teeva kõik või suurema osa oma sõitudes linnas ja või linnalähistel ning kasutavad kaugeteks sõitudeks kas ühistransporti või siis on peres lisaks veel ka teine, nn. "tavaline" auto.

Tahes tahtmata meenub üks netiavarustest meelde jäänud kommentaar seoses mujal Euroopas väga populaarsete väikeste linnaautodega (Aygo, IQ, Yaris, Smart jne). Ikka ja jälle "virises" keegi, et need on kautud autod, sest pagasiruum on liiga väike ja üleüldse ei mahu sinna autosse midagi. Seepeale ütles keegi kuldsed sõnad: "iga auto ei saagi olla mõeldud selle jaoks, et sinna mahuks lisaks juhile veel nädala toidumoon, koer, kolm last, kummipaat ning ratastoolis vanaisa..."

Mõtelge rohelise(ma)lt !

Eesti energiaplaanist, tuuleenergiast ja tuulikutest

2010-08-20T16:24:00.000+03:00

Eestimaa Looduse Fondi kodulehelt leidsin huvitava lugemise tuuleparkide, tuulikute ja muude energialahenduste kohta, mille siinkohal lühendatult ja korrigeeritult ka Teieni toon.

***

2005. aasta lõpul kinnitati Elektrimajanduse arengukava 2015. aastani ehk Eesti Energia tegevusplaan järgmiseks kümneks aastaks. Plaanist lähtuvalt vahetatakse uuemate vastu Narva põlevkivikatlad, hakatakse kasutama rohkem Vene gaasi ning püütakse EL nõuete järgi tõsta taastuvenergia tootmist viie protsendini elektritarbimisest.

Kümme aastat - sama kaua võttis Leninil aega kogu Venemaa elektrifitseerimine GOELRO plaani järgi 1920ndatel aastatel paljasjalgse töölisklassi poolt. Selle ajaga ehitati 30 elektrijaama ja veeti tuhandeid kilomeetreid kaableid. Tundub uskumatu, et plaanime sama pika aja jooksul, sada aastat hiljem, mõned kivipõletamise katlad uute vastu vahetada.

Millised on variandid meie 27 000 GWh-se aastase energiavajaduse katmiseks aastal 2020?

Eurodirektiivide järgi tuleb kivipõletamine Narva elektrijaamades praegusel kujul lõpetada aastaks 2016. Selle asemel, et 15 miljardi krooni eest Narva elektrijaamadesse uued kivipõletuskatlad osta, tuleks alustada Narvas põlevkivi gaasistamisega ja vanad katlad järk-järgult tööst kõrvaldada. Miks osta miljardite eest uued kivipõletamiskatlad, kui neid amortiseeritakse kauem kui põlevkivi jätkub?

Põlevkivist gaasi tootmisega vaid taastuvenergia kõikumiste silumise tarbeks väheneks põlevkivi kulu mitmekordselt ning gaasistamisel tekkiv soojus leiaks kasutust Narva linna vajaduste katteks.

Gaasi transport on odav, sellele kulub olemasolevaid gaasitrasse kasutades alla 1% gaasis sisalduvast energiast (elektri transpordikulu ehk liinikadu on põhivõrgus 8%). Gaasivõrgu abil saab luua ka reaalse kauplemisvõimaluse väikestele biogaasi vabrikutele, mis suurendab taastuvenergia kasutamist veelgi. Sel juhul õnnestub gaasist elektrit toota tarbija lähedal, nii et gaasi põletamisel tekkiv soojus saaks samuti kasutatud.

Selle asemel, et osta 15 miljardi eest uued kivipõletamise katlad ja tsentraalsed gaasielektrijaamad, tasuks kaaluda nii korruselamute kui kaubanduskeskuste varustamist gaasil või metanoolil töötavate mikroelektrijaamadega, tagades sellega hajutatud ja sõltumatu elektri- ja soojavarustuse ning samal ajal kasutades neidsamu mikrojaamu tuuleenergia kõikumiste silumiseks.

Tuuleenergia võimsusvaru Eesti maismaal on 15 000 MW, selle kasutusele võtmisel tekiks elektrienergiat ligi 30 000 GWh aastas. Eesti avamere tuulevaru on hinnanguliselt üle 30 000 GWh. Lisaks sellele on Eestil Peipsi - Euroopa suuruselt neljas, tuuline ja madala põhjaga järv.

Eesti-Vene "kontrolljoone" lähedusse, mis kulgeb Peipsit mööda 124 kilomeetrit, saab püstitada tuuleturbiine rohkem kui poole tänase Eesti elektrivajaduse katmiseks. Hinnanguliselt saaks Peipsi põhjaosas paikneva 90km2 suuruse tuulepargi aastane elektritoodang olla üle 3000 GWh.

Peipsi järve ümber on ka head ühendusvõimalused põhivõrku ning Läti ja Vene suunale. Läänemaal, Osmussaare ja Tahkuna neeme vahelisel Angeli madalal, on võimalik kaldast 10 km kaugusele hinnanguliselt 300km2 suuruse avamere-tuulepargi rajamine, mille aastane energiatoodang oleks 15 000 GWh. Kauguse tõttu kaldast tõuseb märgatavalt tuuleparkide tootlus ning väheneb mõju elukeskkonnale. Tuuleparkide suurim keskkonnamõju on turbiinide püstitusajal, mil tuleb eelkõige Peipsil arvestada kalakoelmute säilimise ning ehitusaegse hõljumi kontrolli alla saamiseks tehtavate lisakuludega.

Tänapäevaste tuuleturbiinide aeglaselt pöörlevad tiivikud lindudele ja nahkhiirtele märkimisväärset ohtu ei kujuta. Spetsialistide hinnangul võivad merre ehitatavad rajatised aidata luua uusi elupaiku vee-elustikule. Sotsiaalsfääris aitaks tuuleenergia-, põlevkivigaasi- ja metanoolitootmine ning tuuleturbiinide tööstus Ida-Virumaal asendada põlevkivienergeetikast kaduvaid töökohti, samuti peaksid nii Läänemaa kui Ida-Virumaa saama endale osa energiatootmisega tekkivast tulust.

Avamere tuuleenergia kasutuselevõtuga saaksime katta Eesti elektrivajaduse ning koos teiste taastuvate energiaallikatega ka soojatootmise ja autotranspordi energiatarbe ning seeläbi luua eeldused kütuseimpordist loobumiseks.

Kogu Eesti keskmise päevase elektrivajaduse saaks katta 300 kaasaegse, täiskoormusel töötava tuuleturbiiniga. Tiiviku pöörlemissageduse langemisega on kadunud müraprobleemid.

Mis saab tuulevaikuse korral? Üllatav, aga 120m kõrgusel on tuulevaikust harva.

Elektrivõrgu uuendamisel tasuks õppust võtta USA Energeetikaministeeriumi programmist Gridwise, nn. "nutika elektrivõrgu" projektist, kus elektriseadmed saavad võrgu kaudu infot vahetades tarbimisvõimsust reguleerida nn. aktiivset koormusekontrolli kasutades.

Võttes kasutusele Peipsi ja Läänemere tuulevaru, saaksime tarbimisest ülejääva tuuleelektri abiga elektrolüüsida veest vesinikku, eraldades veemolekulid vesinikuks ja hapnikuks. Selline tehnoloogia on üle saja aasta vana. Täna turul olevatest seadmetest on kõikuva tuule- ja päikeseenergia kasutamiseks optimeeritud Shveitsi firma AccaGen elektrolüüsiseade, mis toodab vesinikku 80% efektiivsusega. Pildiloleva Norsk Hydro elektrolüüsiseadme tootlus on 380 tonni vesinikku aastas.

Energiatootmise hajutamise huvides tuleks igale huvilisele tagada võimalus toota elektrienergiat, et kodusest tuuleturbiinist või päikesepaneelist ülejäävat elektrit saaks elektriturul müüa. Praeguse, pigem suurtootjat eelistava seaduse kõrval tuleks kaaluda Taani varianti, millega on antud maksusoodustused kohalikele tuule- ja päikesekooperatiividele ning riik toetab neile vajalike elektriühenduste väljaehitamist.

Sarnase skeemi abil õnnestub märgatavalt elavdada ka biojäätmete kasutamist -toetades katlamajade asemele kohalike, väikeste gaasistamisvabrikute ehitamist saab tekkiva gaasi suunata gaasitorustiku abil tavatarbijateni, samal ajal gaasistamisest ülejäävat soojust kütteks kasutades. Biokütust tootev talupidaja saaks sellise lahenduse puhul lihtsama turustusvõimaluse ning seeläbi elavneks ka kohalik majandus.

Tuuleenergia kallidus on eilsest päevast pärit müüt. Kallis on tuuleturbiini ost ja selle ülesseadmine, kuid käigushoidmine pole põlevkivienergeetikast kallim. Tuuleturbiini ostuhind kilovati kohta võrdub täna keevkiht-põlevkivikatla omaga ja moodustab 900 eurot/kW kohta ja see langeb. Võrdluseks, Soomes ehitatava Olkiluoto tuumajaama maksumus on 2000 eurot/kW.

Lähitulevikus on tuuleturbiin Eesti jaoks odavaim elektriallikas. Euroopa Tuuleenergeetika Assotsiatsiooni andmetel kulub tänapäevase suure avamere tuuleturbiini hoolduseks aastas 40 inimtundi, hooldust merel tehakse korra poolaasta jooksul. Tuulepargi operaatorite hinnanguil on tuuleturbiini hoolduskulu Eestis 10 senti kilovatt-tunni kohta, langedes mahu kasvamisel. Rääkimata meie ainsa taastumatu energeetilise maavara kadumisest 40 aasta jooksul, juhul kui põlevkivienergeetikaga jätkame. Rääkimata sellest, et kivipõletamise teel elektri tootmisega tekib iga kilovatt-tunni kohta pool kilo tuhka, üle kilo kasvuhoonegaasi ja palju reostatud vett.

2004 aastal nurgakivi saanud Soome Olkiluoto 1600 MW võimsusega tuumajaama maksumuseks kujunes 50 miljardit krooni, kusjuures soomlaste kulu vähendas kahe kõrvaloleva tuumajaama infrastruktuur ning reaktori tootjamaa Prantsusmaa tagastamatu abi. Ehkki tuumakütus on täna odav, on see importkütus ning seetõttu peaksime siis tõenäoliselt Soome eeskujul Kanadast ja Aafrikast uraani ostma ning seda Venemaal rikastada laskma.

Lahendamata on ka tuumajäätmete küsimus - mida ikkagi teha aastas tekkiva 300 kilo plutooniumiga !? Praegust maa alla ladustamist ei pea spetsialistid ohutuks, lisaks on see kulukas ja keeruline. Tänaste võimaluste taustal on raske mõista, miks peaksime taastuvate energiaallikate olemasolul planeedi taastumatuid varusid kulutama.

Rainer Nõlvaku artikli aluselt kokku seadnud Toomas Toimeta, "Puhas Elu"

Lõppu lisaksin omalt poolt tuumajaama suurimaks miinuseks veel fakti, et liskas keerukusele ja kallidusele, on tuumajäätmete matmise juures suurimaks probleemiks võimalike matmispaikade vähesus. Ühel päeval oleme lihtsal tsilmitsi karmi reaalsusega, et sobilikke matmispaiku enam ei ole. Ja mis siis edasi ?

Tsiteerin veelkord Rainer Nõlvaku lõpulauset: "on raske mõista, miks peaksime taastuvate energiaallikate olemasolul planeedi taastumatuid varusid kulutama."

TY, augus 2010

nagu keegi oleks männimetsas s..tal käinud, ehk ÕHUVÄRSKENDAJAD

2010-07-30T01:35:00.001+03:00

Et täna juba jutt lõhnaainete peale läks, pidasin vajalikuks ühe erilise "lõhnavahendi" eraldi välja tuua - ÕHUVÄRSKENDAJAD.

Olen sellest juba eelnevalt kirjutanud teemas "Minu mürgine kindlus, ehk kodukeemiast ja keemiavabast kodust", et teema endiselt aktuaalne, toon selle siinkohal uuesti välja.

Minu arvates on igasuguste lõhnapihustite ja nn. "õhuvärskendajate" või wc lõhnastajate kasutamine täiesti lubamatu, eriti kodudes, kus on lapsed. Nende reklaamimine ja propageerimine tuleks aga hoopsiki keelustada ning inimesi tuleks rohkem teavitada nendega seotud ohtudest. Õhuvärskendajatel peaks olema peal hoiatusmärge - "võib kahjustada teie tervist" ja "mitte kasutada laste läheduses".

Paraku üritavad reklaamid jätta mulje, et õhuvärskendaja on "loodusliku lõhnaga" õhku puhastav toode, mida tohib ja tulebki pidevalt kasutada..

Õhuvärskendajaid ei puhasta ega värskenda tegelikult õhku ! Enamus õhuvärksendajaid töötab ühel kahest meetodist:

a) Nad lisavad õhku tugevat, kuid inimesele meeldivamat lõhna, mis jätab ebameeldiva lõhna lihtsalt tahaplaanile, ehk siis ühe tugeva lõhnaga üritatakse matta teist lõhna.

Nagu selles kunagises naljajutus mehest, kes sibina töötades oli hädas teda saatva s..tahaisuga ja otsustas ennast siis korralikult männiseebiga üle hõõruda...

b) õhuvärskendaja poolt õhku paisatud aineosakesed tekitavad inimese nina sisepinnale ja hingamisteedele "õli sarnase kihi" mis "matab" lõhnaretseptorid ja ei lase seeläbi inimesel lõhna tunda või vähendab lõhnatundlikkust (nii toimivad nn. "lõhnavabad" õhuvärskendajad)

Ka Euroopa tarbijaliitude amet BEUC on oma pöördumises ütelnud, et õhuvärskendajate kasutamist tuleks piirata. Nende pool mõned aastad tagasi läbi viidud uurimus kinnitas, et õhuvärskendajate pidev kasutamine saastab ohtlikult õhku ning põhjustab erinevaid (peamiselt, kuid mitte ainult) hingamisteede haigusi.

BEUC kaasas oma uurimusse 76 erinevat Euroopa turul müügil olevat õhuvärksendajat ning selgus, et enamikel juhtudel ületas lenduvate orgaaniliste ühendite hulk lubatu olulisel määral (lubatud 200 µg/m³ ligi 20-25 korda kõrgem !)

Lisaks sisaldas enamik testitud toodetest hingamiselundeid ärritavaid aineid, mitmesuguseid allergeene ning tervisele ohtlikke ja vähki tekitavaid aineid

BEUC diretor Jim Murray ütles oma pressiteates, et eluruumis pidevalt õhuvärskendajat kasutades on õhk Teie kodus sama saastunud kui suure liiklustihedusega tänaval !

Murray sõnul on üllatav, et samas kui riigid kulutavad suures ulatuses maksumaksja raha benseenitaseme vähendamiseks linnakeskkonnas, saab osta benseeni sisaldavaid tooteid nagu õhuvärskendajad igast supermarketist.

Ehkki on teada, kuivõrd kahjulikud on õhuvärskendajad nii inimestele kui ka keskkonnale, reklaamitakse neid endiselt kui õhkupuhastavaid või looduslikke tooteid ! (Alpi mägede värskus nüüd Sinu toas....)

Sarnaselt lõhnaõlide ja deodorantidega seisneb õhuvärskendajate suurim oht selles, et me hingame sealt lenduvaid aineosakesi sisse, mistõttu need pääsevad kergesti organismi ning lisaks otse mõjutama meie aju. Väikses ruumis (vannituba, WC) kus kasutatakse automaatselt pihustavaid õhuvärskendajaid, on kahjulike aineosakeste hulk õhus pidevalt kõrge j ainimene viibib nendega pikalt kokkupuutes. Seetõttu on automaatselt pihstavad õhuvärskendajad minu arvates eriti kahjulikud.

Suurem osa õhuvärskendajatest sisaldavad formaldehüüdi ehk metanaali, mis on tugev allergeen, võib põhjustada peavalu,nahahaigusi (dermatiit), limaskestade ärritusi, liigese- ja rinnavalusid, kurnatust, uimasust ja immuunsüsteemi häireid ning mis on rahvusvaheli vähiuuringute agentuuri poolt tunnistatud gruppi 2A kuuluvaks aineks (tõenäoliselt inimesele kantserogeenne)

Teine peamine õhuvärskendajates kasutatav aine - fenool - võib põhjustada nahalöövet, külma higi, krampe, vereringehäireid või ka ekstreemsetel juhtudel koomat.

Sarnaselt paljude lõhnaõlide ja deodorantidega, kasutatakse ka "õhuvärskendajates" sageli sünteetilist muskust. Et kordamine on tarkuse ema, räägin sellest siinkohal uuesti:

Sünteetiline muskus on aine, millel on kalduvus jääda inimorganismi ning põhjustada seal ebasoovitavaid tagajärgi nagu näiteks hormonaalsüsteemi häired, astma, allergiad, sugurakkude paljunemishäired ning viljatus.
Sünteetilist muskust on leitud noorte emade rinnapiimast, kuigi nad väidavad, et ei ole raseduse jooksul kasutanud ühtegi parfüümi. See kogus suureneb aasta aastalt.

Tõestatud on, et sünteetiline muskus vähendab inimese organismis östrogeeni taset. Östrogeen aga mõjutab kõiki meie elundeid ja kudesid. Selle toimel areneb meie kehaehitus, käitumine ja iseloom. Östrogeen kaitseb veresooni lupjumise eest ja luid hõrenemise eest ja hoiab tasakaalus vererõhu. Madal östrogeeni tase võib põhjustada luude hõrenemist, südamehaigusi, uriinipidamatust, aga ka Alzheimeri tõbe. Sünteetilise muskuse uuringuid näitavad selle pikaajalist mürgistavat toimet katseloomadele ning on tõestatud selle kantserogeenne toime hiirtele.

Lisaks on tegemist keskonnaohtliku ainega.
Sünteetiline muskus eraldub õhku ja heitvette, sealt edasi keskkonda ja põhjavette. Sünteetiline muskus on väga püsiv ja bioakumuleerub toiduahelas, mis tähendab, et ta võib toidu kaudu ka inimesele (taaskord) mõju avaldada.

Terpeen - on eeterlik õli, mida kasutatakse väga sageli männi või tsitrueselõhnalistes õhuvärskendajates. Keskkonda sattudes võib Terpeen reageerida osoonimolekulidega ning moodustada formaldehüüdi ehk metanaali (HCHO), mis on tugev allergeen, põhjustab hingamisteede haigusi ja astmat ning mis on ahvusvaheli vähiuuringute agentuuri poolt tunnistatud gruppi 2A kuuluvaks aineks (tõenäoliselt inimesele kantserogeenne).

Benseen - äärmiselt mürgine aine, mi son tunnistatud kesknärvi- ning vereloomesüsteemi mõjutavaks aineks. Kantserogeen, mis võib esile kutsuda leukeemiat.

Atseetaldehüüd (etanaal)- põhimõtteliselt on see aine, mis on pohmelli keemiline tekkepõhjus. Tunnistatud sagedasel kokkupuutel kantserogeenseks aineks.

Hästi lõhnab korralikult õhutatud ja puhas kodu, õhuvärskendi vaid "matab" üht lõhna teisega, sisse hingates tekitavad need aga allergiaid, limaskestadeja kopsude ärritust ja hingamisteede haigusi, samuti mõjuvad ärritavalt silmadele.
Kui tõesti tahad lisaks värskele õhule tuppa mingit "aroomi", kasuta pigem looduslike eeterlikke õlisid või nn. "lõhnapatju", mis on täidetud looduslike ürtidega. Pane tuppa või WC´sse kausika loodusliku eeterilu õliga, lõik aapelsini või sidruni koori ja kasuta neid ruumi lõhnastamiseks, samuti tulevad kasuks tugevama lõhnaga ürdid nagu meliss, piparmünt või mustsõstralehed.

Kindlasti peaksid õhuvärskendajate kasutamist vältima astmaatikud, allergikud, rasedad, lastega pered ja lasteasutused.

Tahaksin lõhnata mehelikult, sest....ma olen mees

2010-07-29T23:49:00.001+03:00

Seda teemat alustades ei tulnud mulle ühtegi ideed pealkirjaks ja siis tuli telerist "päästva koolikellana" reklaam, mida meie vist söögi alla ja peale näidatakse :-)

Marsell Roša on ütelnud - lõhn teavitab teie saabumisest ja järellõhn meenutab teid ka peale teie lahkumist...
Tõsi ta ju on.
Mõnel mehehakatisel käib lõhnaõlibukett meeterid temast eespool ja veel pool tundi peale tema lahkumist tahaks ruumi õhutada, et saaks jälle inimese kombel hingata ja ka muid lõhnu tunda. Tundub, nagu oleks vaeseke ettevaatamatusest suisa lõhnaõlipotti kukkunud - nii hingemattev on see parfüümidebukett.

Kuid see ei ole üldse praegu teemaks. Teemaks on hoopiski see, mida inimesed valimatult lõhnaõlisid kasutades enda (ja ka oma ümbritsevate) tervisega teevad, ehk siis ohtlikud ning kahjulikud ained lõhnaõlides, deodorantides, antiperspirantides, aga ka "õhuvärskendajates". Viimased neist on minu jaoks tooted, mille otstarbest ei ole ma siiani aru saanud (matan ühe halva lõhna teise halva lõhnaga) ning mis lisaks tuleks minuarvates varustada hoiatavate kirjadega võimalike tervisekahjude osas.

Olen siin juba kirjutanud kahjulikest ainetest toidus, aga ka kosmeetikas. Mürgistest ainetest, kantserogeenidest ning allergeenidest ei saa paraku üle ega ümber ka lõhnamaailmast rääkides. Eriti oluline on seejuures fakt, et lõhnad mõjutavad otseselt meie aju. Kui kosmeetika puhul saame rääkida toksiliste või kahjulike ainete mõjust nahale ning tungimisest läbi naha meie organismi (ca 60% sellst, mi aoma nahale paneme, jõuab ka meie organismi !), siis lõhnaosakesed liiguvad nina kaudu meme aju limbilisse keskusesse ning mõjutavad ka otseselt vaheajus asuvat hüpotalamust. Ehk siis - tsiteerides üht kommentaari kosmeetikas esinevate kahjulike ainete teemas siisnsamas blogis - aroomides olevad mürgid tungivad otse peaajju.

Kandast päris keskkonnaohutuse minister, doktor Kapil Khatter nendib: "Kergesti lenduvaid lõhnaaineid, mida me sisse hingame, peaks oluliselt paremini uurima. Mei ei tea sageli, mida need ained põhjustavad, sest enne turustamist ei pea kosmeetikatoodete koostisosadele tegema ohutusuuringuid !"

Lisaks on ligi 95% kõikidest lõhanõlides kasutatavatest kemikaalidest (neid on kokku ca 5000) naftakeemia produktid ja need saadakse taastumatutest fossilsetest õlidest, mille kaevandamine ja transportimine ainuüksi kujutavad endast suurt keskkonnariski. Paljud neist õlidest on mürgised ja mõjuvad kahjulikult meie kesknärvi- ja hormonaalsüsteemile. Samuti võivad nad reageerida ümbritsevaga, moodustades selmoel kantserogeenseid kõrvalprodukte.

* Näiteks TERPEEN, mida võib leida männi või tsitruselõhnalistes toodetes (nt. õhuvärskendajad !!) võib reageerida osoonimolekulidega ning moodustada formaldehüüdi ehk metanaali (HCHO), mis on tugev allergeen, põhjustab hingamisteede haigusi ja astmat ning mis on Rahvusvahelise vähiuuringute agentuuri poolt tunnistatud gruppi 2A kuuluvaks aineks (tõenäoliselt inimesele kantserogeenne).

Kas teadsid, et nii mõnigi lõhnaõli või deodorant võib muuhulgas põhjustada või võimendada dementsust, depressiooni ning isegi kahjustada meie immuunsüsteemi !?

2005 aastal testiti mitmete kuulsate tootjate lõhnaõlisid, ühtekokku osales testis 36 üldtuntud ja levinud parfüümi. Test hõlmas küll vaid kahte ohtlikku, sünteetilist keemiliste ainete rühma - ftalaatestrid ja sünteetiline muskus, kuid tulemused olid piisavalt kõnekad.

Mõlema rühma kemikaale leidus suurel hulgal prakitliselt kõikides testitud toodetes, muuhulgas ka keskkonnasõbraliku majanduse ikooniks kujunenud "The Body Shop" toodetes. Vaid kahes testis osalenud parfüümis antud aineid ei esinenud, või oli neid väga vähesel määral !

Need on aga vaid kaks kahjulikku ainerühma.

Seega on parfüümitootjatel, aga eriti parfüümide kasutajatel, mille üle mõtelda !

Veidi lähemalt:

* Ftalaatestrid (mida leidub ka näiteks šampoonides ja lauvärvides !) ja sünteetiline muskus (leidub parfüümides ja reseerimisjärgsetes vahendites), on ohtlikud sünteetilised ained, millel mõlemal on kalduvus jääda inimorganismi ning põhjustada seal ebasoovitavaid tagajärgi nagu näiteks hormonaalsüsteemi häired, astma, allergiad, sugurakkude paljunemishäired ning viljatus.
Samuti võivad nad teha rakku kaitsetumaks teiste toksiinide ja kantserogeenide suhtes. Ftalaate ja sünteetilist muskust on leitud noorte emade rinnapiimast, kuigi nad väidavad, et ei ole raseduse jooksul kasutanud ühtegi parfüümi. See kogus suureneb aasta aastalt.

Ftalaatestreid kahtlustatakse vähkkasvajate põhjustamises, osad neist (näiteks DBP, DEHP ja BBP) on tuntud kui arengu- ja sünnidefektide põhjustajad.
Rochesteri ülikooli teadlased leidsid seose ftalaatide ja poisslaste genitaalide arenguhälvete vahel.
Teadlased tõestasid, et neil emadel, kelle veres oli kõrgenenud ftalaatidega seonduvate kemikaalide konsentratsioon, oli olulisel määral suurem tõenäosus sünnitada sugulise arenguanomaaliaga poisslapsi.

* Tõestatud on, et sünteetiline muskus vähendab inimese organismis östrogeeni taset. Östrogeen aga mõjutab kõiki meie elundeid ja kudesid. Selle toimel areneb meie kehaehitus, käitumine ja iseloom. Östrogeen kaitseb veresooni lupjumise eest ja luid hõrenemise eest ja hoiab tasakaalus vererõhu. Madal östrogeeni tase võib põhjustada luude hõrenemist, südamehaigusi, uriinipidamatust, aga ka Alzheimeri tõbe. Sünteetilise muskuse uuringuid näitavad selle pikaajalist mürgistavat toimet katseloomadele ning on tõestatud selle kantserogeenne toime hiirtele.

Lisaks on mõlema näol tegemist keskonnaohtliku ainega
Sünteetiline muskus eraldub lõhnaõlist õhku ja heitvette, sealt edasi keskkonda ja põhjavette. Sünteetiline muskus on väga püsiv ja bioakumuleerub toiduahelas, mis tähendab, et ta võib toidu kaudu ka inimesele (taaskord) mõju avaldada.

* Teine kõige sagemini lõhnaõlides, deodorantides ja antiperspirantides esinev mürk on ALUMIINIUM (peamiselt aluminium chlorohydrat).
See on kergesti läbi naha imenduv mürgine aine, mis on seotud mitmete kesknärvisüsteemi haigustega (jällegi Alzheimer), samuti on olemas tõendid alumiiniumi sisaldavate antiperspirantide ja rinnavähi seotuse kohta. Kahjulik rakkude elutegevusele ja ajule.
Alumiinium imendub naha pooride kaudu verre. Eriti hästi imendub alumiinium verre kaenlaalustest, sest kaenlaaluste raseerimine tekitab nahale mikroskoopilisi kriimustusi ja marrastusi ja see teeb imendumise kordades intensiivsemaks ja kiiremaks (seega eriliselt ettevaatust nn. "higipulkade" ja "rulldeodorantidega")

* Parabeen sünteetiline aine, mida kasutatakse lõhnaõlides säilitusainena. Seda võib leiduda mitmel kujul - metüülbarabeen, etüülbarabeen, butüülbarabeen, benüülbarabeen jne. Parabeen häirib hormonaalset talitlust, vähendab organismis östrogeeni taset (järjekordselt !), on tõestatud seos rinnavähi- ning 2004 aastal läbiviidud uuringute kohaselt ka rinnakasvajatega.

* Imidazolidinüül karbamiid - Parabeeni järel teine enamlevinud säilitusaine lõhnaõlides. Võib põhjustada nahahaigusi (dermatiit), keskonnas reageerides tekib formaldehüüd ehk metanaal (HCHO), mis on tugev allergeen, põhjustab hingamisteede haigusi ja astmat ning mis on ahvusvaheli vähiuuringute agentuuri poolt tunnistatud gruppi 2A kuuluvaks aineks (tõenäoliselt inimesele kantserogeenne)

* BHT (brutüülhüdroksütolueen E321) - on keskkonnaohtlik ja organismi sattudes mürgine. Tekitab astmat, ekseeme, allergiat. Loomkatsetes on tõestatud seotus kopsuväärarengute, kasvajate tekke ning maksakahjustustega. Seostatakse käitumis- ning kesknärvisüsteemihäiretega. Eriti ohtlik lastele. Laguneb väga aeglaselt ja akumuleerub kehas.

* Triklosaan - Kasutatakse "bakterite tapmiseks", paraku on tõestatud, et bakterid kohanduvad selle toimega ja muudavad inimese seeläbi tundetuks näiteks sama toimeainega antibiootikumide suhtes ! On bioakumuleeruv - jääb pidama rasvkudedesse ja ei lagune seal. Ainevahtusse sattudes võib olla kantserogeenne (tekib dioksiniid)

* Sünteetilised lõhnaained (pakendil märgitakse enamasti fragance või parfume) - võivad mõjutada kesknärvisüsteemi, häirivad metabolismi ja hormoonide tööd, võivad tekitada peavalu, peapööritust, hingamisraskusi, lööbeid, hüperaktiivsust, ülitundlikust.
Kõrvaltoimed sünteetilistes lõhnaainetes on väga sagedased. Näiteks Kanadas liiguvad paljud koolid, ülikoolid ja haiglad lõhnaainetevaba keskonna poole, teevad vajalikku selgitustööd ja paluvad nii töötajatel kui kaõpilastel/patsientidel loobuda (vähemalt antud asutuse ruumides) sünteetiliste parfüümide ja deodorantide kasutamisest. Paljudes riikides on käivitatud lõhnaainetevabad kampaaniad, mi son väga olulised neile, kes juba kannatavad MCS sündroomi (multiple chemical sensitivity) all.

Antiperspirantide juures on eriti irooniline see, et ainsad kohad, mille kaudu mürkidel on võimalik higistamise käigus kehast väljuda on kaenlaalused, käe ja põlveõndlad. Antiperspirant blokeerib sealsed higinäärmed ja ei lase seetõttu mürkidel kehast väljuda. Seetõttu hakkavad mürgid kogunema lümfisõlmedesse, mis võib viia rakkude mutterumise ja vähi tekkeni.
Viimastel aastatel on täheldatud rinnavähi esinemise sagedust ka meestel. See on otseselt seotud sellega, et mehed kasutavad deodorantide asemel üha sagemini antiperspirante.

Mida lõpetuseks ?

Maarja Lillemäe on ütelnud: "Kas me vajame kõiki neid erinevaid tooteid ? Sageli on halvale lõhnale lihtne lahendus - kodu õhutamine, oma keha regulaarne pesemine. Lahendus ohtlikule tootele on väga lihtne: ärge ostke seda toodet"

Olen selle väitega täiesti nõus. Mida targem on inimene kui tarbija ja mida vähem ostab ta kõiki neid ohtlikke ja kahjulikke tooteid, seda enam on tootjad sunnitud vaatama kahjutumate ja ohutumate toodete turulelaskmise poole. Suurema osa ohtlike ainete taga (nii toiduainete-, kosmeetika ja parfümeeriatööstuses) on lihtlabane kasumiahnus. Neile kõigile (või enamusele) on olemas ohutud alternatiivid, paraku langeb tootjate valik hetkel pigem selle kasuks, mis on odavam ning kuna ärimaailm on julm ja kalk, ei peeta inimest ja keskkonda seejuures millekski.

Soovitan kindlasti uurida ja vaadata, milliseid lõhnu te ostate ja mida need sisaldavad. Ei tasu kohe suure "hurraaga" tormata ostma esimest toodet, millel on peal märge Looduslik (Natural) või "Ei sisalda värv- ja säilitusaineid". Eestis (näiteks) võib märge LOODUSLIK olla tootel juhul, kui vähemalt 2% (!!!) toote koostisest on mittesünteetiline (ehk üks sünteetiline koostisosa on asendatud looduslikuga). Pigem tasub pilk pöörata toodetele, millel on märge NATURAALKOSMEETIKA, sest neil peab looduslike toimeainete sisaldus olema VÄHEMALT 98%.
Kõik tsertifitseeritud naturaalkosmeetika tooted on märgistatud vastava logoga. Need märgised antakse vaid VASTAVALE TOOTELE (mitte tootjale !) ja see garanteerib, et tegemist on kontrollitud ja nii keskkonna- kui ka tervisesõbraliku tootega.

Soovitan otsida järgmisi märgistusi:

* NaTure

* Cosmetique BIO

* Soil Association

* BDIH

* ECOCERT

* USDA

* Grante Bio

Kindlalt on looduslikud tooted järgmised Eestis müüdavad kaubamärgid: Kibio, Urtekram, Logona, Sante, Acorelle, Lavera.

Minu lemmik - Lavera (BDIH tsertifikaat) näiteks toodab väga häid orgaanilisi meeste lõhnaõlisid, deodorante ja aftershave tooteid (Lavera Men Care tooteseeria)

Lavera tooted on 100% orgaanilised, sisaldavad vaid orgaanilisi taimeõlisid, lilleekstrakte ja ürte, ei sisalda barabeene, SLS´i ega sünteetilisi säilitus- ja lõhnaaineid, emulgaatoreid ega naftal baseeruvaid koostisosi. On GMO (!) ja gluteenivabad ning neid ei ole katsetatud loomadel.

Võtke aega, lugege toote pakendit, kui vaja kirjutage koostis üles ja uurige veidi internetist ja alles siis otsustage ja ostke. Alguses võib see olla keeruline, peagi aga kujunevad Teile välja oma teatud lemmikud ja suurt otsimistööd ei olegi vaja enam teha.

Parafraseerides juba alguses mainitud reklaami:
Tahaksin lõhnata mehelikult, sest....ma olen mees - mitte keemiatehas.

Kahjulikud ained kosmeetikas

2010-06-06T10:41:00.002+03:00

Nii nagu toidu puhul, tasub ka kosmeetikat ostes heita pilk selle koostisele j amõnegi toote puhul enne ostmist vähemasti kaks korda mõtelda.

!!! Tervisele kahjulikud ning kantserogeensed ained !!!

* Benzethonium Chloride
* Bromochlorophene
* 2-Bromo-2-Nitropropane-1,3-Diol (Bronopol)
* 5-Bromo-5-Nitro-1,3-Dioxane (Bronidox)
* Chlorhexidine Digluconate
* Dibromohexamidine Isethionate
* Dichlorobenzyl Alcohol
* Formaldehyde
* Glyoxal
* Iodopropynyl Butylcarbamate
* Laurylpyridinium Chloride
* Methylchloroisothiazolinone
* Methyldibromo Glutaronitrile
* Phenyl Mercuric Acetate
* Phenyl Mercuric Borate
* p-Phenylenediamine
* Toluene
* Toluene-2,5-Diamine
* Trichloro Ethane
* Xylene

Erladi tasub välja tuua Formaliin, formaldehüüd, mis imendub läbi naha kehasse ning toimib aeglase mürgina.

Formaldehüüdi eritavad järgmised koostisosad:

* 5-bromo-5-nitro-1,3-dioxane.
* 2-bromo-2-nitropropane-1,3-diol.
* methenamine.
* Quaternium-15.
* DMDM hydantoin.
* sodium hydroximethyl glycinate.
* benzylhemiformal.
* imidazolidinyl urea.
* diazolidinyl urea.

Vältida tasuks ka MINERAALÕLI :

Kasutatakse lisaks nimekujusid Mineral Oil, Petrolatum, Paraffinum Liquidum, Paraffin Oil, Paraffin Wax.

Mineraalõli on peaaegu sama mis mootorõli, lihtsalt rohkem puhastatud. Toodetakse naftast. Tekitab naha peale "kileja kihi", mistõttu nahk ei saa hingata ja kõik jääk- ja mürkained jäävad naha sisse. Ummistab poore.

Peaaegu kõik beebiõlid (Johnsons&Johnsons) on tehtud sellest !
Miks mineraalõli seda kasutatakse? Põhjus lihtne - see on naturaalsetest õlidest palju odavam. Mineraalõli kasutamist kosmeetikas võiks võrrelda taimerasvade kasutamisega toiduainetes

Nahka ärritavad ning allergeensed ained, millega tasuks olla ettevaatlik: (see loetelu tuleb väga pikk)

* Almond Oil PEG-6 Esters
* Aluminum Chloride
* Aluminum Chlorohydrate
* Aluminum Chlorohydrex
* Aluminum Chlorohydrex PG
* Aluminum Sesquichlorohydrate
* Aluminum ZirconiumTrichloroydrex GLY
* 4-Amino-2-Hydroxytoluene
* Ammonium Laureth Sulfate
* Apricot Kernel Oil PEG-6 Esters
* Avocado Oil PEG-11 Esters
* Beheneth-5, -10, -20, -25 (alcool de Ben)
* Benzalkonium Chloride
* Benzophenone-1, -3, -4, -9
* Butoxydiglycol
* Butoxyethanol
* C10-11 Isoparaffinum liquidum
* C12-20 Acid PEG-8 Ester
* C9-11 Pareth 8
* Ceteareth, -12, -15, -20, -25
* Ceteth-1, -20
* Cetylpyridinium Chloride
* Chlorhexedine Dihydrochloride
* Chloracetamide
* Chlorbutanol
* Chlorophene
* Chloroxylenol
* Chlorophenesin
* Choleth-10, -20, -24
* Värvained CI 11680, 11710, 11725, 11920,12010, 12120, 12150, 12370, 12420, 12480,12490, 12700, 13015, 14270, 14720, 14815,15525, 15580, 15620, 15630, 15865, 15980,16185, 16230, 16255, 16290, 18050, 18130,18690, 18736, 18820, 18965, 20040, 20470, 21100, 21108, 21230, 24790, 27290, 27755, 28440, 40215, 50325, 51319

* Climbazol
* Cocamide DEA
* Cocamidopropylamine Oxyde
* Coceth-8/-10
* DEA PG propul PEG/PPG 18/21 dimethicone
* 2,4-Diaminophenol
* 2,4-Diaminophenoxyethanol
* Diazolidinyl urea
* Dibutyl Phtalate
* Diethanolamine Bisulfate
* Diethyl Phtalate
* Dihydrogenated Tallowamidoethyl
* Hydroxyethylmonium Methosulfate
* Dimethylamine
* Dipalmitoylethyldimonium Chloride
* Disodium EDTA
* DMDM Hydantoin
* EDTA (Ethylene-Diamio-Tetra-Acetate)
* Ethoxydiglycol
* Etidronic Acid
* Glutaral
* Glycereth (kõik kombinatsioonid)
* Hexamidine Diisethionate
* Hexetidine
* Hydroxypropyl BIS (N-Hydroxyethyl-
* -P-Phenylendiamine) HCI
* Imidazolidynyl urea
* Isododecane
* Isohexadecane (paraffine)
* Laneth-10, 5 (või teised arvud)
* Lauramide DEA
* Laurdimonium hydroxypropyl
* hydrolyzed wheat protein
* Lauryl Methyl Gluceth-10
* Hydroxypropyldimonium Chloride
* Linoleamide DEA
* Magnesium Oleth Sulphate
* MDM Hydantoin
* Methyl Gluceth-10 et -20
* Methylisothiazolinone
* 2-Methylresorcinol
* Myreth-4, -3 Myristate
* 1-, 2-Naphtol
* Nonoxynol-2, -4, -10, -12 Iodine
* Nordihydroguaiaretic Acid
* Oleth-4, -3 Phosphate
* PEG
* PEI-7
* Pentasodium (kõik variandid)
* Phenol
* Phenoxyethanol
* Phenyl Methyl Pyrazolone
* Poloxamer (kõik kombinatsioonid)
* Polyglyceryl-2-PEG-4 Stearate
* Polyquaternium (kõik variandid)
* Polysorbate (kõik variandid)
* Potassium Troclosene
* PPG
* Quaternium (kõik variandid)
* Quinine
* Resorcinol
* Selenium Sulfide
* Sodium Diethylenetriamine
* Pentamethylene Phosphonate
* Sodium Lauryl Sulfate
* Sodium Myreth Sulfate
* Soy Amide DEA
* Stearamide MEA, -Stearate
* Steareth (kõik variandid)
* Steramidopropyl Dimethylamine
* TEA-Dodecylbenzenesulfonate
* TEA-EDTA
* 2-4-5-6-Tetraaminopyramidine
* Tetrahydroxypropylethylenediamine
* Tetrasodium EDTA
* Tetrasodium Etidronate
* Triceteareth-4 Phosphate
* Triclosan
* Tridecyl Trimelliate
* Trideceth-12 etc.
* Triethanolamine
* Trilaureth-4 Phosphate
* Trisodium EDTA
* Zinc Borate
* Zinc Chloride
* Zinc Sulfate

"Tuumajõud ajalukku!"

2010-05-11T08:23:00.001+03:00

Juhuks, kui kellelgi jäi märkamata/lugemata.

Helsingis toimub meeleavaldus tuumajõujaamade vastu.

Miitingu nimega "Tuumajõud ajalukku!" korraldavad keskkonnakaitseorganisatsioonid ja Soomes tegutsevate parteide noortekogud, vahendasid ERR-i raadiouudised Soome uudisteportaali Yle.

Soome Looduskaitse kinnitusel on uute tuumajõujaamade ehitamise üle käivas vaidluses unustatud energiasäästu- ja tõhususe põhimõtted.

Märtsis läbi viidud arvamusuuring näitab, et uute tuumareaktorite ja jõujaamade ehitust toetab vaid 34 protsenti Soome elanikest. Keskkonnakaitsjate hinnangul võiks tuumaenergia asemel kasutada rohkem tuuleenergiat.

Siit mõtteainet ka Eestile/Eestlastele.

Ükskord saavad ka iirised otsa, ehk kõige noorema vanema venna maailmamure

2010-04-26T00:21:00.004+03:00

Lastele unejutu lugemiseks raamatut otsides sattus täna näppu 1991 aastal ilmunud Tiia Toometi raamat "Kaur, kõige noorem vanem vend".

Kena ja armas lasteraamat väikesest poisis Kaurist, tema perest ja maailmast. Üks lõik sellest raamatust valmistas mulle aga sellise üllatuse, et pidasin vajalikuks selle Teile siinkohal ett "lugeda" :-) Loodetavasti Tiia Toomet ei pahanda.

Eelviimases peatükis "Maailmamured", läheb Kaur koos oma vendade Siimu ja Peetriga zooloogiamuuseumi. Kõik seal nähtu ja kogetu väsitab vaese väikemehe nii ära, et koju minnes suudab ta veavu jalgu järele vedada. Seepärast palub ta vendi, et nad läheksid taksoga koju. Edasi toimub vendade vahel järgmine vestlus (ehk siis lõik, mida pidasin vajalikuks Teile "lugeda")

***

"Võtame takso, " mangus Kaur vendi.

"Pole mõtet," arvas Siim. "Jalgsi käimine arendab lihaseid."

"Ja ei saasta õhku," ütles Priit.

"Ega raiska bensiini," lisas Siim.

"Bensiini on bensiinijaamas nii palju kui kulub," vaidles Kaur.

"Vastupidi," ütles Siim. "Bensiini ei jätku sugugi nii palju kui kulub. Bensiin saab ükskord päriselt otsa."

"Eks siis hakkavad autod naftaga sõitma," arvas Kaur.

"Bensiini tehaksegi naftast," seletas Siim. "Selles just asi ongi, et naftat jääb maailmas kogu aeg vähemaks."

"Miks siis naftat juurde ei tehta ?", päris Kaur.

"Oh, Kaur," ohkas Siim. "Naftat ei saa teha, nafta on maavara. Maavarad on maa sees olemas, neid saab sealt ainult välja võtta."

"Miks siis ei võeta rohkem naftat välja ?" tahtis Kaur teada.

"Sa ju tead, et maakera on ümmargune nagu sinu pall, ainult tohutult suurem ?" küsis Priit omakorda Kaurilt.

"Loomulikult," ütles Kaur. "Seda teab iga tita".

"Kujuta nüüd ette, et sinu pall on seest igasuguseid asju täis," ütles Priit. "Minupoolest või kompvekke."

"Iiriseid !" hüüdis Kaur.

"Ja veel karamelle, pähkleid, nätsu, šokolaadi ja kõiksugu muud head," lubas Priit. "Ja mitte kusagil mujal terves maailmas rohkem maiusi ei ole, kõik on sinu palli sees. Ja sina kougid iga päev palli seest midagi välja - oletame, et sa saad seda teha nii, et pall katki ei lähe."

"Kõigepealt kougin ma igatahes pähklid," ütles Kaur.

"Ükskõik," ütles Priit. "Aga kui sa seda küllalt tihti teed, saavad ühel päeval kõik pähklid palli seest otsa."

"Siis võtan ma iirised !" hüüdis Kaur.

"Aga kunagi saavad ka iirised otsa," ütles Priit. "Ja kõik muu. Sii son pall tühi. Mis sa siis teed ?"

"Ma ei tea," ütles Kaur.

"Mina aga tean, et maakeraga on lugu just samamoodi," ütles Priit. "Maa sees on naftat, kivisütt, rauda, vaske, kulda ja veel palju muid maavarasid. Aga neid ei ole lõpmatult palju. Mida rohkem inimesed maavarasid maa seest välja võtavad, seda vähem neid sinna jääb. Ja ühel päeval on kõik maavarad otsas ja maapõu seest tühi nagu sinu pall."

"Mis siis aab ?" küsis Kaur.

"Ma ei tea," ütles Priit. "Ehk mõtleb Siim selle aja peale midagi tarka välja. Või mõni teine teadlane."

"Igal juhul on ka sinu huvides, et maavarasid jätkuks võimalikult kauaks," ütles Siim kaurile. "Sellepärast, kui sul on jalad all, siis käi, ära raiska ilmaasjata maakera naftavarusid. See pole nali, vaid tõsine globaalprobleem."

"Mis asi on globaalprobleem ?" küsis Kaur.

Siim kratsis kukalt. "Globaalprobleem tähendab umbes seda, mis maailmamure, " ütles ta siis.

***

Vot selline lugu. Nii lihtsalt ja selgelt suutsid kaks poissi oma väikevennale seletada seda, mis peaks olema elementaarse "elu õpetuse" A ja O ning mida peaks koolis lastele juba maast madalast rääkima. Kas ikka räägitakse ? Kui, siis kas räägitakse piisavalt ? Vaatan enda ümber ja kahtlen selles siiralt.

Mulle tuli kohe meelde (järjekordselt) siin blogis juba eelnevalt kirja pandud Michael Moore´i unenägu ning Kuidas palun, proua Peaminister

Oleks vaid sellised raamatuid rohkem :-)

Ilusat und...

Laste lemmikmaiustused Angelika Erini kommentaaridega.

2010-03-27T22:22:00.005+02:00

Minu arvates lugemistväärt artikkel Pärnu Postimehe 27 märtsi võrguväljaandes, mida tahan siinkohal Teiega jagada. Lisasin omalt poolt täpsustavad lisamärkused ning viited seoses mõnede kahjulike E-ainete täpsema infoga. Klõpsa kindlasti eraldi rasvase ja punase kirjaga väljatoodud märksõnadele, et lugeda lisainfot.

Head lugemist ja uurimist.

***

Laste lemmikmaiustused Angelika Erini kommentaaridega.

Vanemate seas korraldatud küsitluse tulemusena joonistusid välja laste lemmikmaiustused, mille hulka mahuvad nii kohukesed, Actimel kui üllatusmuna, aga ka maisikepikesed ja kamapallid.

Pärnu Postimees palus maiustuste koostist kommenteerida raamatu "Saladuslikud E-ained meie igapäevatoidus" autoril Angelika Erinil, kes ei nimeta end toitumisspetsialistiks, kuid on viimastel aastatel toiduainete koostist ja tervisesõbralikkust põhjalikult uurinud.

Erini sõnutsi sisaldavad paljud nimekirjas olevad tooted sidrunhapet, mida looduses leidub sidrunimahlas, kuid toiduainetööstuses on tegu sünteetilise sidrunhappega. Lapsevanematel tasub teada, et sidrunhappe liigtarbimine võib kahjustada hambaemaili. Osa maiustusi sisaldab hüdrogeenitud taimseid rasvu (edaspidi HTR), millega hoitakse toote hind madal, kuid neid loetakse kahjulikuks. Samuti leidub maiustustes tihti ülearu palju suhkrut.

* Balsnacki kamapallid

Koostis: kamajahu 93%, soola 0,6%. Valmistatud Eestis kasvatatud viljadest.

Kommentaar: suhteliselt hea, ehkki olen kuulnud, et kamajahu on töödeldud.

* Draakoni õunamaitseline närimiskomm

Koostis: suhkur, glükoosisiirup, hüdrogeenitud taimne rasv, happelisuse regulaator (sidrunhape), lõhna- ja maitseaine, emulgaator (sojaletsitiin), stabilisaator (E406, E407), askorbiinhape, toiduvärv (klorofülli vasekompleksid, luteiin). Säilitusaineteta.

Kommentaar: HTR on odav taimne rasv, millega hoitakse toote hind madal. Paljude arvates kahjulik. E406 on agar, mis on looduslik. E407 on karrageen, mis paljude arvates põhjustab soolevaevusi ja on lastele ebasoovitav. Ilma säilitusaineteta - see on hea.

* Lotte maisikepikesed

Koostis: maisitangu 72%, suhkrut 25%, sool.

Kommentaar: liiga palju suhkrut, et terve pakk ära süüa, mida tavaliselt tehakse.

* Magus kõrsik

Koostis: nisujahu, vesi, suhkur, margariin, sool (maksimaalselt 0,4%), pärm, vanill.

Kommentaar: sama suhtumine mis maisikepikeste puhul. Peale selle margariin. Jääb küsimus: missugune on nimetatud margariini koostis?

* Kasekese batoonike

Koostis: suhkur, hüdrogeenitud taimne rasv, täispiimapulber, vähendatud rasvasisaldusega kakaopulber, vadakupulber, nisujahu, taimne rasv, muna, happesuse regulaator (sidrunhape, E500), kondenspiim, sool, pärm, kergitusaine (E500, E503), vanilliin, emulgaator (sojaletsitiin), lõhna- ja maitseaine.

Kommentaar: E500 on sooda, seda ei pea kartma. E503 on ammooniumkarbonaadid. Ei tahaks kommenteerida, kuid parem oleks, kui me ammooniumi ega alumiiniumi sisaldavaid toiduaineid ei sööks. Minu valikusse Kaseke ei kuuluks, HTRi tõttu.

* Haribo kuldkarud

Koostis: suhkur, glükoosisiirup, zhelatiin, dekstroos, sidrunhape, värvustavad puuvilja- ja taimeekstraktid, lõhnaained, taimeõli, kate: meevaha, karnaubavaha, karamellisiirup.

Kommentaar: värvained peaks olema välja toodud, aga pole. Olen näinud, et Haribo on paljudes kommides sünteetilised värvained looduslikumate vastu vahetanud, seetõttu on nad värvilt plassimad kui enne. Mina eelistaksin tuhmimaid Haribo komme.

* Kinder Pinqui
Koostis: pastöriseeritud piim (24%), ðokolaad 21% (suhkur, kakaomass, kakaovõi, emulgaator sojaletsitiin, lõhna- ja maitseaine), suhkur, taimeõli ja rasvad, lössipulber, nisujahu, kakaovõi, veesisalduseta või, dekstroos, piimashokolaad (suhkur, täispiimapulber, kakaovõi, kakaomass, emulgaator (sojaletsitiin), lõhna- ja maitseaine), munapulber, madala rasvasisaldusega kakaopulber, pärm, lõhna- ja maitseained, emulgaatorid (rasvhapete mono- ja diglütseriidid), sool, linnaseekstrakt.

Kommentaar: see toode koosneb 27 asjast, ise nii väike. Peale vaadates suhteliselt okei, oleneb muidugi, millega võrrelda. Vähemalt pole näha HTRi, sünteetilisi toiduvärve ega säilitusaineid.

* Chupa Chupsi pulgakomm
Koostis: suhkur, glükoosisiirup, piimapulber, sidrunihape, kontsentreeritud puuviljapüree (võrdne 3% värskete puuviljadega), värvained E162 ja E100, linnaseekstrakt.

Kommentaar: E162 on betaniin, peedipunane ja looduslik. E100 on kurkumiin, ka looduslik. Igati sobiv toode karamellisõpradele, kuid kuidas jääb suhkruga?

* Lotte maasikajook
Koostis: vesi, fruktoosi-glükoosisiirup, kontsentreeritud maasikamahl, happesuse regulaator sidrunhape, metsmaasika-aroomiaine.

Kommentaar: siin pole metsmaasikatega midagi pistmist, maasikamahlast üksi ilmselt ikkagi ei piisa. Samal ajal pole sünteetilisi toiduvärve, see on hea.

* Danone Actimel
Koostis: osaliselt kooritud piim, taastatud kooritud piim, suhkur või suhkrusiirup, marjalisand (maasikas 2,1%, suhkur, modifitseeritud tärklis, lõhna- ja maitseaine, happesuse regulaator, naatriumtsitraat, värvaine (antotsüaniin)), glükoos, jogurtibakteri kultuurid ja L. casei DN 114-001.

Kommentaar: naatriumtsitraati lisatakse ilmselt sünteetiliselt, antotsüaniin on looduslik värvaine. Baktereid mina ei kommenteeri, las seda teevad teadlased.

* Barni šokolaaditäidisega biskviit
Koostis: nisujahu, glükoos-fruktoossiirup, suhkur, muna, rapsiõli, shokolaadi 6% (jahvatatud kakao, kakaovõi, suhkur, vähese rasvasisaldusega kakaopulber), emulgaator (sojaletsitiin), lõhna- ja maitseaine (vanilje), lössipulber, täispiimapulber, stabilisaator (glütserool), palmiõli, kergitusained (dinaatriumdivesinikdifosfaat (E339), naatriumvesinikkarbonaat), vadakupulber, emulgaatorid (E472b, E475), sool, vähendatud rasvasisaldusega kakaopulber, lõhna- ja maitseained.

Kommentaar: ortofosforhappe ja fosfaatide E338-343 puhul kahtlustatakse, et need pärsivad kaltsiumi imendumist ja soodustavad luude hõrenemist. Fosfaadid on väga laialt kasutusel.

* Selga karamellimaitselised küpsised
Koostis: nisujahu, suhkur, hüdrogeenitud taimne rasv (võiseemnikuõli, palmiõli, sojaubade õli, rapsiseemneõli, emulgaator E322), munamass, kondenspiim suhkruga, kergitusained (E500, E503), sool, lõhna- ja maitseained (karamell, vanilliin - looduslähedane), emulgaator E472e.

Kommentaar: mina ei valiks neid, ehk leiab ilma HTRita küpsiseid. Suhkrut on liiga palju.

* Tutti-Frutti puuviljamaitselised pastillid
Koostis: suhkur, glükoosisiirup, zelatiin, modifitseeritud tärklised, happesuse regulaatorid (sidrunhape, viinhape), aroomid, läikaine (meevaha), värvid (E120, E141, E160a).

Kommentaar: E120 ehk karmiin on küll looduslik, kuid seda kahtlustatakse kantserogeensuses, pole veel küllaldaselt uuritud. E160a on beetakaroteen, looduslik lisaaine, kuid seda võidakse valmistada sünteetiliselt. Modifitseeritud tärkliste ohutust pole väidetavalt

põhjalikult uuritud.

* Kinder Surprise

Koostis: piimašokolaadi 47% (suhkur, täispiimapulber, kakaovõi, kakaomass, emulgaator (sojaletsitiin), lõhna- ja maitseaine), lõssipulber, suhkur, taimsed rasvad, veesisalduseta või, emulgaator (sojaletsitiin), lõhna- ja maitseaine).

Kommentaar: palju esineb lõhna- ja maitseaineid. Mis nad täpselt on, teab vaid tootja. Koostise järgi pole viga, kui mitte arvestada suhkrukogust. Pole HTRi, see on hea!

* Karumsi kohupiimajuustuke
Koostis: kohupiima 63%, suhkur, glasuur (või, suhkur, kakao), looduslähedane aromatisaator (vanilliin).

Kommentaar: nimetaksin heaks tooteks, kus pole HTRi ja sünteetilisi lisaaineid.

* Glasuuritud dessert rohelise õuna lisandiga
Koostis: kohupiim, glasuuri 20% (suhkur, osaliselt hüdrogeenitud taimne rasv, kakaopulber, emulgaator (letsitiin) E322, vanilliin), taimne rasv, suhkur, õunamoosi 13% (õunapüree, vesi, kiudaine, þeleeriv aine E440), happesuse regulaator (E330, E331, E333), toiduvärv (E140, E100), naturaalne õunaaroom säilitusaine E202, paksendaja (E415, E417, suhkur), maitse- ja lõhnaaine (vanilliin).

Kommentaar: E202 kaaliumsorbaat võib põhjustada vaevusi, eriti allergikutel. E417 - tarakummi - on okei, kuigi toksilisust pole väidetavalt küllaldaselt uuritud.
Seda ei saa kohukeseks nimetada põhjusel, et on kasutatud taimset, mitte piimarasva. Glasuuris on HTR minu teada lubatud, aga kohupiimas hüdrogeenituna mitte.

Suur Tänu Pärnu Postimees ja Anniki Leppik

Originaalartikkel Pärnu Postimees, 27.03.2010

Fotod Urmas Luik (Pärnu Postimees)

Lisaviited E-ainete kohta Toomas Toimeta, "Puhas Elu"

Pärnus avas uksed uus ökopood Mahe Mark

2010-03-26T11:41:00.002+02:00

Pärnus avas uksed uus ökopood "Mahe Mark".

Kaupluses on on müügil toorpiim ja piimatooted, juustud, leivad-saiad, liha ja lihatooted, munad, värsked ürdid, salatid, värsked köögi ja puuviljad vastavalt aastaajale, täismahlad ja mahlajoogid, jahud, riisid, kohvid, veinid, maiustused ja palju-palju muud.

Ökopoe "Mahe Mark" leiad Pärnu kesklinnast aadressil Kuninga 18 (Endine Roosi Kelder või Lahke Madjar).
Rohkem infot kodulehel : http://www.mahemark.ee/

Biointensiivne miniaiandus kui igaühe võimalus

2010-03-15T23:41:00.001+02:00

Olen eelnevalt päris palju rääkinud sellest, et parim, tervislikum ning ka odavaim lahendus, on ise teha ning ise kasvatada.
Olen saanud päris palju vastukaja, kus kurdetakse, et teeks ja kasvataks küll, aga ei ole kus kasvatada. "Meil on maja taga vaid väike aialapp, mida sa seal ikka kasvatad".
Tutvustan siinkohal lühidalt üht huvitavat ideed, mida saaksid kasutada kõik, kellel kusagil pisikene maalapp (tüüpiline eramaja või väike aiamaa) ning loomulikult viitsimist ja tahtmist.

Teemaks siis biointensiivne miniaiandus.

Biointensiivne aiandus ehk säästev mini-põllumajandus on tootmissüsteem, mis võimaldab kasvatada kõiki toiduaineid endale ja oma perele ise, kasutades säästlikke meetodeid ja taastuvaid ressursse.

See on ideaalne võimalus väikemajapidamistele või peredele, kellel on oma väike aiamaa. Kasvatada saab selmoel nii köögivilju, puuvilju, marju, teravilju, kui ka teisi põllukultuure.

Miks on biointensiivne põllundus oluline ?

* rahvastiku arv kasvab

* puhast vett jääb üha vähemaks, veetarbimine järjest suureneb. Arvutused näitavad, et aastaks 2050 saab iga inimene kasutada vett kõigest 25% võreldes 1950 aastaga. Tavapõllumajandus kasutab väidetavalt ca 80% olemasolevast veest.

* Viljakat mulda jätkub tavapõllumajandust rakendades kõigest 40 aastaks. Iga kilogrammi kasvataud toidu kohta läheb praegu "kaotsi" umbes 12 kg viljakat mulda.

Uuringud näitavad, et tööstusliku põllumajanduse tulemusena hävitame me viljakat mulda 18 korda kiiremini, kui on uue viljaka mulla juurdekasv. See on kõike muud, kui taastuv lähenemine. Umbes 10 - 12 aastaga võime olla silmitsi faktiga, et meil on vähem kui 800 m2 põllumajanduslikku maad inimese kohta ja see kogus väheneb kiiresti. See omakorda tähendad toiduhinna tõusu, üha rohkem ja rohkem sünteetilisi aineid meie toidulaual ning väetiste ja keemia peal kasvatatud "värsket" toitu, mida võib heal juhul nimetada "värske köögivilja sarnaseks tooteks".

* Omalt poolt julgeksin lisada, et Eesti viimaste aastate "trendi" vaadates tuleb kurvastusega nentida, et üha suurem hulk kasulikku ning vajalikku viljakat maad muudetakse tihedalt kipskuubikuid täis laotud "lollidemaadeks". Kohtadeks, mis ei ole linn ega maa, kus puudub igasugune kõrghaljastus (või haljastus) ning mida siis kalli hinnaga ullikestele üritataks epähe määrida (Tule "maale" elama loosungi all). Kui otsisime abikaasaga endale linnalähedast talukohta, nentis meie tuttav kinnisvaramaakler kurvastusega, et sellis tkohta leida ei ole kerge. Iga viimanegi põllulapp on neid kipsist "eurokuubikuid" täis ehitatud.

* tavapõllundus on tugevasti sõltuv kütusest, üha kallinev kütusehind muudab tavapõllunudse järjest kallimaks.

* Biointensiivne põllundus kasutab võrreldes tavapõllundusega ca 67% vähem vett (ideaalis kuni 88% !) ja kuni 99% vähem energiat. Seejures on biointensiivne põllumajandus suuteline tootma kuni 6 korda rohkem toitu kui tööstuslik või tavapõllundus, taastama mulda kuni 60 korda kiiremini kui looduses, vähendama maakasutust vähemalt 50%.

* Väikene võrdlus raamatust "How to grow more..."

Ligikaudne vajalik maa ühe inimese toiduvajaduse rahuldamiseks tavapärase mehaniseeritud ningkemikaalidel ja väetistel baseeruva põllumajanduse puhul (vajab lisaks fossiilseid kütuseid) :

- kõrge lihaosakaaluga toitumine: ligikaudu 2800 - 5800 m2
- tavapärane tasakaalustatud toitumine: kuni 2800 m2
- taimetoitlus: ca 2000 m2

Aastal 2000 oli tegelik kasutuskõlbulik põllumajandusmaa hulk umbes 1500 m2 inimese kohta.
Aastaks 2021 on tegeliku kasutuskõlbuliku põllumajandusmaa ennustatav hulk inimese kohta vähem kui 850 m2.

Säästva ning mulda taasta biointensiivse põllumajanduse puhul on ligikaudne vajalik maa ühe inimese toiduvajaduste rahuldamiseks umbes 350-400 m2.

Raamatu "How to grow more..." autor John Jeavons ütleb: "Parem ja puhtam maailm on lähemal, kui me arvatagi oskame. See on sama lähedal kui toit, mida me iga päev tarbime. See on siinsamas meie koduaedades, aiamaades ning väikestes talukohtades." Oma raamatus nendib autor fakti, et tänapäevane tööstuslik põllumajandus tegeleb suures osas enda poolt tekitatud lisatöö peale energia ning aja raiskamisega. See arusaam kattub minu arvates permakultuuri arusaamadega (töö on see, mida pead ise tegema, kui Sa ei ole teinud nii, et see teeks ennast ise...)

Indira Gandhi on ütelnud : "Kui me unustame, kuidas kaevata maad ning harida ja hooldada mulda, unustume me iseennast." Seda täinedab ideaalselt Voltaire mõttekäik "Maailm on üks suur aed ja kui imeline koht võiks see olla, kui igaüks meist hoolitseks oma osa eest selles aias".

Need mõlemad mõttekäigud iseloomustavad väga hästi biointensiivset põllumajandust.

Kui palju maad ma vajan ?

Keskmiselt tuleks biointensiivse aianduse puhul arvestada, et ühe täiskasvanud inimese aastase toidulaua köögiviljavajaduse katmiseks oleks vaja umbes 9 m2 maad. Et inimene ei toitu pelgalt "juurikatest", võib julgelt väita, et biointensiivset minipõllumajandust rakendades piisab umbes 20 - 25m2 suurusest maalapist, et katta väikese pere aastane köögivilja vajadus !

Veidikene lähemalt

Ma ei plaani Sulle siinkohal pakkuda täielikku biointensiivse põllumajanduse õpikut või käsiraamatut. Kes soovib asjaga täpsemalt ja süvitsi tutvust teha, saab seda, kui loeb näiteks John Jeavonsi raamatut "How to grow more Vegetables" või otsib ise lisamaterjali internetiavarustest.

Üritan Sulle anda põgusa ülevaate ning tekitada seeläbi huvi.

Kõik see võib esialgu tunduda suure ja keerulise ettevõtmisena, kuid nagu ütles tuntud orgaanilise põllumajanduse innovaator ning biointensiivse ja biodünaamilise põllumajanduse propageerija ning õpetaja Alan Chadwick - "Alusta väikeselt, aga tee seda korralikult. Kui oled saanud kõik nõksud ja võtted selgeks, saad alati hakata suuremalt kasvatama. Selmoel - killukene siin ja teine seal, taaselustame me tasapisi meie maad ning enne kui me arugi saame, oleme me koos loonud säravama ning tervema elukeskkonna".

Biointensiivse kasvatamise põhilisteks märgusõnadeks on tõstetud peenrad, süvakobestus (double dig), komposteerimine ja multshimine, tiheistutus, kombineeritud polükultuurne istutamine, süsinikrikastatud muld (süsinik põllundus), avatud tolmlemine.

Biointensiivne põllumajandus lähtub sellest, et looduses on olulisim on õhu, päikese, vee ja mulla koostöö. Seetõttu kasutatakse suurendatud pindalaga peenraid (tõstetud peenrad), sügavkobestust, mis aitab pinnast õhutada ja hõlbustab juurte kasvu ning parandab vee säilitamist. Mulla tervis ning elujõud säilitatakse komposti abil (5 grammi kuivatatud komposti sisaldab kuni 6 miljardit paljunemisvõimelist elusmikroobi) , mulla mikroorganismide kaitseks ja veekao vähendamiseks kasutatakse tiheistutust (nii nagu kasvavad taimed ka looduses), sünergistlik kombineeritud toetav ühisistutus, kus kõrvuti kasvavad taimed toetavad ja täiendavad teineteist, tagab parema toitainete kasutamise, meelitab ligi vajaliku fauna ning tekitab seeläbi taastuva ja loomuliku mini-ökosüsteemi. See on elu, mis toodab elu ja mida me saame enda kasuks tööle panna. Mulle elujõudu ja viljakust ei tohi kasutada suuremas koguses, kui me suudame seda taastada.

Selmoel kasvatasid ca 4000 aastat tagasi oma toitu vanad Hiinlased. Umbes paartuhat aastat tagasi võtsid sarnase kasvatusmeetodi kasutusele ka Ladina-Ameerika ja Euroopa rahvad.

Biointensiivse põllumajanduse puhul teeb asjad lihtsamaks see, et kui oled selgeks saanud põhitõed, võtted ja meetodid (mullaharimine, peenarde ettevalmistus, komposteerimine ja kompostiga väetamine, seemnete paljundamine, ümberistutamine, kastmine ja umbrohutõrje), saad neid vähese vaevaga kohandada ükskõik mille kasvatamiseks. Erinevus on vaid külvamistiheduses ning vagude või peenarde tiheduses. Ehk siis - kui õpid biointensiivse põllumajanduse selgeks väikese salatipeenra abil, on Sul olemas enamus vajalikke oskusi ja teadmisi tomati, sibula, nisu või isegi õunapuude kasvatamiseks.
Ja ühel hetkel sa avastad, et tegelikult on aiapidamine on selmoel mõnus ja meeldiv tegevus. Diivanil teleka ees igavlemise või internetis sihitult ringi kolamise ja aja surnukslöömise asemel on Sul värske õhk, päike, lillede ja ürtide ning värske mulla rahustav ja erutav lõhn ning linnulaul.

Tuhala nõiakaev vaja Sinu toetust !

2010-03-08T08:34:00.000+02:00

Ootame kõigi toetust, kes Nõiakaevu kui ürgset ja ainulaadset loodusnähtust säilitamise vääriliseks peavad!

Teatavasti kavandatakse Tuhala maastikukaitseala ja ühtlasi Eesti ühe suurima karstiala vahetus läheduses Nabala lubjakivimaardlas rajada seitse karjääri kogusuurusega 860 ha.
Paekaevandamisel kavatsetakse rakendada veealust kaevandamist ja minna kuni 25 m sügavusele, milleks Eestis seni kogemus puudub. Põhjaveetaset plaanitakse alandada ligikaudu 20 m, millega seonduvaid keskkonnamuutusi on raske prognoosida, kuna tegu on keeruka vetevõrguga karstialaga.

Tegemist oleks suurima looduse ümberkorraldamisega Eestis, mille tagajärjed oleksid ettearvamatud!

Üheks võimalikuks tulemiks võib olla unikaalse ning Euroopa tuntusega Tuhala Nõiakaevu hävimine, kuivõrd maa-aluste jõgede kaudu tõmmatakse osa suurvett Tuhala jõest veel enne ära, kui see Nõiakaevu alla jõuab.

Reaalsesse ohtu võivad sattuda ka maardla ümbruskonda jääva 16 küla elanike kaevud.
Alanduslehtri mõju võib avalduda kuni 15 km raadiuses, kuhu jääb vähemalt tuhat üheperekaevu.

Kaevandamislubade taotlemisel kasutatakse omapärast taktikat. Arendajate tellitud uuringutes ja keskkonnamõjude hindamistes vaikitakse teadlikult maha Nabala karstiala olemasolu, seal paiknevad maa-alused jõed, arheoloogilised mälestised ning piirkonda jäävad looduskaitsealad.

Uuringutes kasutatakse põhjavee modelleerimist, mis loodusteadlaste arvates karstialal ei toimi. Paraku just selliste uuringute põhjal püütakse kaevandamislubade taotlused salakavalalt läbi suruda.

Tegelikult pole meil ehituslubjakivi defitsiiti ja ükski maantee ei jää ehitamata ka Nabala maardlata. Siinse lubjakivimaardla aktiivvarud tuleb ümber hinnata passiivvaruks.

Nabala karstialal kasvab 34 liiki haruldasi taimi, neist 22 liiki käpalisi. Sealhulgas on kuus liiki Euroopa Liidu Loodusdirektiivi järgi kaitstavaid taimi. Samas on musta-toonekure ja väike-konnakotka püsielupaigad.

ANNA OMA TOETUSHÄÄL SIIN:

http://tuhalanoiakaevuleappi.com/

Lugemissoovitus

2010-03-08T07:19:00.000+02:00

Täna hommikul satuus mulle kätte raamat pealkirjaga "Vaktsineerimise alternatiivid". Et tegemist päevakohase ja palju vaidlust tekitanud teemaga, soovitaks inimestel see raamat läbi lugeda, et oma silmaringi avardada. Meedia kajastab pigem teemat vaatevinklist "vaktsineerimise poolt ja vastu", see raamat aga näitab, et on olemas ka alternatiive.

Raamatu tutuvustus ütleb:

"See raamat ei proovi muuta lugeja senist seisukohta vaktsiinide vajalikkusest, vaid annab teada looduslikest ja turvalistest alternatiividest. See info on vajalik kõigile lapsevanematele, kellel keerlevad peas küsimus "kas vaktsineedrida oma last või mitte ?", "kas vaktsineerimine on ohutu või ohtlik ?", "kas vaktsineerimisel on olemas ka looduslikke alternatiive ?".

Raamatus käsitletavad teemad :

* kuidas vaktsiinid organismis toimivad
* vaktsiinide koostis ja ohtlikud lisandid
* vaktsineerimise kõrvalmõjudest ja ohtudest
* oma õigusest otsustada
* immuunsüsteemi tugevdamine
* homöopaatilised ravimid
* vaktsineerimise alternatiivid

Apollos maksab see raamat kuni 25 märtsini 90 EEK (tavahind 129)

Kõrvenõges - saage tuttavaks :-)

2010-03-08T00:03:00.000+02:00

“Kui inimkond teaks, kui hea ravimtaim on nõges, siis külvaks ja kasvataks ta ainult nõgeseid.” (Maria Treben, Austriast pärit taimetundja ning rahvaravitseja)

Meie "avastasime" kõrvenõgese juhuslikult. Lapsel oli probleeme hemoglobiini tasemega, kuid rauapreparaati ei taha talle seedimise pärast eriti anda. Meil soovitati lapse toidule lisada kõrvenõgest, sest see sisaldab rohkesti rauda. Aga oh imet, kui hakkasin nõgese kohta rohkem uurima.

Nõges sisaldab C-vitamiini (askorbiinhape) ligi poole rohkem kui vitamiinipommina tuntud must sõstar ning 2,5 korda rohkem kui sidrun. Karoteeni leidub nõgeses poole rohkem kui progandis.
Lisaks sisaldab harilik kõrvenõges ehk Urtica dioica B1-, B2-, B3- ja K-vitamiini, rohkesti mineraalaineid, nt kaaliumi, kaltsiumi ja rauda, räni-, sipelghapet, foolhapet, flavonoide, glütsiid urtitsiini, histamiini, atsetüülkoliini, proteiini, tärklist, rasvu jne.

Milleks ja kuidas nõgest kasutada....

Põhimõtteliselt võib kasutada kõrvenõgese kõiki osi - lehti varsi, juuri, seemneid, peamiselt kasutatakse tänapäeval siiski lehti. Säilitamiseks tuleks nõgeselehti koguda õitsemise ajal (ehk siis maist juulini). Kindalsti tuleks koguda kuival päeval, et lehed ei läheks hallitama. Nõgeselehti ei soovitata koguda kompostihunnikute lähedalt, sest seal kogub nõges endasse palju nitraate.
Juurte parim kogumisaeg on september-oktoober, seemneid kogutakse augustis.

Nagu juba alguses mainisin, jõudsime meie nõgeseni seoses lapse madala hemoglobiinitasemega. Kuna nõgesel on suur rauasisaldus, soovitatakse seda näiteks kehvveresuse puhul ja ta pidavat olema täiesti võrdne "konkurent" rauapreparaatidele.
Nõges parandab ainevahetust ja maksa tööd, aitab seede ja kuseteede põletike puhul, aitab vähendada vere suhkrusisaldust, taastab organismi mikrofloorat ja on hea kõhuprobleemide puhul. Nõges aitab kehast eemaldad liigset vedelikku ja on seetõttu kasulik tursete ning veepeetuse puhul ja on hea dieedivahend. Nõgesest saab valmistada nahka tervendavaid salve ning juukseid tugevdavat loputusvahendit. Nõgese lehtedest või juurtest tehtud vann on hea psoriaasi, ekseemi, dermatiidi, reuma ning veresoonte ahenemise puhul. Värksed nõgeselehed peatavad haavast verejooksu, nõgese seemned segatuna meega aitavad aga impotentsuse vastu.

Nõgese lehtedest valmistatud tee aitab närvilisuse ja ka näiteks kevadväsimuse vastu !

Nõgesest võib lisaks teele, tõmmistele ja leotistele valmistada ka suppi, seda võib lisada kotlettidele, vormiroogadele, omlettidele, pankookidele. Nõgest võib marineerida, hapendada, soolat aning sügavkülmutada.

Kuidas läheb Aamulehti suurel lambitestil ?

2010-01-30T22:41:00.000+02:00

Vahepeal on jupp aega möödunud ning oleks paras aeg visata taaskord pilk Aamulehti suurele lambitestile.

Tuletaks alustuseks meelde, millega tegu :

Soomlaste "Aamulehti" võttis koostöös "Messi Sähkö Oy´ga" ette testi, milles osaleb ühtekokku 10 lampi. Kaks neist on 60W hõõglambid, ülejäänud kaheksa väidetavalt sama tugevat valgust andvad 11W kompaktluminofoorid, ehk säästulambid. Kõik kümme lampi on ostetud erinevatest kauplustest ning valik on tehtud juhuslikult.

Lambid põlevad võrdsetes tingimustes ning saavad elektrit samast allikast, ehk siis juhuslik voolukõikumine mõjutaks sarnaselt kõiki testis osalevaid lampe. Lambid on tööle pandud kolmetunniste tsüklitena - 2h 45min põlemist, 15 minutit "puhkeaega". Kokku teeb see ööpäevas 22 tundi põlemist ning 8 sisse ja välja lülitust.

Test kestab, kuni viimane lamp oma töö lõpetab.

Esimesena lõpetas töö Philips Softone 60W hõõglamp (hind 1.20 EUR), mis pidas vastu 859.5 tundi, teisena andis 1180 tundi peale testi algust alla Osram Soft White hõõglamp.

Esimese säästulambina lõpetas 2816 tundi peale testi algust töö testi odavaim, 2.95 EUR eest kauplusest Hong-Kong ostetud Wirta säästulamp, mis ainsana testil osalejatest ei vastanud ka A klassi lambi nõuetele.

Tänase seisuga on testi algusest möödunud üle 7000 tunni ning 10 lambist põleb endiselt 3. Kaks viimast "lahkujat" olid 6250 tundi põlenud "Airalite" (hind 2.95 EUR) ning 6907 tundi põlenud Biltema säästulamp (hind 3.99 EUR). Mõlema lambi elueaks oli lubatud 8000 tundi.

Huvitaval kombel on kahe endiselt põleva säästulambi elueaks lubatud kuni 6000 tundi.

Mida testi praegune seis näitab ?

Üllatusega pean tõdema, et eluiga ning hinda arvesse võttes on kõige suurema tegeliku kuluga testis osalenutest mõlemad hõõglambid ! Kui lisada siia ka hõõglampide oluliselt suurem energiatarbimine (60W vs säästulambi 11W), on juba enne testi lõppemist kindel, et vaatamata kõrgemale ostuhinnale ning lubatust kohati üllatavalt palju lühemale elueale, on säästulambid ehk kompaktluminofoorid tarbijale kokkuvõttes odavamad.

Omaette küsimus on minu jaoks siiski säästulampide lubatud ning tegelik eluiga.

Täpsemalt siis tarbija õigused ning müüja/tootja kohustused seoses säästulambiga, mis põleb lubatud tundidest märgatavalt vähem.

Testis osalenud Philips Genie põles lubatud 8000 tunni asemel 4944 tundi, ehk pea poole vähem. Hetkel viimastena "lahkunud" lampidel jäi lubatud elueast puudu ligi neljandik.

Sisuliselt peaks olema tegemist tarbija eksitamise ning valeinfo jagamisega, paraku ei osanud Eesti tarbijakaitse mulle antud küsimuses ühtegi mõistlikku vastust anda.
Selle asemel "saadeti" mind küsimuse Tehnilise järelvalve osakonda, kelle pädevusse pidi kuuluma elektroonikaseadmete nõuetele vastavuse kontroll. Neilt sain teada, et nad tõepoolest tegelevad järelvalvega, otseselt tarbija ekistamisega peaks aga tegelema tarbijakaitse.

Nokk kinni, saba lahti...

Teadlik ja tark tarbimine

2010-01-26T00:47:00.001+02:00

Seda, kui palju sisaldab meie toidulaud kõikvõimalikku keemiat ning lisaaineid, saame meediast lugeda üha sagemini ning sagemini. Tegemist on tõepoolest olulise ning murettekitava teemaga. Eriti kui mõtelda meie laste peale. On ju tuntud ning teatud tõde, et toit on kõige odavam ning olulisim ravim haiguste ennetamiseks. Täpselt sama palju, kui õige toit (justnimelt toit, mitte toitumine) aitab haigusi ennetada, on keemiat ning lisaaineid täis toit meie tervist rikkuv ning haigusi esilekutsuv. Selles kontekstis saab mõiste "oled see, mida sööd" hoopis uue tähenduse.

Ma ei hakka siinkohal pikalt rääkima, kuidas "mujal Euroopas" on korralikud ning inimesi kaitsvad toiduaineteseadused, et mahetoit ei ole mujal vaid kallis "ökofriikide ning rikkurite lõbu", et seal on kauplused ning terved kaupluste ketid, mida võiks suuruselt võrrelda meil oleva Rimi või Selveriga, mis müüvad vaid puhast ja keemiavaba toitu (ja mitte ainult toitu) ning kuidas soodustatakse ning populariseeritakse väikesi "talupoode" (mida meil kangesti tahetakse välja suretada) ning mahekasti tüüpi ettevõtmisi.

Kõik see võiks olla ka siinsamas koduses Eestis, ometigi...
On teada fakt, et nõudlus tekitab pakkumise ning turg määrab hinna.
Niikaua, kui Eesti inimene ei vaata, mida ta sööb ning on nõus raha välja käima säilitusainetest, toiduvärvidest, transrasvadest ja sünteetikast kubiseva toidulaua eest, ei muutu ka Eestis mitte midagi. Otse vastupidi.
Alles hiljuti juhtusin lugema artiklit, kus kurdeti, et paljude Eesti toiduainete kvaliteet ning maitse on mõne aastaga muutunud oluliselt kehvemaks.
Julgen väita, et see on tõsi ja olukord muutub veelgi kehvemaks. Äri on julm ning enamus tootjaid vaatab vaid seda, kuidas toota veelgi odavamate vahenditega, kuidas teha toode veelgi kauem säilivaks ning atrkatiivsemaks (maasikad või liha värvitakse punasemaks, leib ja shokolaad tumedamaks jne) ning mis peamine - kuidas kõige selle juures veelgi suuremat kasu teenida, sageli suisa vahendeid alimata. Inimeste tervis on viimane, mille peale mõteldakse.
Ja milleks, kui seda kõike nii või nii ostetakse...
Siinkohal tuleks ütelda STOPP !

Lahenduseks on teadlik ja tark tarbimine, mille abil luuakse viimaks situatsioon, kus tootjad peavad pelgalt kasumiahnuse tagaajamise asemel hakkama mõtlema sellele, kuidas teha oma toode paremaks ning kvaltieetsemaks, et ka teadlik tarbija seda ostaks !

Teadlikul tarbimisel on minu arvates mitu olulist aspekti.

* Esiteks loomulikult enese ja oma lähedaste tervis. Teadlik ja tark tarbija ei osta esimest ettejuhtuvat toidupala vaid teeb oma valiku teadlikult, lähtudes sellest, et toit oleks võimalikult puhas, keemiavaba ning ei sisaldaks kahjulikke lisaaineid. Kõige lihtsam võimalus on loomulikult paljud vajalikud asjad ise kasvatada - korjata (marjad, õunad, metsasaadused, köögi- ja juurviljad, jne), kui selleks puudub võimalus, tuleks leida inimesed, kellel see võimalus on ning kes oleks nõus oma saadusi Sulle müüma. Otsi ja kuula oma sõpruskonnas-tutvuskonnas või näiteks töökaaslaste seas. Kindlasti on nii mõnelgi oma maamaja või aiamaa või tuutav talunik, kelle käest nad ise ostavad ja saaksid ka Sinule muretseda. Sa üllatud, kui lühikese ajaga on Sul võimalik enesele koostada võrgustik, mille kaudu saad enamus asjad soetada otse kasvatajalt, ilma igasuguste hüper- ja supermarketiteta. Esiteks on see oluliselt tervislikum, enamasti ka tunduvalt odavam. Loomulikult tasub ka turgu külastada.
Mahlad, moosid, koogid, hoidised, külmutatud köögiviljad - kõik selle saab toorainetest ise valmistada. Jällegi - oluliselt tervislikum ja tunduvalt odavam. Ei ole aega ? Õigus, tänapäeva inimene on ju aheldatud teleri ning arvuti külge...
Ühelt poolt saab sellise "moositegemise "muuta väga mõnusaks kogupere-ettevõtmiseks, selle asemel, et kalapilguga sadu telekanaleid klõpsida lootuses - ehk tuleb kusagilt midagi. Teiseks jääb päris palju aega üle ka sellest, mis oleks muidu kulunud marketites kassa ja letijärjekorras sesimistele ja poodide vahet sõitmisele.
Aega tuleb lihtsalt võtta ja see on hämmastav, kui suure osa päevast me lihtsalt mitte midagi tehes raiskame (seesama telekanalite klõpsimine).

* Teiseks oluliseks aspektiks on kodumaise toodangu eelistamine. Kodumaise toodangu all pean silmas mitte Eesti tootjate kaupa vaid Eestis TOODETUD ja ka KASVATATUD ning KOHALIKUST TOORAINEST valmistatud asju. Kui on kõrvuti valida Eestis toodetud ning Eesti tootja pool Leedus toodetud maisipulkade vahel (nimesid mainimata), langeb targa ja teadliku tarbija valik loomulikult sellele, mis on Eestis toodetud. Kui on valida, kas osta marju kohalikult talumehelt või oma naabrilt ja teha nendest ise mahlad ning moosid või osta Eesti tootja poolt Hiinast ning Poolast imporditud marjadest tehtud moose ja mahlu, langeb teadliku tarbija valik loomulikult esimestele.

See punkt jaguneb omakorda tinglikult kaheks: ühelt poolt säästame selmoel keskkonda ning vähendame süsinikujälge (transport...), teisalt aga toetame seda, et Eesti tootjad kasutaksid rohkem kohalikku tooret ning tööjõudu ning seeläbi soodustame uute töökohtade loomist (praeguses majanduslikus olukorras eriti oluline) ja loomulikult ka kohalikku toormekasvatust ja põllumajandust (mis omakorda tähendab suurema tõenäosusega kvaliteetsemat ja puhtamat tooret).

Eriti oluline ja tänuväärne on minu arvates justnimelt kohalike väiketootjate/kasvatajate toetamine (ehk siis ürtia pigem osta otse kasvatajalt - põllumehelt), sest mida suurem ettevõtmine, seda suurem on masstootmise tõenäosus ja seda suurem on risk, et hakatakse kasutama kemikaale-mürke, jne.

Lühidalt kokkuvõttes - see, milline on meie toidulaud lähituleviks ja kas see jääb endiselt sisladama transrasvu, keemiat ja sünteetikat, sõltub kõik Sinust, minust ja meie tarbimisharjumustest. Tuleb tekitada nõudlus puhatama toidu järgi ning see saab tekkida vaid juhul, kui inimene teab ja vaatab, mida ta ostab ning keeldub tarbimast rämspu ning eelistab pigem Eestis toodetud ja kohalikust toormest valmistatud kaupu.
Tarbi teadlikult ja targalt:

Otsid lapsele kingitust ehk hea üllatus Jõuluajast

2010-01-11T01:44:00.000+02:00

Otsisime abikaasaga oma pojale jõuludeks mõnda huvitavat kingitust ning sattusime selmoel vägagi postitiivse üllatuse otsa.
Nimelt oli meie soov leida mänguasi, millega laps saaks tõepoolest loovalt ning arendavalt mängida ning mis ei "mängiks ise lapse eest" - ehk ei vilgu - piiksu - prääksu - hüppa - värise ja mängi trummisoolosid ning plekiseid "hiina meloodiaid".

On24 Lastemaailma kodulehelt avastasime firma Plan Toys puidust mänguasjad, mis juba esimese põgusa tutvumise järel meis huvi tekitasid. Asja lähemalt uurides saime oma suureks üllatuseks ja heameeleks teada, et lisaks kõigele muule on Plan Toys näol tegemist vägagi rohelise tootjaga. Nende põhiklausel on "Reduce - Reuse and Recycle" ehk siis "Vähenda, Taaskasuta ing taaskäitle".

Plan Toys kasutab oma mänguasjade valmistamiseks orgaaniliselt kasvatatud kummipuud. Valmistamisel kasutada vaid neid puid, mida ei saa ena lateksi tootmiseks kasutada ning mis seetõttu kuuluksid hävitamisele. Puidu tugevdamiseks ei kasutata mitte kemikaale vaid spetsiaalset ahjus kuivatamist. Kõik mänguasjad on värvitud veebaasil valmistatud plii ning raskemetaalidest vabade värvidega ning kinnitatud looduslikest materjalidest valmistatud E-Zero liimiga.

Kõik Plan Toys tooted on pakendatud taaskäideldud materjalist pakenditesse, kasutusjuhendid ja brozhüürid on trükitud vee ja soja baasil valmistatud loodusliku ning biolaguneva tindiga.

Hämmastav, et nii oluline info jääb ON24 Lastemaailma kodulehelt saamata.

Seda kõike kirjutades tuli mul jällegi meelde ühes mänguasjade poes pealt kuuldud vestlus, Kus üks isa uuris ja vaatas mingit mängasja ning pani selle riiulisse tagasi üteldes : "Täeisti mõttetu asi - see ei tee ju mitte midagi"...

Olles üle 10 aasta lastega töötanud ning nüüd ka tänu "Moskva Positiivse Tehnoloogia Instituudi" rektorile Nadežda Osipovale veidi mänguteraapiast ja mängust kui lapse tööst aimu saanud, oli mul vägagi raske oma keelt hammaste taga hoida :-)

"Väike suur asi", ehk postkast pole prügikast

2009-12-13T22:24:00.000+02:00

Tellimata (paber)reklaam ehk pimepostitus on laiem probleem kogu Eestis.
Asja üks pool on rämpsposti häirivus, kuid lisaks ei ole selline tegevus sugugi keskkonnasõbralik !

Ühe tuntud elektroonikakaupade müügiga tegeleva firma juht nentis, et ainuüksi Tallinnas jagavad nad igal kuul laiali ca 300 000 reklaamlehte.
Hinnanguliselt jagatakse Eestis igal aastal laiali umbes 30 kg tellimata paberreklaami iga inimese kohta !

Meie prügimägedele jõuab aastas ligi 70 000 tonni vanapaberit ja pappi. See on 1300 raudteevaguni täit.
Iga säästetud tonn tähendaks ümberarvutatuna ca 17 puud, 3000–4000 kilovatti elektrienergiat või 30 kuupmeetrit vett.
Õhku jääks paiskumata 27 kilogrammi heitmeid.

Ligi 50% sellest prügimäele jõudvast paberikogusest moodustab tellimata paberreklaam !

Eesti post jagab juba 2005 aastast kleebiseid, millega saad loobuda tellimata reklaamist.
Selleks tuleb Eesti postis registreerida loobumissoov ja saadud kleebis kinnitada oma postkastile.
Väike asi, mis võtab Sult aega vaid mõne hetke !

Arvestades selle aga ümber puudeks, säästab inimene, kes loobub tellimata reklaamist, oma
eluajal umbes kaheksa puud.
Ühe neljaliikmelise perekonna kohta, teeb see juba 32 puud - väikese metsatuka suurune kogus.

Väike asi Sinu poolt, suur asi meie keskkonnale.

Toidulaud kui keemialabor

2009-12-13T19:00:00.001+02:00

Seda materjali kokku pannes avastasin, et sissekanne tuleb oluliselt pikem kui arvasin. Seda isegi peale mitmeid kärpimisi ning lühendamisi. Kui enam midagi ei ole välja jätta, on teema endiselt pikk ja päris palju oleks veel lisadagi. Seega varu aega ja kannatust, kuid arvan, et alljärgenv tasub lugemist.

Tommy

***

Vanasti oli lihtne - tervislik toitumine tähendas rohkem puu ja juurvilju ning vähem soolaseid ja rasvaseid toite.
Tänapäeval aga...
Keegi toitumisteadlane ütles kuldsed sõnad - tänapäevases toidus on nii palju keemiat, et toidupoed tuleks ümber nimetada keemiakauplusteks !

Eriti kurjaks teevad mind seejuures artikid, mis inimesi petavad ja lollitavad. Heaks näiteks on 12.11.2009 Postimehe tarbijaleheküljel ilmunud TTÜ toiduainete instituudi toiduteaduste õppetooli juhataja Raivo Vokk'i nime all avaldatud kirjutis, kus väidetakse järgmist :

"Inimestel ei maksaks karta tooteid, mis sisaldavad palju E-aineid, kuna tegelikult ei ole lisaained midagi hirmsat. Professor tõi ETV saates «Terevisioon» näite, et tähistuse E300 on jahuparendaja askorbiinhape, mille näol on tegemist vitamiin C-ga, toiduvärv E101 on aga tema sõnul vitamiin B2.
Tema sõnul on seaduse kohaselt tootjal õigus lisaained märgistada nii aine nimetuse, numbriga või ka mõlemaga ning seetõttu ei vasta tõele inimeste arusaam, et kui toote koostisosade loendis puuduvad E-d, siis pole toote valmistamisel kasutatud lisaaineid - näiteks tõi ta naatriumglutamaadi, mis on samuti lisaaine."

Ühtpidi on härra Raivo Vokk'il õigus - iga E aine ei tähenda kohe kahjulikku lisaainet, samas on artikli rõhuasetus äärmiselt väär ja süüdimatu, jättes mulje et pigem on E ained kahjutud.
VASTUPIDI !
Kui sama artikkel oleks ilmunud pealkirjaga "Vaata, mida Sinu toit TEGELIKULT sisaldab" või "Mitte kõik E ained ei ole ohutud", oleks asi olnud enam-vähem omal kohal.

Kas poleks lihtsam, kui ohutud "E ained" (sool, vitamiinid, jne ) oleksid märgitud nimetusena, ohtlikud lisaained (sünteetilised säilitus-, lõhna ja maitseained, jne) oleksid märgitd E tähisena ?
Ma arvan, et märgistus peaks olema tavainimesele lihtsasti ja üheselt mõistetav, praegune süsteem (õigemini süsteemitus) seda kindlasti ei ole.

Eriti ohtlikud on siinkohal igasugused pool- ja valmistooted.
Nii mõnegi "viineritootja" produktide sisaldust vaadates peaks iga vähegi mõtlev toitumisteadlane või arst nentima, et umbes 70 kg kaaluv terve meesterahvas ei tohiks ööpäevas süüa rohkem kui paar-kolm sellist viinerit !
Mis siis veel lastest rääkida...

Kõik kõrvalnähud ei pruugi kohe nähtavad ja "katsutavad "olla, kuid terviserisk on igaljuhul olemas ja raskemad kahjustused võivad jääda alles tulevikku.

Viimastel aastatel on üha enam päevakorda tõsunud laste diabeet, hüperaktiivsus, ülekaalulisus, agressiivsus ja närvilisus, keskendumisraskused, erinevad allergiad jne. Kõikide nende ja veel paljude probleemide põhjustajateks on lisaks kodukeemiale justnimelt erinevad ohtlikud lisaained meie toidus !

Kuidas tunda ära toitu, mida võiks pigem vältida ?

Esimene "rusikareegel" on kindlasti - kõiksuguseid erksavärvilisi jooke ja maiustusi tasuks vältida. Need sisaldavad enamasti kahjulikke värvaineid.
Sellest aga edaspidi.

Nüüd siis asjadest veidi lähemalt:

Kui magusa joogi pakendilt võib lugeda, et see on suhkruvaba, on selles järelikult kasutatud sünteetilisi magusaineid. Seljuhul vaata kindlasti, et magusainena ei oleks kasutatud aspartaami (kasutatakse ka nimetusi nutrasweet või E951) või kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirupit (märgitakse ka nimedega high fructose corn syrup ehk HFCS, isoglükoos või glükoos/fruktoos). Neid leidub paljudes karastusjookides, närimiskummis, vitamiinitablettides, jogurtistes ja varjatud kujul isegi mõnes beebitoidus.

ASPARTAAM (E951) on otseses mõttes magus mürk.

See on ohtlikumaid aineid, mida toiduainetootjad kõigest hoolimata siiani agaralt kasutavad ning mille võiks liigitada kausta "raha paneb rattad käima".

Aspartaam avastati 1965 aastal USA´s "Searle Company" keemiku James Schlatteri poolt, kui ta katsetas mädapaisevastast ravimit.
Selle kasutamine seadustati aga alles 1981. aastal. Kaheksa aastat ei soostunud Ühendriikide ravimiamet aspartaami kasutamist lubama, kuna laborikatsetes esinesid loomadel krambid ja ajukasvajad.
Positiivne otsus suruti raskustega läbi kui presidendiks sai Reagan, kes oli "Searle Company" asutaja Gideon Searle´i hea sõber.

Kuni selle ajani aspartaami lubamisest keeldunud Ravimiameti juht vabastati ametist ning asendati keemiarelvade divisionis teeninud dr. Arthur Hull Hayes`ga (juhtis FDA´d 1981 - 1983) . Moodustati uus komisjon, mille otsus oli endiselt EI –aspartaamile, Reagani ja Searle survel tühistas Dr. Hayes komisjoni otsuse ning aspartaami võidukäik võis alata.

1993. aastal vastu võetud otsusega kiitis Ühendriikide ravimiamet heaks aspartaami kasutamise arvukates toiduainetes, mida kuumutatakse alati üle 30 kraadi, 1996. aastal kaotas ravimiamet kõik piirangud aspartaami kasutamiselt kõikides toiduainetes, sealhulgas kuumutatud ja küpsetatud toidus.

Seda vaatamata faktile, et ASPARTAAM ON TOIDULE LISATAVATEST AINETEST KÕIGE OHTLIKUM !!!
Näiteks oli aspartaam kunagi Pentagoni biorelvade nimekirjas, kuna on sobilik just masside mõjutamiseks.

Selle arvele on FDA kandnud ligemale 75% kõigist registreeritud tervisekahjustustest. Neist paljud on lõppenud surmaga.

Aspartaam põhjustab aeglast pikaajalist kahju neile, kellel ei teki kohest reaktsiooni ja kes ei ole seepärast sunnitud seda sisaldavate toiduainete kasutamisest loobuma. Selleks võib kuluda aasta, viis, 10 või 40 aastat, aga antud aine tarbimine tekitab organismis pöördumatud muutusi ja kahjustusi.
Lahesõja ajal katsetati aspartaami ka Ameerika enda sõdurite peal, tulemuseks nn Lahesõja sündroom, selle all kannatajaid on umbes 50 000.

Aspartaam koosneb kolmest kemikaalist - aspartaadist, fenüülalaniinist ja metanoolist. Ehk siis tegemist on otseses mõttes keemilise mürkainega.

Komponentidest lähemalt:

Liiga palju aspartaati tapab teatud aju neuronid ja laseb ajurakkudesse üleliia kaltsiumi. See käivitab ajurakke tapvate vabade radikaalide tekkimise.
Aspartaat on aminohape. Kui seda tarvitada ilma seoseta teiste valkudega, tõstab ta märgatavalt nii aspartaadi kui ka glütamaadi taset vereplasmas, see aga on ajule väga ohtlik. Eriti lastel, kelle loomulik barjäär, mis kaitseb aju üleliigse glütamaadi ja aspartaadi eest, aga ka teiste mürkide eest, ei ole veel välja arenenud.
Enne kui aspartaadi kahjulike mõjuda välised sümptomid ilmnevad, on ca 75% vastava ajupiirkonna rakkudest juba hävitatud. Selle tagajärjel võivad ilmneda sellised haigused, nagu multiskleroos, Alzheimeri tõbi, Parkinsoni tõbi, hüpoklükeemia, dementsus, ajukahjustused ja neuroendokriinsed hälbed.

Ka teine aspartaami koostisosa - fenüülalaniin on ohtlik. See on aminohape, mida leidub ajus loomulikul viisil, kuid selle ülemäärane hulk ajus põhjustab seratoniini hulga vähenemist, mille tulemuseks on depressioon või skisofreenia. Halvimal juhul võib se lõppeda isegi surmaga.

Kolmas aspartaami komponent - metanool - on surmav mürkaine, mis peaks meil kõigil sügavalt meeles olema Pärnumaal 2001 aastal toimunud metanooli tragöödia tõttu, kus 68 inimest suri ning 43 sai üliraskeid tervisekahjustusi.
Metanool eraldub aspartaamist peensooles, kui aspartaam puutub kokku kümotrüpsiini-nimelise ensüümiga. Metanooli organismi imendumine kiireneb vaba metanooli seedimisel. Vaba metanool tekib aspartaamist, kui seda kuumutada üle 30 kraadi.
Metanooli peetakse kumulatiivseks mürgiks, kuna enamus sellest jääb organismi.
Ohutu metanooli tarbimiskogus on 7,8 mg päevas, aga liitris aspartaamiga magustatud joogis on umbes 56 mg metanooli !
Lisaks veel aspartaami kaasprodukt diketopiperatsiin, mis on otseselt vastutav ajukasvajate tekkimise puhul.

Ehk siis - aspartaam muutub meie organismis ohtlikeks kõrvaltoodeteks, millel puudub looduslik vastumürk. Tühi kõht võimendab tekitatavat kahju. Aspartaami koostisosad jõuavad otseselt ajju, põhjustades peavalu, segadust, krampe ja tasakaaluhäireid.

Varjamaks tavakasutaja eest aspartaami sisaldumist tootes, kasutavad paljud tootjad ka nimetust fenüülalaniin. See on koostisaine, mis sisladab ca 50% aspartaami.

Tõde aspartaami toksilisuse kohta on hoopis erinev sellest, mida selle tootja NutraSweet Company inimestele avaldada tahab. 1994. aasta veebruaris esitas Ühendriikide terviseteenistus ravimiametile nimekirja toiduainete negatiivsete kõrvalmõjude kohta. Aspartaami arvele langes üle 75 protsendi kõigist negatiivsetest kõrvallmõjudest. Ravimiamet ise on tunnistanud, et tegelikult teavitab ravimiametit toiduainetega seotud probleemidest vaid alla ühe protsendi neist, kes tegelikult probleemide all kannatab. Seega paisub registreeritud 10.000 kaebust tegelikult miljonini. Enamusel ohvritest ei ole aimugi, et paljude nende probleemide põhjus peitub aspartaamis.

Aspartaamiga seostavad kehalised reaktsioonid:

Ajukasvajad (kinnitatud loomkatsetel ), ajutine mälukaotus, artriit, astma ja astmaatilised reaktsioonid, depressioon, eriti tugevalt väljenduv janu või näljatunne, hingamisraskused, "hõljumistunne", iiveldus ja oksendamine, impotentsus, juuste väljalangemine, kaalutõus, kontsentreerumisvõime kaotus, krambid, krooniline köha, krooniline nõrkus, kumisemine kõrvus, kuulmise kaotus, kõhulahtisus, kõhuvalu, kõnehäired (nn. "pehme keel"), larüngiit, lihasspasmid, liigesevalud, lööve, menstruaalprobleemid või muutused, migreen ja tõsised peavalud ( algasid kui hakati tarvitama aspartaami sisaldavaid toitaineid), allergilised reaktsioonid, nõgestõbi, üldine väsimus ja nõrkus, paanikahood, peapööritus, põletustunne silmades või kurgus, südame puperdamine, tahhükardia, tundetus või kõdistav tunne jäsemetes, tursed, vedelikupeetus, valud neelamisel, vastuvõtlikkus nakkustele, hüpoglükeemia või hüperglükeemia, ängistushood, kerge ärrituvus.

NB !

Kui te tarvitate aspartaami sisaldavaid tooteid ja teil esineb füüsilisi, vaimseid või nägemisprobleeme, tehke 60-päevane aspartaamipaus. Kui selle aja jooksul osa või kõik sümptomid kadusid, siis astuge samme, et see neurotoksiin turult minema saada.

****************************

Kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirup ehk HCFS.

Sageli aetakse segi HCFS´i segi fruktoosiga ning just sellest lähtuvad ka paljud "tulised" vaidlused.

Räägime asjad veidi täpsemalt lahti.

HFCS ( esineb ka nimetustena isoglükoos, glükoos/fruktoos, maisisiirup) ) leiutati 1957 aastal ning seda hakati laidalasemalt kasutama 1960´tel.

Keemiliselt väljendudes on HFCS 55% fruktoos, 40% dekstroos, ning 5% kõrgemaid sahhariide.

HFCS tootmiseks töödeldakse maisi, et saada sealt glükoos, seejärel muundatakse saadud glükoosi tööstuslikult toodetud ensüümi alfa-amülaasi abil, mille tulemusena tekivad polüsahhariidid.

Polüsahhariide omakorda töödeldakse ensüümiga, mis kannab nime glükomülaas, mis lõhub polüsahaariidid üksikuteks molekulideks.

Glükomülaasi, muideks, toodetakse mürgise hallitusseene (eritab mükotoksiine) Aspergillus abil.

Aspergillus rikub muuhulgas inimese immuunsüsteemi, võib tekitada vähki ning neerukahjustusi, on akuutselt mürgine maksale, ajule ja südamele. Võib tekitada DNA kahjustusi.

Suhkrumolekule töödeldakse veel omakorda kolmanda ensüümiga nimega glükoos-isomeraas ning viimaks omakorda vedel-kromatograafiaga (zeoliidi või kaltsiumisoolade abil).

On teada, et HFCS on seotud mitmete terviseprobleemidega (erinevad neeruhaigused), lisaks kasutatakse sageli tootmisel geneetiliselt muundatud maisi (pestitsiidid !)

Inimese organism ei talu suuremates kogustes fruktoosi ! Meie organismi eripäraks on see, et glükoosist ei saa tekkida "ületarbimist", samas fruktoosi osas puudub inimesel "kaitsemehhanism" ning kõik tarbitud fruktoos (HFCS) koguneb organismi.

Esiteks põhjustab see keharasvade kogunemist (ülekaalulisus),teiseks suure energiaülejäägi ehk lihtsamalt üteldes - HFCS põhjustab hüperaktiivsust, pealegi on uuringut tõestanud, et HFCS on üks tugevamaid diabeeditekitajaid ning võib muuta inimese organimi insuliinile residentseks !

Nagu ka aspartaami, võime HFCS'i leida igalt poolt - karastusjookides,saias, isegi kotletis ja kastmetest.
Viimase 15 aastaga on HFCS'i tarbimine suureenud 250% ja seetõttu haigestumine 2 tüübi diabeeti kasvanud 45%.
Kui kord kuus teed kooki ja kasutad paarkümmend grammi fruktoosi või tavalist lauasuhkrut, pole sul karta midagi. Kui saad oma suhkrud peamiselt köögiviljast ja puuviljast (fruktoos), on väga hea. Kui sinna lisandub igapäevaselt toiduainetes sisalduv peidetud HFCS, on tervisekahjud garanteeritud.

Miks üldse kasutatakse HFCS´i ?

Esiteks on see oluliselt odavam, kui teised suhkrud !

Teiseks - kui glükoosi puhul saadab organism inimesele hoiatussignaali - "rohkem ei mahu", siis fruktoosi puhul seda ei toimu. Nii on inimestele võimalik "sisse sööta" suuremaid toidukoguseid, seetõttu "armastavad" HFCS´i eriti justnimelt rämapstoidutootjad.

Inimene sööb ning joob rohkem kui organism tegelikult vajaks, mõne aja pärast on aga jällegi kerge "näljatunne". Tegemist on nii ütelda ebaeetilise tootmisega, mille eesmärk on inimese keha pettes panna inimene rohkem tarbima ning seeläbi suurendama oma kasumit.

***

ASOVÄRVID

Asovärvid on looduses mitteesinevad sünteetilise päritoluga aromaatseid asorühmi (R-N=N-R') sisaldavad värvained, mida kasutatakse muuhulgas toidutööstuses. Nimetus tuleneb prantsuskeelsest sõnast azote ('lämmastik').

Ehkki paljudes riikides on osade või kõikide asovärvide kasutamine keelatud, on Eestis neile otses mõttes "roheline tee". Meil on lubatud kasutada toidus 12 sünteetilist värvainet, sealhulgas asovärve.
Nii näiteks kasutatakse Eestis müüdavates siirupites ja mahlades sageli asovärve: E102, E122, E124, E129, E131, E151, samuti leiab asovärve erinevatest maiustustest, karastusjookidest, puuviljakonservidest, margariinist, aga ka lihast, kalast, juustust, ja isegi pagaritoodetest.
Kui mõni toiduaine on väga erksavärviline, siis on seda tõenäoliselt värvitud asovärviga.

Näiteks värvitakse sageli konservikirsse punase toiduvärviga, konservherneid ja -ube rohelise värviga (eelnevalt pleegitatakse neid veel kemikaalidega, et värv oleks püsiv ja erk), sageli värvitakse suitsuvorste punaseks ! Kõige rohkem leiab selmoel värvitud ja "ahvatlevamaks muudetud" tooteid nn. "odavatest riikidest" imporditud toodete seas.

Erinevate riikide seadusandlus sünteetiliste värvainete kasutamisel on erinev. Selle tulemusena on ühtedes riikides mitmed värvained keelatud kui kantserogeensed, teistes aga lubatud.
Näiteks asorubiin (E 122) on Euroopa Liidus lubatud, kuid USA-s ja Kanadas keelatud.

Rootsis ei ole maiustustes ja teistes lastele mõeldud toitudes lubatud kasutada asovärvaineid juba 80 ´st aastatest, samuti on asovärvid keelatud Leedus (jällegi mõtlen nukra irooniaga "eelista Eestimaist" peale)
Soomes on lubatud normid võrreldes Euroopa Liidu piirnormidega märkimisväärselt väiksemad.
Eestis on lubatud kasutada kompvekkides, jäätistes, marmelaadides, närimiskummides, tordikaunistustes ja limonaadides 12 sünteetilist värvainet, sh. ka asovärve.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16.12.2008 määruse nr 1333/2008 kohaselt tuleb Euroopa Liidus alates juulist 2010 toidule, mis sisaldab asovärve E110, E104, E122, E129, E102 või E124, lisada hoiatus "võib avaldada kahjulikku mõju laste aktiivsusele ja tähelepanuvõimele".

Asovärvid olid oma olemuselt alguses tegelikult riidevärvid. Riidevärvid peavad jääma püsivasse seosesse kanga materjalidega. Kui süüa sama tüüpi toiduvärvi, siis võib see esmalt kinnituda juba suus ja siis söögitoru, mao ja sooleseina rakuseintel.
Verre imendudes võivad sellised toiduvärvid põhjusta nii allergilisi ülitundlikkusreaktsioone kui ka omada ka pahaloomulisi kasvajaid tekitavat kantserogeensust.

Kindlasti võivad sünteetilised toiduvärvid anda ootamatuid komplekse närvisüsteemi rakumembraanide ja valkudega, häirides närviimpulsi ülekannet ning suurendades ka nn ADHD (attention-deficit hyper-activity disorder) ehk tähelepanudefitsiidi ja hüperaktiivsuse häire tugevnemise tõenäosust lastel.

Miks asovärve kasutatakse ?!

Nii veider kui see ka ei tundu, tahetakse nii anda toidule nn. "kaubanduslik välimus". Et liha oleks ikka ilus ja punane, juust kuldkollane ning lõhe ahvatlevalt "lõheroosa".
Ehk siis tegelikult just selline, nagu ta päriselt ei peaks olema. Põhimõtteliselt on tegemist "toidukosmeetikaga".
Kas tõesti on selle reklaamide kaudu meile pähe topitud "kaubandusliku libavälimuse" nimel mõtet seada ohtu enda või oma laste tervis ?

Enimlevinud asovärvid:

* Tartrasiin (E102) – kollane või punakas värvaine, mida kasutatakse näiteks karastusjookides, puuviljakonservides, maiustustes, salatikastmetes, jäätises, sinepis, jogurtis, marmelaadis, närimiskummis ning ravimite ja vitamiinide kapslites. Võib põhjustada nõgeslöövet ja allergilist nohu ja halvendab astmat, võib põhjustada lastel ärrituvust, keskendumishäireid, unehäireid ja hüperaktiivsust. Võib põhjustada naha ja limaskestade ärritust, migreeni, kõhuvalu, iiveldust, nägemishäireid, liigesevalu.
Norras ja Austrias keelustatud.

* Kinoliinkollane (E104) – kasutatakse magustoitudes, kommides, jogurtites. Võib põhjustada allergilist löövet ning seedehäired, süvendab allergilisi turseid (angioödeem).

* Oranžkollane, päikeseloojangukollane (E110) - kasutatakse magustoitudes, saiakestes, kommides, marmelaadis, jogurtis. VÕib põhjustada löövet, nahaturset, seedehäireid, iiveldust.

* Asorubiin ehk karmoisiin (E122) – punane värv, mida kasutatakse karastusjookides, puuviljakonservides, saiakestes ja maiustustes. Põhjustab asovärvidele tüüpilisi ülitundlikkusreaktsioone. Soovitatakse vältida hüperaktiivsete laste puhul.

Ameerika Ühendriikides, Jaapanis ja Norras keelatud.

* Amarant (E123) – punakaspruun värv, kasutatakse maiustustes, moosides, kondiitritoodetes, jäätistes. Tekitab allergiaid, nahaturset ja teisi tüüpilisi asovärvidel poolt põhjustatud ülitundlikkusnähtusid.

Ameerika Ühendriikides keelatud.

* Uuskošenill ehk erkpunane (E124) – punane asovärv. Kasutatakse keeksides, saiakestes, karastusjookides, puuviljakonservides. On väidetud, et omab kantserogeenset toimet.

Ameerika Ühendriikides, Soomes ja Norras keelatud, kui kantserogeen.

* Punane 2G (E128) – punane asovärv, kasutatakse vorstides, keedetud lihast valmistatud toodetes, hamburgerites. Võib organismis tekitada toksilisi ühendeid, mis pärsivad hemoglobiini moodustumist. Väidetavalt kantserogeenne.

Keelustatud Iirimaal, Iisraelis, Kreekas, Austraalias, Austrias, Kanadas, Jaapanis, Ameerika Ühendriikides, Norras, Malaisias.

* Võlupunane AC (E129) – Kasutatakse puuviljadest ja marjadest valmistatud magustoitudes, maiustustes ja jäätises, saiakestes ja hamburgerites.

Keelatud Taanis, Belgias,Prantsusmaal, Šveitsis .

* Patentsinine V (E131) – sinine värvaine, kasutatakse puuviljakonservides, jookides, maiustustes, võib tekitada ja võimendada allergilisi reaktsioone, tüüpilised ülitundlikkusreaktsioonid on naha punetus ja sügelemine, mis võivad ilmneda mõne minutiga. Harva võib esineda shokki, vererõhu langust ja hingamisraskusi.

Keelatud Ameerika Ühendriikides, Norras ja Austraalias.

* Briljantmust (E151) – must värvaine, mida kasutatakse maiustustes, kastmetes, mustas kalamarjas, jääties, sinepis. Tekitab allergiaid.

Keelatud Kanadas, Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Soomes, Norras.

* Pruun FK 4 (E154) – erinevates värvainetest koosnev pruun värv, mida kasutatakse kalatoodetes. Keelatud Kanadas, Ameerika Ühendriikides, Iirimaal, Jaapanis, Austrias, Austraalias, Soomes, Norras.

* Pruun HT (E155) – pruun asovärv, mida kasutatakse šokolaadimaitselistes magustoitudes, piimajookides, saiakestes, džemmides ja maiustustes. Keelatud Austrias, Ameerika Ühendriikides, Belgias, Taanis, Prantsusmaal, Saksamaal, Šveitsis ja Norras.

* Litoolrubiin (E180) – punane asovärv, mida kasutatakse juustu kooriku värvimisel. Põhjustab tüüpilisi allergiareaktsioone.

NB !!!
Kõige ohtlikumad E-ained, millest tasuks suure kaarega mööda käia ning neid sisaldavaid tooteid vältida (võivad põhjustada hüperaktiivsust, astmat, peavalu, võivad olla kantserogeensed). Kuigi paljudes riikides keelatud, on enamik neist Eestis paraku endiselt lubatud:

* värvained: E102, E104, E110, E120, E122 - 124, E127-129, E131-133, E142, E150

* konservandid (säilitusained): E200, E202, E210-219, E220, E239, E249-252, E280, E310-312, E320, E321, E249-252

* lõhna ja maitsetugevdajad: E510, E620-625

* magusained ja suhkruasendajad: E420, E421, E951, E952, E954, E965

Lisaaineid alates E620 ja edasi loetakse sõltuvust tekitavateks.

Lihtsam on vast meelde jätta ohutud E-ained, sest nende loetelu on oluliselt lühem:

* E140 ja E141 (klorofüllid)
* E153 (taimne süsi)
* E160-171 (karoteen, paprika ekstrakt jt looduslikud värvained)
* E260 (äädikhape)
* E270 (piimhape)
* E290 (süsinikdioksiid)
* E296 (õunhape)
* E300 (askorbiinhape)
* E322 (sojaubadest tehtud letsitiin)
* E406 (vetikatest valmistatud agar)
* E407 (vetikatest valmistatud karragenaan)
* E440 (puuviljadest toodetud pektiin)
* E500 (söögisooda)

Nii lühike see ohutute E-ainete nimekri ongi. Kõikide ülejäänud E ainete puhul võiks olla pigem ettevaatlik, eeltoodud ohtlike E-ainete loetelus olevaid E-ained tasuks aga vältida.
Jääb vaid üle kurvalt tõdeda, et toiduaineid ning nende ohutust puudutavate seaduste osas on Eestil veel väga palju tegemata ning pikk tee areneda ja kaunist üleskutset "eelista Eestimaist" varjutab paraku paljude tootjate "usinus" seda olukorda enda kasuks (ja meie inimeste tervise kahjuks) ära kasutada...
"Duellis" kvaliteet versus kvantiteet on meil kahjuks endiselt võidutsemas kvantiteet ning seda kohati vahendeid valimata. Või kuidas teisiti suhtuda ohtlikesse asovärvidesse meie marmelaadis ja lastele suunatud karastusjookides, transrasvadele shokolaadides jne.

(Foto dailymail.co.uk )

Minu mürgine kindlus ehk kodukeemiast ja keemiavabast kodust

2009-10-28T19:34:00.001+02:00

"Minu kodu on mu kindlus"...
Kui sageli me aga mõtleme selle peale, et see "kindlus" võib osutuda hoopiski mürgikambriks ?
Kas Sa tead kui "mürgine" Sinu kodu on ?

Sellise veidi kõheda sissejuhatuse all tahaks rääkida kodukeemiast ja keemiavabast kodust.

Reklaamid räägivad meile, kui hästi mingi vahend plekke eemaldab või pindu puhastab, kuidas mugavalt ja automaatselt pihustatakse sinu ruumidesse üht või teist lõhna, et kodu oleks "värkse" ja kuidas see või teine pesupulber muudab pesu pehmeks ja hästilõhnavaks.
Nende toodete toksilisest koostisest ja kahjulikest mõjudest tervisele reklaamides aga targu ei räägita.

Erinevad uuringud näitavad, et meie kodudes on kohati kuni 50% kõrgem saastatuse tase kui õues, seda justnimelt erinevate puhastusvahendite ja kodukeemia tõttu.

Kui inimestelt küsida, kui suureks peavad nad oma igapäevaelus kemikaalidega seonduvat ohtu ja terviseriske, vastavad üllatavalt palju, et see ristk on väike, kuna nad ei puutugi kemikaalidega kokku ! Inimesed lihtsalt ei adu, et ka igasugune kodukeemia tähendab ohtlikke kemikaale.

Nii hingame me neid kemikaale enesegi teadmata sisse, see satub puhastatud pindade kaudu meie nahale ja toidulauale...

Meid kodus kõikjal ümbritsevad keemilised ained ei pruugi oma kahjulikku mõju avaldada koheselt - see võib avalduda alles aja möödudes või suisa järeltulevatel põlvedel. Allergiad, pidev väsimus, peavalud, sagedased hingamisteede haigused või punetavad ja väsinud silmad - kõik see võib muuhulgas viidata kokkupuutele kemikaalidega, mis meid ümbritsevad.

Kemikaalide pikaajalist mõju inimesele on uurima hakatud alles hiljuti. Uuringud näitavad, et kemikaalid võivad põhjustada hormoonsüsteemi kahjustusi, viljatust või probleeme viljastumisega, raseduse katkemisi ning enneaegset sünnitust. Samuti kroonilisi haigusi, vähkkasvajaid ning laste käitumishäireid. Lisaks on kodukeemia suuremal või vähemal määral ohtlik ka keskkonnale ning nii mõndagi kodukeemiatoote pakendit ei tohiks tegelikult üldprügi sekka visata.

Kõige vastuvõtlikumad on loomulikult lapsed, uuringud näitavad, et lapsele avaldab kodukeemia mõju juba enne sündi - ema raseduse ajal. Isegi isegi kui pärast lapse sündi keemiliste tarbevahendite tarvitamine lõpetati, on kahjud juba olemas.

Kui aastaid tagasi kannatas Eestis allergia all umbes 8% inimestest, siis nüüd on allergikute osakaal linnades kasvanud ca 20% elanikkonnast, neist suur osa on lapsed.

Ehk siis - enne seda, kui ostad poest järjekordse uue keemiatoote mõtle - kas mul on seda ikka vaja või saab ka teisiti !
Kindlasti tasuks eelistada loodustooteid või ökomärgistusega tooteid, sest need on ohutumad nii tervisele kui keskkonnale.

Pat Thomas räägib oma raamatus „What´s in this stuff?” („ Mis selle sees on?”) erinevatest kodukeemiatoodetest ja nende kahjulikest mõjudest:

Õhuvärskendajad
Õhuvärskendajaid ei puhasta ega värskenda tegelikult õhku ! Nad lisavad sinna sinu ninale meeldivamat lõhna, mis jätab ebameeldiva lõhna lihtsalt tahaplaanile.
Suurem osa neist sisaldavad formaldehüüdi, mida peetakse kantserogeeniks, võib põhjustada ka allergilisi reaktsioone, nahapõletikku, peavalusid, limaskestade ärritusi, liigese- ja rinnavalusid, kurnatust, uimasust ja immuunsüsteemi häireid.
Teine peamine õhuvärskendajates kasutatav aine - fenool - võib põhjustada nahalöövet, külma higi, krampe, vereringehäireid või ka ekstreemsetel juhtudel koomat.

Minu arvates on igasuguste lõhnapihustite ja nn. "õhuvärskendajate" või wc lõhnastajate kasutamine täiesti lubamatu, eriti kodudes, kus on lapsed. Nende reklaamimine ja propageerimine tuleks aga hoopsiki keelustada ning inimesi tuleks rohkem teavitada nendega seotud ohtudest.

Hästi lõhnab korralikul tõhutatud ja puhas kodu, õhuvärskendi vaid "matab" üht lõhna teisega, sisse hingates tekitavad need aga allergiaid, limaskestadeja kopsude ärritust ja hingamisteede haigusi, samuti mõjuvad ärritavalt silmadele.
Kui tõesti tahad lisaks värskele õhule tuppa mingit "aroomi", kasuta pigem looduslike eeterlikke õlisid või nn. "lõhnapatju", mis on täidetud looduslike ürtidega.

Poleerimisvahendid
Kas sa tead, mis on selle hind, et su mööbel lõhnalapiga puhastamise järgselt sidrunilõhnaline ja läikiv tundub? Mööblipuhastid ja lõhnastatud puhastuslapid sisaldavad ammoniaagi formaldehüüdi (ammonia formaldehyde), mis on üks tüüpilisi astma tekitajaid. Puidu puhastamiseks saad hea efekti ka näiteks kerge äädika ja vee lahusega, mis on täiesti keemiavaba ja odav puhastusvahend.

Vaibapuhastajad
Vaibapuhastusvahendid sisaldavad kemikaale, mis talletuvad vaibamustrisse ja imbuvad sealt vaikselt ümbritsevasse keskkonda. Eriti ohtlikud on aga igasugused plekieemaldajad. Kui neid suures koguses kasutada ja korralikult välja pesemata jätta, võivad need põhjustada näiteks maksa- ja neerukahjustusi.

Tualetipuhastajad
Tualett peab ilmselgelt igas kodus läikima, kuidpigem tasuks eirata TV´st tuttavat relaami "WC puhastamine ei pea olema nagu ettevalmistus olümpiaks" ja tasuks veidi rohkem vaeva näha läikimalöömise nimel ning vähem kasutama tugevaid kemikaale sisaldavaid "üliefektiivseid tooteid". Paljud tugevad tualetipuhastajad sisaldavad fenooli, mida meditsiin kahtlustab ühe võimaliku vähitekitajana. Kui tualettpoti veepiiril on mustus, proovi sellest vabaneda hoopis paari C-vitamiini tabletiga, jättes need mõneks ajaks tualetivette lahustuma. Ka Coca-Cola light teeb WC potiga imesid ja sobib väga hästi glasuuri puhastamiseks.

Pesupehmendajad ja pesupulbrid.
Puhtusest lõhnavat "sirelihõngulist" pesu on küll kapist mõnus välja võtta, aga kas puhtus ei peaks olema mitte ilma lõhnata ? Pesupehmendajad ja tugevad konsentreeritud ning lõhnastatud pesupulbrid on põhjuseks väga paljudele nahaärritustele, allergiatele ja ka peavaludele. Paljusid tuntud pesupulbreid valmistatakse pertooleumitööstuse jääkmaterjalidest, mis ei ole sugugi looduslikud. Kui vähegi võimalik, kasuta vana ja head pesuseepi ja pesumasina jaoks vali pisut kallim aga allergiavaba pesupulber. Julgen kindlalt soovitada ka pesupähkleid ning pesumagnetit. Pesumagneti kohta loe SIIT, pesupähklit ekohta näiteks SIIT.

Nõudepesumasina pesuvahend
Nõudepesumasin teeb meie elu küll palju mugavamaks, ettevaatlik ja tähelepanelik tuleks olla aga pesuvahenditega. Paljud neist sisaldavad kuiva kloori, mis masinat avades aurupilvena tuppa paiskub. See aga võib põhjustada silma ja hingamisteede probleeme.

Nõudepesuvahendid
Väga paljud tuntud nõudepesuvahendid sisaldavad üllatavalt suurtes kogustes ohtlikke aineid. Milliseid nõudepesuvahendeid osta ning milliseid kinldasti mitte, võite lugeda näiteks SIIT

Klaasipuhastusvedelikud
Enamus klaasispreidest sisaldavad kemikaale, mis põhjustavad silma-, kurgu-ja nahaärritust.Akna raame saate näiteks puhastada sidrunimahlaga - laske sel umbes 10 minutit toimida ja peske siis puhta veega maha. Aknaklaase saab väga hästi pesta veega, kuhu on lisatud natukene äädikat, mis jätab klaasid sätavaks ja kirkaks. Kui aknaklaas on kaetud rasvase mustusega (näpujäljed,, autohetigaasidest mustus jne), lisage pesuveele veidi soodat. Kasutada võib loomulikult ka ökoloogilisi puhastusvahendeid nagu näiteks Ecover, Sodasan või Sonett.

Põrandapuhastusvahendid
Põranda kiirpuhastusvahendite turg on pidevalt kasvav, nendes vahendites sisalduvate kemikaalidega pidevalt kontaktis olles võivad kaasneda närvisüsteemihäired, mille korral tunned ennast pidevalt nagu oleksid kergelt purjus.Taas kord kasuta pigem puhast vett koos sortsu äädikaga. Kui põrand on mustem, siis aitab tavaline seebivesi selle puhtaks teha.

Antibakteriaalsed seebid ja puhastustooted.

Enamus tavakasutuses olevaid antibakteriaalseid puhastusvahendeid sisaldavad triklosaani, mis on üks dioksiini vormidest ja mida seostatakse immuunsüsteemi nõrgenemise, fertiilsuse languse, hormonaalsüsteemi häirete ning sünnidefektidega.
Muide - tavaline seep hävitab 99,4% bakteritest, antibakteriaalne seep 99,6% ! Kas see 0,2% on tõesti seda ohtu väärt ?

***

Mõned nipid :

* Lihtsa pesuvahendi igaks otstarbeks saad kui segad 4 sl soodat 1l kuuma vee kohta.

* Mustemate pindade puhastamiseks: 1/8 kruusi pesusoodat, 1sl ökoseepi ja 1/4 kruusi äädikat ja 2l kuuma vett.

* Pesuloputusvahendi võid pesumasinas asendada tavalise äädikaga. See puhastab masinat ka katlakivist, mis vähendab veelgi keemia hulka majapidamises.

* Pesu hulka võib panna magnetpalli, mis muudab pesuvee pehmemaks ja hoiab ära katlakivi tekke. Magnetpall on piiramatu kasutusajaga toode, mis hoiab kokku raha. Magnetpalle saab kasutada WC paakides, nõudepesumasinates, jne. Küsida võid neid igast loodustoodete- või ökopoest.

* Pesupähklitega saad pesu pesta, vedelpesuainet valmistada ja isegi šampoonina kasutada. Need on Indiast pärit looduslikud pesuvahendid. Pesupähklid on müügil erinevates ökopoodides. Pesupähkel ei eemalda raskeid plekke, aga lihtsama mustuse peseb ära. Hullemad plekid saab ära sapiseebiga. Sapiseepi leiab ka ökopoodidest. Sapiseebiga saab pesta ka villaselt pesult plekke ja lasterõivaste plekke.

* Kellel pole viitsimist kasutada traditsioonilisi pesuvahendeid, võib valida ökokodukeemia sarjade hulgast endale sobiva: Ecover, Sonett, Almawin jne. Kõikide nende sarjade kohta leiab infot ka interneti teel. Need sobivad enamasti ka allergikutele. Ökokodukeemiat tuleks kindlasti eelistada, kui on lokaalse veekasutusega majapidamine. See tähendab, kui pärast pesu pesemist viskate vee põõsa alla. Muidu sööte/joote pesuvahendid endale sisse ja rikute väärtuslikku põhjavett.

* Kodukeemia hulka saab vähendada ka korralike koristusvahendite abil. Näiteks mikrofiiber puhastuslapid võimaldavad kergema mustuse eemaldada ilma keemiata.

* nõud saab väga hästi puhtaks sinepipulbriga.

* klaasid, peeglid, aknad - pane pesuvette veidi äädikat, rasvase mustuse puhul soodat ning sorts puhast alkoholi. Võta 2 supilusikatäit äädikat ja lisa see kolmele liitrile veele. Lahust võib kasutada ka pihustiga pudelis. Kindlasti kuivata lapiga, mitte paberiga.

* kui Sul on kodus mõni toru umbes, tee ohtliku "Torusiili" kasutamise asemel nii :
Vala125g söögisoodat kanalisatsioonitorust alla ja lisa vähemalt 1 tassitäis äädikat.
Kata äravoolutoru korgiga.
Oota paar minutit.
Seejärel loputa toru keeva vee ja soola seguga.

* Pliidiraual ülekeenud toidu kõrbelõhna aitab eemaldada veel kuuma pliidiraua pesemine äädikaveega. Tuulutage pärast kindlasti ka tuba.

* Kui köögikappi on tekkinud paha lõhn ja kapi pesemine ei aita, pane 1-2 tl kohvipuru salvräti või riidest taskuräti sisse ja aseta see kappi.

* Külmikut võib hea lõhna saamiseks hõõruda ka sidruniviiluga. Lõika sidrunist veidi paksem viil, hõõru kapi pind sidrunimahlaga kokku ja lase 10 minutit seista ning loputa. Pärast pesemist ja kuivatamist lase külmikul umbes pool tundi tuulduda.

* Praeahjust kaob halb lõhn või ka vana toidulõhn, kui kuuma ahju asetada kauss kuuma veega, kuhu on lisatud kas sidruni- või apelsinikoored. Laske veel 10 minutit ahjus muliseda.

* Kui kätele on jäänud ebameeldiv lõhn (kala, sibula, küüslaugu vms lõhn), tasub käsi enne seebiga pesemist hõõruda soolaga või leotada neid 1-2 minutit lahjas äädikavees.

* Kui tahad, et su kodus oleks siiski ka mingi "aroom"; kasuta selleks naturaalseid aroomiõlisid (näiteks lõhnalambis) või naturaalsetest üritdest "kotikesi". Neid võid asetada ka vannitupp aning WC´sse.

* nõudepesumasinas kasuta pesuvahendi või tabelttide asemel tavalist soodat - tulemus on parem, kui misiganes muud vahendit kasutades.

* WC poti ning kraanikausi seinad saad puhtaks, kui raputad sinna söögisoodat, nühid kergelt harja või lapiga, lisad veidi äädikat, ootad natuke ja loputad siis puhta veega.

* et saada lahti plekkidest riietel, võta 1/3 klaasi äädikat ja 2/3 klaasi vett. Puhasta saadud lahusega plekikohta mõne pehme riidetükiga, seejärel pese nagu tavaliselt.

* vaibalt ja põrandakatetelt saad plekke eemaldada, kuisegad kokku 1 osa äädikat, 8 osa vett ning 1/16 osa sidrunimahla.

* selle asemel, et puhastada ostetud puu- ja köögivilju ühest keemiast teise keemiaga, sega omavahel 1 osa äädikat ja 3 osa vett ja puhasta sellega. Eemaldab ka pestitsiidijääke.

Tuuleenergia varjupool Eestis - poolikud seadused

2009-10-23T17:25:00.000+03:00

Tõdesin täna oma kurvastuseks, et nagu paljusid teisigi asju, tehakse ka tuuleparkidega seonduvat Eestis poolikult ning läbimõtlemata.

Seoses Pärnu Postimehe artikliga Häädemeestele kavandavast tuulepargist tekkis rida küsimusi, millega omalt poolt pöördusin EWPA poole.

Peamiseks mureteemaks inimestele loomulikult väidetav tuulikute tekitatav müra ning fakt, et üheksast tuulikust koosnev park on planeeritud rajada eluhoonete lähedusse.

Tsiteerin artiklit - tuulikute asukohad on vastavalt nõuetele planeeritud elamutest vähemalt 500 meetri kaugusele.

Uurisin EWPA´lt, millised seadused reguleerivad Eestis tuuleparkide rajamist elu- ning puhkerajoonide lähedusse ja kuidas on lood väidetava müraga.

Selgus kurb tõsiasi, et otseselt ei reguleeri Eestis praegu ükski seadus seda, kui lähedale tohib tuuleparki elurajoonidele rajada ! Ainus millest lähtutakse, on maksimaalse müra tekitamise nõuded.
Need sätestavad, et elamualadel ei tohi päevane müra ületada 45dB ning öine 40dB (tööstusaladel vastavalt 65 dB ja 55 dB).

Arvestades, et sarnaselt muu Euroopaga hakkavad ka Eestis tuuleturbiinid ja tuulepargid üha rohkem levima, oleks minu arvates viimane aeg võtta vastu ka vastavad seadused, mis ühelt poolt kaitseksid arendajaid põhjendamatute süüdistuse ja asjatu vastuseisu eest, teisalt aga kaitseksid elanikke ja annaksid neile oluliselt suurema turvatunde.

Tuuleturbiinide tekitatav müra on äärmiselt suhteline ning sõltub paljuski turbiini mudelist ja vanusest, lisaks ei ole minu arvates piisav ka aluseks võetud 40/45 dB. Esiteks - mida tehakse, kui peale tuuleturbiini käikulaskmist avastatakse, et müratase ületab lubatu ? Võetakse tuulik maha ? Kahtlen selles siiralt.
Teiseks on suur vahe, kas tegemist on elamualaga südalinnas, suure liiklusega tee ääres, vaikses maakohas või aedlinnakus või hoopiski metsalähedases äärelinnas.
Kui tavalises tüüpilises linnaasustuses kaob 45 dB müra kenasti linna loomulikku mürafooni, siis vaikse maakoha või puhkeala jaoks on tegemist kindalalt liialt kõrgete näitajatega.

Elu ning puhkerajoonide mürakaitse on tuuleparkide puhul üks kõige olulisimaid ja valusamaid teemasid. Seetõttu on paljudes riikides vastu võetud seadus, mis jagab elurajoonid tinglikult kolme rühma :

a) madala mürafooniga alad (puhkealad, väikeasustus jne), mille loomulik mürafoon on ca 35dB

b) keskmise mürafooniga alad (tüüpiline väikelinn või ärrelinn), mille keskmine loomulik mürafoon on kuni 40dB

c) tavalise mürafooniga alad (tüüpiline suurlinn, kesklinn), mille keskmine loomulik mürafoon on 45dB ja rohkem.

Vastavalt sellele jaotusele on seadusega määratud ka tuuleturbiinide minimaalne lubatud ehituskaugus

a) madala mürafooniga alad: vähemalt 1000 - 1500m eluhoonetest
b) keskmise mürafooniga alad: vähemalt 600 - 1000m eluhoonetest
c) tavalise mürafooniga alad: vähemalt 500 - 600m eluhoonetest.

Leian, et tegemist on täiesti mõistlike ja põhjendatud näitudega, nendest tuleks lähtuda ka Eestis.
Kindlasti on lubamatu selline seis nagu praegu, kus tuuleturbiinide ehituskaugust ning seeläbi elanike huve ja "seljatagust" ei reguleeri sisuliselt ükski seadus.

Tuuleparkide rajamisel ning tuuleturbiinide püstitamisel tuleks siiski muu hulgas lähtuda ka sellest, et inimesed teaksid oma õigusi, et nende õigused oleks kaitstud seadusega ja seeläbi oleks tagatud turvatunne ning välistatud kahetimõistmine.

Ülekutse ütlema EI Pakri tuumajaamale

2009-10-18T14:44:00.001+03:00

Ei Pakri tuumajaamale.

Akadeemik Anto Raukase kommentaar:

Tuumajaama rajamine Suur-Pakrile on üks kõige kallimaid ja ilmselt ebasoovitavamaid lahendusi. Eesti keskkonnastrateegia sätestab mitmeid printsiipe ja üks neist on õigusliku läbivuse printsiip. Vastavalt seadusele tuleb inimestel võimaldada osaleda ja kaasa rääkida kõigi keskkonnaalaste otsuste tegemisel ning otsused tuleb teha kvaliteetse, kõigile kättesaadava ja kontrollitava info alusel. Alati tuleb tagada ka avalikustatud kontroll otsuste täitmiste üle.

Geoloogiliste uurimistööde alustamine enne kogukondadega läbirääkimist on lubamatu ja vaevalt see viib ka Eesti Energia poolt soovitud tulemuseni. Ka geoloogiliste uurimistööde programm ise tulnuks kollektiivselt läbi arutada, sest tehtud kulutused kaetakse ju maksumaksja taskust ja kui raha on kulutatud asjatult, on see kahetsusväärne.

Rohkem infot ja lugemist kodulehel : Ei Pakri tuumajaamale

Urmo Lehtveer - tuumajaam Eestis on mõttetu

2009-10-15T11:40:00.004+03:00

Eesti Looduse Fondi (ELF) eksperdi Urmo Lehtveere sõnul on taastuvenergia kasutamise võimalused Eestis juba praegu olemas, puudu on ainult riigi soovist.

•• Väidate, et praegu on energiatootmises muutuste periood. Millises suunas minna? Riik kaalub endiselt osalust tuumajaamas.

Minu meelest on see mõttetu projekt. Kui vaadata igasuguseid argumente, siis on kindlasti oma iva selles, et CO2 emissiooni saab kõige kiiremini vähendada tuumaenergia kasutamisega. Samas on selle energialiigiga seotud ülipalju riske. Tegelikult pole viimastel aastatel tuumajaamu maailmas eriti palju ehitatud. Taastuvenergia võimsus kasvab kogu maailmas kiiremini kui tuumaenergia võimsus – sellest väga palju ei räägita. Küsimus on selles, et sinna kulutatakse väga palju raha. Maailmapraktika näitab, et algul räägitakse projekti puhul viiest miljardit eurost, aga kui tegemiseks läheb, siis võib tegelikult tulla summaks kümme või viisteist miljardit eurot. See summa on niivõrd suur, et sellega võiks ükskõik milliseid energiatehnoloogiaid arendama hakata. Minu nägemuse järgi on see ikkagi liiga suure panuse panemine ühele kaardile, mis on suhtelistelt ebakindel.

•• Seega on projekt nagu must auk, kuhu jäämegi raha matma?

Jah, ongi otsustamise koht, kuhu see summa investeerida. Eesti Energia ise väidab, et tuumaenergia tehnoloogia areneb väga kiiresti, tulevad väiksed ilusad-mõnusad tuumajaamakesed, mis on väga ohutud ja kõik on väga tore. Ainult et kogu muu tehnoloogia areneb veel kiiremini. Kui me vaatame aastasse 2020 või 2025, siis see pilt on väga palju taastuvenergia kasuks. Milleks lukustada see raha tuumaenergiasse? Sama hästi võib mingil vaheetapil seda energiat sisse osta, mis puudu jääb.

•• Taastuvenergia puhul on tuulegeneraator mürarohke, hüdrojaam häirib kalu, päikesepaneelide tootmine saastab. Milline üldse oleks õige valik?

See loetelu on osaliselt tõde, osaliselt täis eelarvamusi. Samas, loetelu peaks pikendama sellega, et meil on mingid ettevõtted, mis kaevavad iga aasta hektareid maa all tühjaks, korstnad tossavad, tuhamäed tekivad, saasteained valguvad põhjavette. Näiteks kui rääkida keskkonnamõjust ja ökoloogilisest jalajäljest, siis taastuvenergiaseadmete puhul on kõik väga täpselt välja arvutatud. Aga tuumajaama kohta on kogu see teadmine väga hämar. Tegelik keskkonnamõju sõltub sellest, kus uraani kaevandatakse, kuni selleni, et radioaktiivseid jäätmeid tuleb töötlema hakata. Seda ei suuda praegu keegi öelda, kui palju see maksab.

•• Näiteks tuuleparkide puhul on inimeste vastuseis suur.

See on väljunud mõnes mõttes riigi kontrolli alt. Kunagi jäeti õigel hetkel tegemata planeeringud, riik ei võtnud tõsiselt taastuvenergia arendamist ega sedagi, et midagi võiks selles vallas üldse juhtuda. Sel asjal lasti isevoolu teed minna, ei tehtud mingeid planeeringuid ja inimeste informeerimine on täiesti puudulik. Riigi tasemel pole olnud vastavat üksust, kes oleks haridusprogrammi ellu viinud ja selgitanud, mis asi on tuuleenergia, millised on tuuleenergia ohud. See on paljudes piirkondades konflikte põhjustanud, asetanud tuuleenergia inimeste silmis halba valgusesse. Ja see on paljuski infopuudus. Arendajad ise arendavad, riigil on olnud ükskõik.

•• Aga elanikud ütlevad, et nende kodukoha miljöö on rikutud.

See on praegu Euroopas kõige suurem probleem. Igal pool tuleb tuulikuid juurde, selge see, et visuaalne reostus on oluline probleemide allikas. Aga samas tuleb ikkagi selle kõrval kohe küsida, mis on alternatiivid. Kuskil on suured söejaamad, põlevkivijaamad. Inimesed läänerannikul üldse ei teagi, mis Ida-Virumaal toimub. Maa on üles songitud, maa kaob jalge alt, kaevud jäävad tühjaks. Tuleks vaadata kogu konteksti – mis valikud meil on. See läheb kaduma, sest emotsioonid on nii kõrgel. Nüüd ongi nii, et tuulegeneraator on kole, aga korsten ilus.

Autor: Teele Tammeorg
Allikas: Ärileht Ekspert: tuumajaam Eestis on mõttetu

Suur tänu "Ärilehe" tegevtoimetajale Inge Rumessenile loa eest see intervjuu meie blogis avaldada.

Tuumaenergia pole lahendus - ER avalik pöördumine

2009-10-13T21:38:00.000+03:00

ehkki ma ei pea ennast "roheliseks" ega kuulu ka antud erakonda, leian, et nende pöördumine tasub läbilugemist.
Seda isegi juhul, kui Sa pole sellega nõus.

Loe, vaata mida arvad ja kui soovid, anna ka allkiri

http://wiki.erakond.ee/eituumajaamale/index.html

Suitsuvaba riik - hullumeelusus või hoolivus ?

2009-10-13T18:28:00.003+03:00

01.10.2009 Postimees kirjutab "Soome koostab esimese riigina maailmas tubakaseadust, mille eesmärgiks on tubakatoodete kasutamise lõpetamine"

Valitsusnõunik Ismo Tuomineni selgituse järgi ei kavatseta Soomes ära keelata tubakatoodete müüki, küll aga tahetakse seadust laiendada muude abinõudega. Ministeerium loodab, et ülejäänud Euroopa Liidu riigid järgivad Soome eeskuju ja hakkavad pürgima tubakatoodete kasutamise lõpetamise poole.

Ma ei tea, millised on Soome plaanid, kuid näiteks Los Angeleses ning New York plaanivad suitsetamise keelata kõikides avalikes kohtades, kaasa arvatud pargid, rannad, tänavad.
Seeläbi tahetakse vähendada nn. "passiivse sutisetamise" ohtu ning sellega kaasneviad otseseid ja kaudseid terviseriske teistele inimestele, eriti lastele ja noortele.

New Yorki linna tervishoiuvolinik Thomas Farley ütles teemat kommenteerides: "me ei saa keelata seda, kui inimene ise soovib ennast aeglaselt tappa, kuid me ei saa kindlasti lubada teiste inimeste tervise ohtu seadmist".

Ma tean, et sellised plaanid kohtavad suurt (ning egoistlikku) vastuseisu, minu seisukoht on ja oli - ka Eesti võiks astuda sammu selles suunas, et meie tänavad tubakavingust puhtaks saada.
Alustada võiks näiteks suitsetamise keelamisest randades, puhkealadel ja parkides ning selles osas võiks mõni tervisest ja keskkonnast hooliv linn olla see "esimene pääsuke", kes teistele eeskuju annab.
Pärnu, kui suve-, ranna- ja puhkuselinn oleks selles osas ideaalne.

Suitsetamine on pahe ning sõltuvus, mis lisaks suitsetaja enda tervisele seab ohtu ka teiste inimeste tervise. Seetõttu oleks loomulik, et see on keelatud kohtades, kus viibivad ka teised inimesed.
Pargid, rannad, tänavad jne on avalik ruum, kus lisaks tubakasõltlastele liiguvad ka lapsed, noorukid ning lihtsalt mittesuitsetajad.
Lisaks nende tervise kahjustamisele anname me lastele sellega vale eeskuju ning väärastunud arusaama nagu oleks suitsetamine normaale tegevus.

Töötan laste- ja noortega ning vaatan kõhedusega, kuidas tubaka küüsi langevad ühe nooremad ning suisa lapseohtu inimesehakatised. 12-13 aastaste seas ei ole suitsetamine enam "midagi erilist" ja ka teised eakaaslased ei vaata neile viltu.

Küsimus on eeskujudes ja avalikus suhtumises mitte ainult alaealiste suitsetamisse vaid suitsetamisse kui tegevusse üldse.

Alkohoolikule näitab tänaval põlastavalt näpuga järgi ka see, kes ise samal ajal tubakasõltuvse otsas istub. Ühed sõltuvused aga mõlemad...

Kõige enam teevad mind kurjaks inimesed, kes suitsetavad laste juuresolekul. Ei ole just haruldane pilt, kui ema lükkab lapsevankrit, endal suits ees tossamas või isa jalutab tänaval, laps ühes, koni teises käes.

Suitseta, tee seda kas või nii, et näost sinine, aga jäta teised inimesed, eriti lapsed, mängust välja. Nemad tahavad ka hingata.

Tuulepargid - müüdid ja tegelikkus.

2009-10-13T18:17:00.100+03:00

Tuulepargid põhjustavad lindude surma, tekitavad tervisele ohtlikku müra, on loomadele ja keskkonnale ohtlikud. Tuuleenergia on kallis ja tuulepark tähendab elektrihinna tõusu."

Neid ja veel teisigi väiteid, millega tuuleparkide vastu võitlejad üritavad inimesi ärevusse ajada ning kahtlema panna, leidub küll ja veel.

On neil tõesti ka alust, või on tegemist tüüpiliste emotsionaalsete väärarusaamadega, ehk "jooksu lastud jänestega" ?

Kokkuvõte mõnedest müütidest ja faktidest.

Väide: Tuulefarmi ehitamise peale kulub rohkem energiat, kui see oma elu jooksul suudab toota.
Fakt: Keskmise suurusega tuulepark tasub ehituseks kulunud energia tagasi umbes 3-5 kuuga. Tuumajaama või kivisöel töötava elektrijaama energiatasuvus on a ca 6 kuud, ehk siis tuulepargi rajamisega kaasnevad energiakulud püsivad nendega võrreldes kenasti konkurentsis.
Tänapäevaste tuulikute keskmine eluiga on üle 20 aasta. Oma eluea lõpetanud tuuliku taasuunendamise kulud ei ole aga märkimisväärselt suured, võttes arvesse toodetud energia kogust ning on üldkokkuvõttes kordades väiksemad võrreldes näiteks tuumajaamale sama aja jooksul tehtavate hoolduskulutustega.

Erinevalt fossilsetel kütustel toimivate elektrijaamade või tuumajaamaga, on tuuleenergia arendamine „pöörduv“ arendamine - kui mingil põhjusel otsustatakse tuulefarmi töö lõpetada, on suhteliselt väikeste kulutustega võimalik taastada esialgne olukord.

Väide: Tuulefarmid ei ole tõhusad ning töötavad vaid 30% ajast.
Fakt: Tänapäevased tuuleturbiinid toodavad elektrit ca 85% ajast ning sõltuvalt tuulekiirusest on nende tootlikkus varieeruv. Aasta läbilõikes toodetakse tüüpiliselt umbes 30% - 40% või veidi rohkem teoreetilisest maksimaalsest võimsusest („koormusfaktor“). Tavapärase elektrijaama koormusfaktor on keskmiselt umbes 50%, ehk ka siin on tuulepargid täiesti konkurentsivõimelised.

Väide: Tuuleenergia vajab turvaliseks tööks dubleerimist või lisavaru
Fakt: Kõik elektritootmise liigid vajavad turvaliseks tööks dubleerimist või lisavaru ning ei ole 100% kindlad ! Tüüpiline on, et elektrienergiat toodetakse piisava varuga kompenseerimaks ka suurima energiajaama lühiajalist katkestust.

Korraliku tänapäevase tuulepargi väljundtugevuse erinevus ülekoormuse või piiripealse tarbimise puhul on praktiliselt märkamatu ning tuuleenergia ei vaja spetsiaalset erladi lisadubleerimist või erilist lisavaru ja toimib täpselt samamoodi nagu tavapärane elektrijaam.

Kogemused näitavad, et ülekoormuse või piiripealse tarbimise puhul on uute tuuleparkide väljundstabiilsus isegi oluliselt parem, kui vananenud kivisöe või põlevkivijaamadel.

Väide: Tuuleenergia on kallis
Fakt: Viimase mõne aastaga on tuule baasil elektritootmise hind tugevasti langenud. Võrreldes aastaga 1990 on tuuleenergia kasutamine maailmas suurenenud rohkem kui neli korda ning sellega on kaasnenud umbes 60% hinnalangus.

Tänapäevane tuulepark on energiatootmises täiesti konkurentsivõimeline, lisaks tuleb tuumajaamade ning põlevkivi- ja kivisöejaamade puhul arvesse võtta ka tuumakütuse tootmise ning fossiilsete kütuste kaevandamisega kaasnevad keskkonnakulud.

Tänapäevase "onshore" tuulefarmi keskmine elektritootmise omahind on umbes 0,03 - 0,04 EUR kilovatt-tunni kohta, mis on võrdväärne uute kivisöe- ja põlevkivijaamade tootmishinnaga (0,025 – 0,04 EUR Kw/h kohta) ning odavam, kui tuumaenergia tootmine (0,07 EUR Kw/h kohta).

Prognooside kohaselt peaks tuuleenergia hind lähitulevikus veelgi langema ning spetsialistid ennustavad, et umbes 2011 - 21012 aasta paiku on tuuleenergia näol tegemist odavaima elektritootmisharuga turul.

Enamgi veel – tuul on tasuta energiaallikas. Kui tuulepark on juba püstitatud, ei kaasne sellega peale hoolduskulude olulisi lisakulusid nagu näiteks kivisöe või põlevkivi kaevandamine ja transport või tuumakütuse tootmine- , transport ja hilisem ülikulukas utiliseerimine.

Väide: tuuleparke tasub ehitada vaid avamerele.
Fakt: Vaja oleks mõlemat tüüpi tuuleparke. Hetkel on maismaa- ehk „onshore“ tuulepargi ehitamine oluliselt ökonoomsem kui sama võimsusega tuulepargi rajamine merele (offshore).

Müüt: tuulepargid on koledad ja ebapopulaarsed.
Fakt: See on kõige tüüpilisem ja samas rumalam väide tuuleparkide vastaste poolt.

Samahästi võin ju väita, et minu arvates on tervet Eestit katvad eletripostid inetud ja "häirivad silmapiirini ulatuvat vaadet“ (parafraseering Hiiumaa tuulepargi vastaste väitest).
Asjadesse ei saa suhtuda emotsionaalselt, pealegi on ilu, nagu üteldakse , vaataja silmades.

Ilus või mitte, see on igaühe isiklik subjektiivne arvamus, minule näiteks jätavad avamere tuulepargid väga võimsa ja sügava mulje. Pealegi - tuuleparke ei ehitata ilu või väljanäituse pärast !

Muideks – erinevates riikides läbiviidud küsitluste statistika näitab, et keskmiselt 80% inimestest toetavad tuuleenergia arendamist ja suurem osa neist arvavad, et tuulepark täiendab vaadet ning maastikku ja moodustab ümbritsevaga koos huvitava ning kindlasti meeldejääva koosluse.

Põhimõttelisi tuuleparkide vastaseid on küsitluste kohaselt vähem kui 10%. Ülejäänud veidi rohkem, kui 10% inimestest on neutraalsel seisukohal, sageli seetõttu, et neil puudub info ning kokkupuude tuuleparkidega.

95% inimestest, kes elavad tuuleparkide läheduses on rahul, et nede piirkonnas on tuulepark ja nad saavad tarbida puhast ning keskkonnasõbralikku energiat ning toetavad igati tuuleparkide edaspidist arendamist. Küsitlustest selgub, et mida kaugemal elab inimene tuulepargist, seda rohkem kaldub tema arvamus neutraalse poole, suurem poolehoid ja toetus on inimestelt, kes elavad tuulepargile lähemal !

Väide: tuulefarmid on lindudele ohtlikud ja põhjustavad lindude hukkumist.
Fakt: Et tegemist on keskkonnaohutuse seisukohast väga olulise väitega, on selle uurimisele pööratud päris palju tähelepanu. Siiani ei ole tuvastatud ühegi tuulepargi puhul lindude populatsiooni vähenemist või massilist hukkumist. Koostöös keskkonnakomisjonide ja ekspertidega, on tuulegeneraatorite ehitust oluliselt täiustatud, et tagada suurim võimalik ohutus lindudele ja loomadele. Arendamine ja täiustamine jätkub pidevalt.

Kõrvutades erinevaid tegureid, mis mõjuvad lindudele ohtlikult, on tuulepargid lindudele üks väikseim riskifaktor !

USA´s (näiteks) hukkub igal aastal autode või ehituskonstruktsioonide (vastu aknaklaasi lendamine näiteks) tõttu sadu korda rohkem linde kui tuuleparkide tõttu ! Hulkuvate kasside poolt tapetud lindude arv ületab tuuleparkide tõttu hukkunud lindude arvu rohkem kui kümme korda. Ka naftareostuste tõttu hukkub igal aastal kümneid kordi rohkem linde, kui tuuleparkide tõttu. Ainuüksi Exxon Valdez´i naftareostuse tagajärjel hukkus umbes 500 000 lindu.

Radariseired Taanis ja mujalgi näitavad, et linnud lendavad tuuleparkidest üle ohutus kõrguses ning „korrigeerivad“ oma lennukõrgust mitte vähem kui paarsada meetrit enne tuuleparki.

Natukene siis numbreid kah.
Lindude hukkumise põhjused (keskmine aastane näitaja):

* Ehitised ja kõrghooned : 58,2%
* Elektriliinid: 13,7%
* Kassid: 10,6%
* Autod ja muud liiklusvahendid : 8,5%
* Pestitsiidid: 7,1%
* Tele ning kommunikatsioonimastid: 0,5%
* Muud põhjused kuni 2%
* Tuuleturbiinid: vähem kui 0.01%
* Lennukid: vähem kui 0.01%

Väide: tuulefarmid tekitavad häirivat müra ning on inimestele ja loomadele ohtlikud.
Fakt: Üks kõige laialdasemaid uuringuid tuuleparkide mõjude kohta, on Taanlaste ligi kaheksa aastast kestnud uuring, mille käigus jälgiti tuuleparkide mõjusid keskkonnale, inimestele ning mereloomadele/kaladele. Uuringusse kaasati ka tuulepargi rajamisele eelnenud uuringute andmed.
Selgus, et avamere tuuleparkidel (offshore) negatiivsed mõjud ümbritsevale praktiliselt puuduvad.

Sama kinnitab ka näiteks Inglismaa Kuningliku Linnukaitseühingu poolt läbiviidud uurimus, mille kokkuvõttes kirjutatakse : „Olemasolevad tõendid kinnitavad, et nõuetele vastavalt ehitatud tuulepargid ei kujuta endast märkimisväärset ohtu lindudele ning nende rändele“.

Suurte tuuleparkide puhul tekitab osades tedlastes küll muret mööda tuulikute konstruktsiooni vette kanduv võimalik vibratsioon, samas ei ole ükski uuring siiani leidnud ega kinnitanud mingit tuuleparkide ohtu või negatiivset mõju kaladele, veeloomadele ja teistele vees elunevatele organismidele. Ainus kinnitustleidnud negatiivne kõrvalmõju on süvavette ehitatud tuuleparkide võimalik mõju ümbruskonna suurte vaalade kommunikatsioonile.

Sageli väidetakse, et tuuleparkide läheduses elamine on inimestele kahjulik, sest tekkiv väidetav müra ning infraheli mõjuvad halvasti enesetundele, võib tekitada ärevust ning stressi ja väsimust.

Enamasti on kurtjate näol tegemist inimestega, kes olid juba eelnevalt tuulepargi ehitamisele vastu ja nende väidetevad "tuulepargist tekkinud haigusnähud“ on pigem psühhosomaatilist laadi, kui tegelikult tuulepargi mõjudest tekkinud. On tõepoolest esinenud üksikuid juhtumeid, kus tuulepargi lähedus võib inimest mõjutada, neil juhtudel on enamasti aga tegemist ülitundlikkusega.

Fakt on see, et kõiki juhtumeid, kus inimene kurdab väidetavalt tuulepargi poolt tekitatud kahjulike mõjude üle tema tervisele, uuritakse ja analüüsitakse väga põhjalikult ning vajadusel tehakse vastavaid muudatusi ning täiendusi. See on nii turbiinitootjate kui ka tuulepargi rajajate endi huvides, sest sellest võib sõltuda antud tuulepargi või ka terve tuuleenergia tootmise tulevik.

Samuti on kõikide tuuleparkide arendajate huvides muuta turbiinilabad veelgi aerodünaamilisemaks, sest lisaks väiksemale müratasemele, tähendab see ka suuremat efektiivsust ja tootlikkust.

Nii üksikute tuulegeneraatorite kui ka tervete tuuleparkide poolt tekitatud mürataset on uuritud ja uuritakse ka edasi väga paljudes riikides.
Alates aastast 1980, kui rajati esimene tuulepark, on tuuleturbiine oluliselt muudetud ning täiustatud ja tänapäevaste uute tuuleparkide müratase on viidud nii kuuldavas kui ka mittekuuldavas spektriosas võimalikult madalaks. Loomulikult töötatakse pidevalt selle nimel, et taset veelgi vähendada.

Tänapäevase keskmise suurusega tuulepargi müratase 350m pealt ei tohi olla suurem kui 35 – 45 dB.

Võrdluseks:

* vaikne magamistuba = ca 35dB
* tüüpiline maakoha looduslik öine taustmüra = ca 40 dB
* sosinal rääkimine 0,3m kaugusel = ca 35dB.

Tuuleenergia on „healoomuline“ tehnoloogia, mis ei ole seotud saastamise, heitmete ning jäätmetega. Tegemist on nii keskkonna, eluslooduse, kui ka inimeste suhtes ühe kõige turvalisema ja puhtama energiatootmise liigiga.

Ligi 30 aastase ajaloo jooksul, ning ca 100 000 paigaldatud turbiiniga üle maailma, ei ole tuuleparkide tõttu veel ükski inimene saanud viga ega tervisekahjustusi.

Vastuseks viimasel ajal meedias levima hakanud süüdistustele nagu levitaksid tuulepargid suurel hulgal infraheli ja tekitaks seeläbi terviseprobleeme, vastas müra, vibratsiooni ning akustika uurimisega tegelev Dr Geoff Leventhal :

„Julgen väita täiesti kindlalt, et tänapäevase disainiga tuuleturbiinid ei tekita märkimisväärsel kogusel infraheli. Sellistel süüdistustel puudub igasugune teaduslik ning faktiline alus. Tegemist on tuuleparkide vastaste agitaatorite poolt jooksu lastud „jänesega“, et tekitada inimestes vastumeelsust ning ebakindlust tuuleturbiinide suhtes. Kinnitan veelkord – tuuleturbiinid ei tekita sellises koguses ning tugevuses infraheli, et sellel oleks mingit mõju inimestele.“

Viimase kümne aastaga on tuuleturbiinide tehnoloogia väga palju arenenud ning muutunud ning tuuleturbiinide poolt tekitatav heli on praktiliselt märkamatu. Lisaks kehtivad tuuleturbiinidele ning nende müraemissioonile väga ranged nõuded ja piirangud, kaitsmaks elu- ja puhkepiirkondi.

Väide: Tuuleturbiinid tekitavad stroboeffekti (Shadow flicker)
Fakt: Shadow flicker või siis stroboeffekt on termin mida kasutatakse, kirjeldamaks liikuva varju effekti, mis tekib tuuleturbiini laba möödudes vaataja ning päikese vahelt.
Antud effekt saab tekkida vaid turbiini läheduses ning juhul, kui tuuleturbiinid ei ole paigutatud vastavalt nõuetele, mis arvestab antud piirkonna päikeseteekonnaga.

Mitte ühegi praegu tegutseva tuulepargi puhul ei ole strobo effektiga probleeme, sest võimalik varju asukoht päikese päevase teekonna jooksul on kergesti arvutatav ja seeläbi välditakse varju langemist aladele, kus on inimasustus. Kui selgub, et mingil põhjusel ei ole võimalik vätida vilkuva varju langemist mõnele üksikule turbiinile lähedal asuvale elukohale, on probleem kergesti lahendatav näiteks varjavate puude istutamisega.

Lisaks - stroboeffekt saab tekkida vaid nendel laiuskraadidel, kus päikese teekond on piisavalt madal.

Tõepoolest levivad internetis mõned videod, mis peaksid tõestama stroboeffekti olemasolu. Paraku on need kõik filmitud spetsiaalselt õigest vaatekohast ning õige nurga alt, et saada vajalik tulemus. Ühtegi neist ei ole millegipärast filmitud reaalselt elurajoonist või elumajade juures.

Lisan siina Martini kommentaarist lähtuvalt ka mõned viited materjalidele, mida on selle eelneva kirjutamiseks kasutatud. Kasutatud materjalide nimekiri on pikk seega toon välja vaid mõned.

* OME Acoustic consulting report

* SERA briefing

* Addressing Wind Turbine Noise

* Wind Turbine Acoustic Noise by University of Massachusetts

* Leventhall infrasound acoustics

*Environmental noise assesment

* EWEA statistics press release

* Ontario Wind Integration Study

* Annual Report on U.S. Wind Power Installation

* EWEA Dena briefing

* Everpower

* Audubon

* EWEA Grid report summary

* Wind Works

* Bel Acoustic Consulting review

* British Wind Energy Association "Low Frequency Noise and Wind Turbines"

* AWEA Wind Power Facts

* Intermittency analysis final report

* Avian Monitoring and Risk Assessment at Tehachapi Pass

* A Summary and Comparison of Bird Mortality

* Realtor

* KidWind Project

* RSPB

* ACR Noise Report

* Scottish Natural Heritage Comissioned Report Summary

* Wind Power: Managing Variability

* Oxford University Wind Energy Study

* Global Wind Energy Outlook

* Putting Winds impact on birds perspective

* NWCC Avian Collisions with Wind Turbines Summary

* Wind Turbines and birds by Mick Sagrillo

Tuumaenergia - "piits või präänik", ehk asjadest ka teises valguses

2009-10-05T14:33:00.000+03:00

Ma ei liigita ennast tuumaenergia vastaseks, samas ka mitte pooldajaks.
Nagu ikka, on igal medalil kaks külge.
Märgata tuleks mõlemaid ning äärmiselt rumal oleks lasta ennast vaid medali säraval küljel pimestada.

Eestis on olemas väga head eeldused, et suurem osa meie elektrienergiast toodetaks taastuvenergia baasil. Meil on aastas keskmiselt vaid üks täiesti tuulevaba päev ning kõigest kahe nädala jagu aega, mil tuulegenraatorid ei töötaksid madala efektiivsusega. Päikesepaneele saaks vähemalt 60% tootlikkusega kasutada 2/3 aastast, lisaks hüdrojaamad näiteks laineenergia näol.

Ometigi vaadatakse meil pigem tuumajaama, kui taastuva ja keskkonnasõbraliku energia suunas ning tuumajaama ehitamine on meie energiaplaani juba vargsi sissegi kirjutatud !

Tõepoolest, tuumaenergia on väidetavalt 100% CO2 vaba energiatootmine, kuid nagu siin blogis juba eelpool arutluseks on tulnud - kas CO2 emissiooni vähendamine, vahendeid valimata, on ikka õige ning keskkonnasõbralik ?

Tuumaenergiast rääkides ei saa me üle ega ümber kahest olulisest faktist - uraani kaevandamine ja tootmine ning ohtlike radiokatiivsete jääkproduktide ladustamine.

Vaataks asju kooraks ka sellest vaatenurgast...

Kui vaadata energiatootmist maailmas tervikuna, ei saa märkamata jätta, et praegu tegutsevad 439 tuumajaama toodavad kokku 16% kogu maailma elektrivajadusest, samas kui taastuvenergia baasil toodetakse maailmas kokku 18% vajalikust koguenergiast ning see number aina kasvab !
Ehk siis - terve maailm vaatab üha enam ja enam justnimelt keskkonnasõbraliku taastuvenergia poole ning päris paljud riigid tegutsevad selles suunas, et tuumajaamu sulgeda ning asendada need keskkonnasõbralike taastuvenergiajaamadega.

Miks ?

Üks osa on tuumakütuse kaevandamine ja tootmine ning sellega seonduvad keskkonnariskid ja kahjud, teine ja veelgi olulisem küsimus on aga tuumajäätmed !

Tuumajäätmete ohutu matmine on äärmiselt kallis "lõbu".

Matmistehnoloogia peab tagama tuumajäätmete eraldatuse ökosüsteemidest geoloogilises ajaskaalas, ehk sisuliselt miljoni aasta jooksul. See tähendab, et need tuleks matta näiteks vähemalt 500 meetri sügavusele graniidikihti.
Paraku tähendab see väga suuri kulutusi nii rahalises kui ka keskkonna mõistes.
Suurbritannial näiteks kulub oma tuumajäätmete ohutuks matmiseks kokku ligi 85 miljardit naela !
Muideks - kõik need matmisega seotud kulud tuleb kanda loomulikult lõpptarbijal, ehk siis meil !

Pealegi oleme varem või hiljem fakti ees, et võimalikud sobivad matmiskohad hakkavad lõppema ning sarnaselt praeguse NAFTATIPUGA, seisavad meie lapselapsed siis silmitsi tuumajäätmete matmispaikade "tipu" ehk defitsiidiga.

Kellele on tuumajaama ehitus kasulik, ehk anna näpp saatanale...

Mis on loogilisem - kas see, et me hakkame Eestis uraani kaevandama/tootma või see, et me ostame selle sisse ?

Räägime faktidest.
Uraani kõige suuremad kontsentratsioonid Eestis on diktüoneemaarkiliidis.
See on tumepruun orgaanikarikas argilliit ehk kõvastunud ja orgaanilise ainega segunenud savikivim, mis koosneb peamiselt Paleosoikumi mereloomade graptoliitide jäänustest.
Selle varud on Eestis hinnanguliselt umbes 60 miljardit tonni.

Peamiseks kaevanduskohals oleks Ordoviitsiumi ladestu, mis hõlmab suurt osa Põhja Eestist (ca 180 meetri paksuse ladestusena), ehk siis "fosforiidipiirkonnad" (näiteks Sillamäe).
Kui võtta arvesse praegust Uraani hinda ning lisada sinna ka mõningane hinnatõus ja fakt, et et uraani sisaldus argilliidis on keskmiselt vaid 0.03% ei tasu Uraani tootmine ja kaevandamine ennast Eestis mingil moel ära.

Ehk siis 99% tõenäosusega hakkame me ikkagi tuumakütust sisse ostma !

Kõige tõenäolisem valik seljuhul on koostöö VENEMAAGA (ehk siis arvake ise, kelle huvides see tuumajaam on...).
Miks just Venemaa ?
Eestis puuduvad reaalsed võimalused tuumajäätmete matmiseks ja käitlemiseks Soome ja Rootsi seadused ei luba meie tuumajäätmeid aga sinna vedada. Seega - ainus loogiline valik ongi koostöö Venemaaga. Nemad on meile aga juba ette seadnud konkreetse tingimuse - me võtame teie tuumajäätmed vastu vaid juhul, kui te ka tuumakütuse meilt ostate !

Anna näpp saatanale ja ....

Tuumajaamde tõhusus.

Päris sageli räägitakse "uutest tuumaenergia süsteemidest", mis on "veelgi tõhusamad" jne.
Tuletaks siinkohal uuesti meelde, et kõik praegused tuumajaamad toodavad kokku vaid 16% vajalikust koguenergiast ning üha enam riike on otsustanud tuumajaamde sulgemise poolt, samas taastuvenergia osakaal maailma koguvajadusest on juba 18% ning see näitaja on tõusuteel.

Fakt on ka see, et vaatamata väidetavatele "uutele tehnoloogiatele" ja "suuremale tõhususele", ei suudeta täna, aastal 2009, tuumaenergia abil elektrit toota rohkem, kui tuumaenergeetika sünni ajal 1960- tel !

Tahaks teada, mida ma söön - ehk transrasvadest

2009-10-02T12:20:00.006+03:00

Viimastel päevadel taas suurelt päevakorda tõsunud hüdrogeenitud taimerasvade ehk transrasvade teema.
Sarnane "vahutekitamine" toimus ka 2007 aastal, siis sattusid meedia hambusse kohukesed.
Miks ma ütlen "vahutekitamine" ?
Sest räägitakse, kirutakse, loobitakse üksteise pihta süüdistusi, aga kasu ei ole sellest midagi - seadused on endiselt samad ja siiani ei tea me, mida tegelikult sisse sööme.

Olukord on tegelikult suisa nutune. Eestis ei kohusta ükski seadus tootjaid pakendile märkima, kas ning kui palju sisaldab nende toode hüdrogeenitud taimerasvasid. Peab olema vaid märge taimsete rasvade kohta üldiselt.

Selle asemel, et asju uurida ja midagi ette võtta, keerutab meie meedia hoopiski ühe koha peal nagu hullunud rebane - kes ütles, kus ütles, miks ütles ning mida ütles. Ühesõnaga - teemast ollakse ammu juba valgusaastate kaugusel ja pigem tegeletakse süüdistamiste ning vabanduste otsimise-, kui teema endaga.

Fakt on see, et transrasvad on tervisele kahjulikud ja fakt on see, et neid kasutatakse.
Hüdrogeenitud taimerasvu, ehk transrasvu leiab margariinist, küpsetistest, küpsistest, kartulikrõpsudest, jäätisest, shokolaadist ja paljudest teistest toodetest.

On teada, et transrasvad on kahjulikud südamele, veresoonkonnale, suurendavad eesnäärme ning käärsoole vähi riski, suurendavad teise astme diabeedi ning rasvumisohtu ja soodustavad haigestumist alzheimeri tõppe, tõstavad nn. "halva kolesterooli" (LDL) taset veres ninglisaks sellele vahendavad ka "kasuliku kolesterooli" ehk HDL sisaldust. Ehk siis tegemist on mitmekordselt kahjuliku lisandiga meie toidulaual.
Maailma tervishoiameti soovituse kohaselt ei tohiks transrasvade sisaldus kogu päevasest energiast ületada ühte protsenti.

Tore - eks ma siis vaatan ja jälgin, mida ma söön ja hoian transrasvad oma menüüst eemal !
Hoiaks küll, aga nagu juba eelnevalt märkisin - Eestis ei kohusta ükski seadus tootjaid pakendile märkima, kas ja kui palju see transrasvu sisaldab !

Kui on teada, et transrasvad on niivõrd kahjulikud, siis miks neid endiselt (ja üha rohkem) kasutatakse ?!
Lihtne - see on odav ning kauasäiliv. Ehk siis tegemist on kasumiahnete tootjate "nipiga" teenida veelgi suuremat kasumit, seda paraku meie tervise arvelt !
Nukker on seejuures, et see on Eestis seaduslik ning lubatud tegevus, mida ei kontrolli ei piira keegi ega miski.

Kuidas on teiste riikidega ?

Taanis on transrasvade kasutamine ja transrasvu sisaldavate toodete müük keelatud juba aastast 2003, 2008 aastal võttis neist eeskuju ka Shveits.
USA-s on seadused osariigiti erinevad, paljudes osariikides on transrasvad täielikult keelatud, teistes on seadusega määratud piirid, kui palju tohib tootes transrasvu olla.
Suurbritannias on alates 2006 aastast transrasvade kasutamise osas vägagi ranged seadused, tootepakendil peab olema nähtavalt ja korrektselt märgitud transrasvade sisaldus ja hulk ning riiklikult tehakse kõik, et transrasvade kasutamist piirata.
Kanadas kehtib alates 2005 aastast nõue, et toote pakend peab sisaldama loetavat ning täpset infot transrasvade sisalduse ja hulga kohta tootes, transrasvade hulk toote kogurasvast ei tohi ületada 5%.
Calgary linnas on transrasvu sisaldavate toodete müük keelatud - see on Kanada esimene samm selles suunas, et transrasvade kasutamine täielikult keelustada.
Austraalia on "transrasvade vaba" juba aasatast 1996 !

Riikide läbilõikes vaadatuna on pigem tüüpiline see, et transrasvade sisaldust üritatakse piirata ning viia võimalikult väikseks, tüüpiliseks lubatud koguseks on mitte rohkem kui 5% toote rasva kogusisaldusest ning enamasti on laiemaks väljavaateks transrasvade kasutamise 100% keelustamine.

Et Eestis on transrasvade kasutamine lubatud ja suisa seadusega reguleerimata, on eelneval info taustal äärmiselt nukker.
Muideks - lisaks transrasvadele, puudub Eestis ühena vähestest riikidest tootjatel kohustus märkida ka seda, kui toote valmistamisel on kasutatud GMO sisaldusega tooraineid !

Ma ei tea, kas artikkel "Esileedi Evelin läheb Kaleviga kommisõtta" on ajakirjaniku väljamõeldis, nagu praegu väidetakse või mitte, igatahes on äärmiselt tänuväärt, et antud teema tõstatati, see on meie kõigi tervise huvides oluline teema.
Eiri paneb mind aga hämmastama Kalevi turundus- ja müügidirektori Monika Heinrandi suhtumine, kes peab tõstatatud teemat rünnakuks nende firmamärgi vastu ja nõuab esileedilt suisa vabandamist !

29.09.2009 ilmunud äriuudiste artiklis, kus Kalevi töötajate nimel on pöördumise kirjutanud juhatuse esimees Mait Nilsen ja ametiühingu usaldusisik Tiiu Märtson jäi mulle silma lause - "Samuti väljendavad nad veendumust, et Kalevi tooted on kvaliteetsed ja vastavad ELi toiduohutuse nõuetele."

Seda lugenud, otsisin ma poest üles esimesed ettejuhtunud Kalevi shokolaadid....

Kalevi shokolaad "Mesikäpp" - sisaldab taimseid rasvu
Kalevi shokolaad "Tallinn" - sisaldab taimseid rasvu
Kalevi "Tume shokolaad vaarikatega" - sisaldab taimseid rasvu
Kõrval Laima shokolaadid - taimseid rasvu ei ole.

ASi Kalev Chocolate Factory turundus- ja müügidirektor Monika Heinranna sõnul on transrasvade osa Kalevi kommide koostises keskmiselt vaid 0,1 grammi, mõnes koguni 0,02 grammi. Võibolla tõesti, aga kuidas saan ma selles kindel olla, kui puudub kohustus seda pakendil märkida ?
Mina lähtun vaid infost - sisaldab taimseid rasvu...

Aastal 2007 testis Tarbijakitse erinevaid Eesti kohukesi ning neist vaid kolm ei sisaldanud hüdrogeenitud taimerasvu - AS-i Kohuke glasuurkohukesed, AS-i Maag Piimatööstus Jänksi glasuurkohukesed ning MuMa glasuurkohukesed. Ka lätlaste Karumsi kohukesed on taimsetest rasvadest vabad...

Tarbijakaitse tegi seetõttu kõigile tootjatele ettekijutuse, mis kohustas neid oma toote nimetusele märkima taimsete rasvade sisalduse.

Tsiteerin: Ostjate eksitamise vältimiseks kohustati ettevõtjaid muutma oma toote nimetust selliselt, et taimse rasva lisandiga kohukese nimetuses sisalduks sõnaühend “taimse rasvaga”.

Ettekirjutus on nagu olemas, kas seda ka täidetakse ? Ning miks ei le sarnast ettekirjutus teiste toodete suhtes (näiteks eelpool näitena toodud Kalevi shokolaadidel ?)

Lohutuseks vaid niipalju. et Eestis on teatud nimetusega toodetesse osaliselt hüdrogeenitud taimerasva lisamine keelatud. Nii ei tohi plombiir ja koorejäätis sisaldada taimseid rasvu, küll aga jäätis. Ka kohukese kohupiimamassis ei tohi kasutada taimerasva, küll aga glasuuris.

Kahjuks ei pööra tarbija sellele sageli tähelepanu. Kuna kohukesed on põhiliselt laste toit, on igasugused kohukest meenutavad desserdid eriti "kurjast".

Igatahes - USA-s hakati taimsete rasvade sisalduts piirama kodanikualgatuse tulemusena, seda peaks tegema ka Eestis.

Ootan siia infot ja vihjeid kõikide Eesti toodete kohta, mille pakendil on koostisinfos "taimne rasv". Luubid kaasa sest nii oluline info peidetakse meie pakenditele suisa kirbukirjas :-)

Lõppu jätan siia mõtisklemiseks Evelin Ilvese sõnad antud teema kohta, millega nõustun 100% :

«Tervemad inimesed ja tervem Eesti on meie kõigi huvides. Seepärast pole alati ka kõige õigem kaitsta end väitega, kus Euroopa Liidu direktiivid otsesõnu mõne aine kasutamist ei keela ning selle kasutamise avalikustamist ei nõua. Eesti võiks nii mõneski valdkonnas olla teenäitaja, eriti rahva tervise küsimuses. Kui mitte muul põhjusel, siis seetõttu, et meid on nii vähe,»

Energiasäästlike lampide märgistus, eluiga, valgustugevus ja muu.

2009-09-25T16:58:00.002+03:00

Energisäästlike lampide kohta liigub hulgaliselt erinevaid müüte ning jutte, millest paljud on pelgalt linnalegendid, osad aga siiski teatud tõepõhjaga.

Väga palju väidetakse, et kompaktluminofooride (ehk nn. säästulampide) valgus on oluliselt nõrgem kui hõõglambil, kuigi pakend väidab, et peaks olema sama.
Sama suureks probleemiks peetakse säästulampide eluiga ja nii mõnigi väidab, et säästulamp peab vastu vähem kui hõõglamp.

Mõlemad eelmainitud on väärarvamused, samas on neil siiski ka väike tõepõhi - kasutades ära inimeste teadmatust, müüvad paljud kaupmehed säästulampide pähe odavat ning kahtlase kvaltieediga soga, ehk nagu mina neid nimetan - saastalampe.

Suhtlesin selle teemaga seoses Tarbijakaitse ning Tehnilise Järelvalve Ametiga ning teen siinkohal sellest lühikese kokkuvõtte.

Esimene ning minu arvates olulisim info :

Alates 01.09.2010 hakkavad ka Eestis kehtima Euroopa Komisjoni poolt määruses nr 244/2009 kehtestatud nõuded kodumajapidamises kasutatavate suunamata valgusvooga lampidele (säästulambid, LED lambid, halogeen lambid jne).
Sellest tulenevalt on kõikide eelmainitud lampide pakenditel kohustuslik ka uus ning oluliselt täpsem ja konkreetsem teave ning märgistus :

Alates 01.09.10 peab lampidel olema olema järgnev teave:

* võimus ehk energiatarbimine (W)
* valgusviljakus (valguse tugevus luumenites)
* valguse lähim temperatuur (kelvinites - K)
* valguse värvieristus (soe valgus, külm valgus, neutraalne valgus).
* kasutusiga (h)
* lülitamistsüklite arv (ligikaudne garanteeritud minimaalne lülituskordade arv)
* soojenemisaeg (kuni lamp saavutab vähemalt 60% oma maksimumvalgusest). "Saavutab kohe
täisvalguse" võib lisada vaid juhul, kui soojenimsaeg ei ületa 1 sekundit.
* lambi mõõtmed
* hoiatus, kui lampi ei ole võimalik hämardada (dimmer)

NB ! Kui pakendil on lampi võrreldud samaväärse hõõglambiga, peab asjaomase
samaväärse hõõglambi võimsus vastama pakendis oleva lambi valgusvoole järgnevalt
(Lm = lambi valgusvoog luumenites) :

* 15W hõõglamp = 125 Lm kompaktluminofoor = 119 Lm halogeen = 136 Lm LED
* 25W hõõglamp = 229 Lm kompaktluminofoor = 217 Lm halogeen = 249 Lm LED
* 40W hõõglamp = 432 Lm kompaktluminofoor = 410 Lm halogeen = 470 Lm LED
* 60W hõõglamp = 741 Lm kompaktluminofoor = 702 Lm halogeen = 806 Lm LED
* 75W hõõglamp = 970 Lm kompaktluminofoor = 920 Lm halogeen = 1055 Lm LED
* 100W hõõglamp = 1398 Lm kompaktluminofoor = 1326 Lm halogeen = 1521 Lm LED
* 150W hõõglamp = 2253 Lm kompaktluminofoor = 2137 Lm halogeen = 2452 Lm LED
* 200W hõõglamp = 3172 Lm kompaktluminofoor = 3009 Lm halogeen = 3452 Lm LED

Ehk siis lihtsamini lahtiseletatuna - kui ostad peale 01.09.2010 müügil oleva energisäästliku lambi ning pakend väidab, et see lamp vastab 60W hõõglambile, peab tema valgustugevus olema vähemalt 741 Lm säästulambi puhul, 702 Lm halogeenlambi ning 806 Lm LED ja muude lampide puhul.

Terminit "säästulamp" või muud sarnast tootega seotud reklaamväidet lambi valgusviljakuse kohta võib
kasutada ainult juhul, kui lamp vastab eeltoodud tingimustele !

* kuidas käituda, kui näen müügil säästulampe, mille pakendil puudub eelmainitud info ?
Sellest tuleks kindlasti teavitada Tehnilise Järelvalve Ametit kas emailil info@tja.ee või telefonil 667 2000

***

* Kuidas käituda, kui ostan energisäästliku lambi, mille valgustugevus peaks pakendi info kohaselt vastama näiteks 60W hõõglambile, aga tegelikkuses on see nähtavalt kehvem ?

Lambi valgusvoog peab olema vastavuses Euroopa Komisjoni poolt kehtestatud nõuete (vaate eeltoodud võrdlustabelit) ning pakendil märgitud infoga. Kahtluste osas lambi valgusvoo tegelike näitajate osas palume informeerida TJA-d.

* Mida tähendab "lambi keskmine tööiga tundides" ?

Lambi tööiga määratakse tootja poolt vastavalt kehtestatud standarditele. Lamp loetakse nõuetekohaseks, kui saadud keskmine tulemus ei ületa lubatud väärtust 10% võrra.

Kas inimtegevusel on osa CO2´e emissioonis ?

2009-09-25T14:24:00.000+03:00

Kellegi Urmase kommentaar siin blogis teemale "Ka nii võib inimeste suhtumist muuta", pani mind kirjutama seda sissekannet, mida praegu loed.

Urmas väidab oma kommentaaris, et inimtekkelise CO2´e emissiooni hulk on 1,5% looduslikust ning see on kaduvväike hulk.
Lisaks kirjutab ta : Oleks tore, kui võrdluseks toodaks vulkaanipursetest atmosfääri paisatud CO2 kogused.

Kommentaarist jääb mulje, nagu puuduks CO2´e emissiooni vähendamisel igasugune mõte, sest tegemist on väikese ja tühise kogusega.

Urmas kirjutab : tore, kui me kõik üheskoos lõppevaid loodusressursse säästame, kuid ärgem põristagem trumme ühe hädise kliimaparameetri ümber.

Minu jaoks peegeldub siit kahjuks vägagi tüüpiline mittehooliv väärsuhtumine - mis vahet, see ju nii väike kogus !
Mis see üks maha visatud kilekott või minu sorteerimata prügi ikka teeb, seda ju nii vähe. Tuletaks siinkohal meelde, et mitu väikest asja teevad viimaks kokku ühe suure ning nii mõnigi sild või ehitis on kokku kukkunud justnimelt seetõttu, et siin on on jäetud üks väike asi kinnitamata, seal paar väikest asja tegemata...

Esiteks - inimtegevuse tagajärjel tekkiva CO2´e emissiooni hulk on siiski ligi 4%, mitte 1,5% nagu Urmas ekslikult väidab.
Teiseks, ei ole küsimus mitte koguses, vaid loomulikus looduslikus tasakaalus !

Jääkihtide uuringud näitavad, et viimase poole millioni aasta jooksul on CO2 tase atmosfääris olnud stabiilne ning on hakanud järsult tõusma alles viimastel sajanditel ning kasv suureneb aasta aastalt.
Miks nii ?

Põhjus peitub inimtegevuse tagajärjel ühe rohkem keskkonda paisatavas CO2-s.
Kuigi esmapilgul võib see kogus (ca 4%) tunduda väike, viib see siiski oluliselt ning ohtlikult balansist välja looduse loomuliku tasakaalu - keskkonda paisatakse suuremas koguses CO2´e, kui atmosfäär on võimeline vastu võtma ning kompenseerima.

Loomulike looduslike tegevuste ning protsesside kaudu paiskub keskkonda aastas ligikaudu 440 gigatonni CO2´e. See tasakaalustatakse sama suure koguse CO2´e absorbeerimisega atmosfäärist taimede ning fütoplanktonite poolt teostatava fotosünteesi abil.

Inimtegevuse tagajärjel satub atmosfääri igal aastal umbes 26-30 gigatonni CO2´e. Metsade hävitamise ning merede reostamise tagajärjel lisandub sellele veel ca 5,9 gigatonni fotosünteesi vähenemise arvelt.

Sellest kogusest suudetakse looduse poolt absorbeerida mitte rohkem kui 40%, kõik ülejäänu koguneb ning tõstab atmosfääri CO2´e taset.

Inimtegevuse tagajärjel tekkiva CO2´e emissioonist moodustab suurema osa elektritootmine (43,9%), järgnevad tööstus (18,2%) ning transport (15,9%). Need on kohad, kust tuleks kõige rohkem tegeleda säsätmisega ning nii energiakasutuse kui ka transpordi peale kuluva energia osas, saame me kõik kaasa rääkida ning teha.

Väär on ka müüt, et vulkaanilise tegevuse tagajärjel satub keskkonda rohkem CO2´e, kui inimtegevuse tagajärjel.
Mõõtmised ning uuringud näitavad, et mitte ükski massiivne vulkaanipurse ei ole suutnud märkimisväärselt suurendada atmosfäri CO2´e taset - suuremalt jaolt on tegemist tektooniliste liikumiste kaudu ookeanisetetest maakoorde sattunud CO2´e taaspaiskamisega keskkonda.
Vulkaanilise tegevuse tagajärjel satub aastas keskkonda keskmiselt 0,3 gigatonni CO2´e aastast, ehk siis ca 1/100 inimtegevusega võrreldes.

Nurkaid noppeid suhtumisest rohelisse energiasse Eestis

2009-09-23T13:44:00.000+03:00

Selle asemel, et soodustada ning propageerida keskkonnasõbraliku rohelise ja taastuvenergia levikut ja kasutamist, peab Eestis paraku lugema peamiselt sellist infot (mõned nopped).

***

Uus seadus ohustab rohelist energiat !

Eesti uus elektrituruseaduse eelnõu seab piirid loodussõbraliku energeetika arendamisele. Seaduse koostajate sõnul pole alternatiivenergeetika järsk kasv tarbija huvides. Eesti Alternatiivenergeetika Arenduskoja hinnangul lähtub uus seadus vaid Eesti Energia ja võrguettevõtete huvides !

***

Rohelise energia eest tuleb rohkem maksta.

Võrreldes tavaelektriga on Eesti Energia poolt pakutav roheline energia ligi 16% kallim. Eesti Energia teatel on tegelik hind veelgi kõrgem, kuid osaliselt kaetakse tootmise kulud vastavalt seadusega kogutava taastuvenergia tasu arvelt.

***

Eesti Energia teatas "Uue Energia lehes", et elektri hinna alandamine pole võimalik ei täna ega ka tulevikus. Oma osa mngib siin ka kalli rohelise energia pealetung.

***

Hüdroenergia tootmisel Eestis rikutakse sageli vee erikasutusloaga kehtestatud keskkonnanõudeid.
Nõuete täitmist jälgib keskkonnainspektsioon, kuid selleks ei jätku raha ega kogemusi.

Ka ei heiduta määratud trahvid arendajat kuigivõrd seni, kuni ta saab müüa elektrit riiklike soodushindadega.
Selline õiguslikult kummaline praktika on praegu seadustatud: ühe õigusaktiga seatakse arendajale keskkonnakaitsenõuded, teisega võimaldatakse tal neid rikkudes toodetud elektrit riigile soodushinnaga müüa: Eesti Energia kohustub üles ostma kogu toodetud hüdroelektrienergia, seda isegi juhul, kui toodetakse ilma vee erikasutusloata või selle nõudeid pidevalt rikkudes. Keelduda nn. rohelise energia ostust pole ühelgi juhul võimalik. Avalikke huve kahjustava tegevuse maksab solidaarselt kinni ühiskond.

Eeltoodu valguses tundub riigi selline toetus arendajatele väga kummalisena. Kas tõesti on hüdroelektrienergias midagi sellist, mis kompenseerib riigile kogu tekitatud rahalise ja looduskahju?

***

Tuumajaama ehitamis epoolt räägib ka see, et roheline energia on kallis energia ning enamik rohelise energia saaminse viise ei tasu ennastära.

***

Paljud rohelised ja muidu taastuva energia fännid ei arvesta sellega, et energiat tahetakse ka siis kui tuult ei puhu ja ilm on pilves ning ka siis kui on põud - taastuvad energiaallikad kipuvad olema aga suht juhuslikud.

***

Eesti Tuuleenergeetika Assotsiatsiooni ETEA juhatuse esimehe Jaan Tepi sõnul peatas 2003 aasta 1. juulil jõustunud elektrituruseadus tuuleenergeetika arengu Eestis.

Seadus sidus taastuvenergia hinna Narva jõujaamade kaalutud keskmise hinnaga. Sellise hinna juures ei tuuleenergeetikasse tehtavad investeeringud end paraku ära.

***

Eesti Energia alustas tehniliste nõuete väljatöötamist tuulegeneraatorite liitumiseks elektrivõrguga, mis võib tõmmata kriipsu peale tuuleenergia tootmisele.

Tuuleenergia tootmine võib saada tagasilöögi, sest Eesti Energia leiab, et elektrituulikud ei ole võrku ühendamiseks sobilikud

Me ei saa lubada, et võrku tahetakse hakata suruma energiat, mida võrk ei suuda läbi lasta.

Uute võrkude väljaehitamiseks või vanade renoveerimiseks puudub raha.

***

"Ilusa" puntki siia lõppu lisavad katkendid Tõnis Paltsi blogisissekandest :

Hiljuti paadiga Tallinnast Kuressaarde sõites riivas mitmel pool rannikul silma tehnoloogia ja looduse häiriv ebakõla – tuulegeneraatorid.

Loodus on risustatud jubedate vehklevate tehniliste monstrumitega. Nagu odavas ulmefilmis. Hiigelsuured kolme labaga propellerid kõrgete postide otsas.

Kui metsas on kilekott, siis riivab see silma. Sest kilekott ei ole looduse osa. Ka elektrituulikud on loodusse sobimatud kilekotid. Võõrkehad. Palju hullemadki kui üksik kilekott. Kilekott paistab üldjuhul mõne meetri peale, tuulegeneraatorid aga risustavad loodust kümne miili ulatuses. Pakri poolsaare vehklevad monstrumid on selge ilmaga näha juba Suurupist ja Naissaarelt. Rääkimata mürast ja vibratsioonist, mida peavad taluma tuulikute naabruses elavad inimesed. Või linnud-loomad.

Paadiga Saaremaale sõites avastasin, et ka Väinameres on tekkimas samasugused jubedused. Eesti rannik kattub jäsemetega vehkivate monstrumitega. Ma ei tea kus on varsti see koht Eestis, kus saab loodust nautida ilma, et seal oleks mõni tontlik tuuleveski!

Samal ajal tundub naeruväärne vaidlus Kalevipoja kuju üle Tallinna lahes. Kalevipoeg on tuulegeneraatorist mitu korda väiksem ja ei vehi kätega nagu hullunud semafor.

Olen väga rõõmus, et eelmine kord linnapea olles ei andnud luba rajada sarnast tuuleparki Paljassaarde. Muidu istuksime kõik siin nagu suure ventilaatori all ja vaataksime päikseloojanguid läbi vehklevate tiivikute.

Tuulegeneraatorite värk pidi olema Euroopa Liidu nõue. Loll nõue. Tuuleenergia on kallim kui meie tänane energia. Selle energia ostmiseks on vaja teha rohkem tööd, kulutada rohkem tavaenergiat. Tuulikute ehitamisel ja püstitamisel saastatakse ka loodust rohkem. Rikutakse kümnete ja kümnete kilomeetrite ulatuses kauneid kohti.

Kas keegi oskab mulle öelda, mis läheb Eesti inimestel paremaks tänu nendele monstrumitele? Vaevalt.

Mulle tuuakse taanlased eeskujuks. Neil pidi tuulikuid palju olema. Mis see minu asi on. Amsterdamis on punaste laternate tänav ka, ega ma seda seepärast Tallinnasse luba teha.

Pakri tuulepark loodi raha eest, mis saadi Eesti CO2 kvoodi müümise eest. Meil jäi kvooti üle. Kui me seda müünud poleks, siis oleks maailm selle võrra puhtam. Nüüd põletati kvoodi jagu fossiilseid kütuseid kuskil mujal ära, CO2-e tekkis ikka sama palju. Kokkuvõttes mõjub see ju ka meile. Globaalne keskkond sai ju kahjustatud. Ja peale selle risustati vehklevate monstrumitega kaunist Eestimaad. Näib, et meie keskkonnaministeeriumis istuvad tõelised kilplased. Või Don Quijote haledad paroodiad. Kes tuuleveskitega võitlemiseks ise uusi tuuleveskeid juurde ehitavad.

LED valgustus

2009-09-23T12:02:00.000+03:00

Internetis otsides õnnestus mul leida kaks huvitavat lehekülge "Eesti LED", ning "FESTING" mis tegelevad LED lampide müügi ja tutvustamisega.
Võrreldes paljude poodidega, on nende hinnad küll oluliselt soodsamad, siiski tuleb arvestada vähemalt paarisaja kroonise väljaminekuga ühe lambi kohta, mis esialgse investeeringuna hõõglampide väljavahetamisel, teeb kokku küllaltki märkimisväärse summa.

LED lampide plussiks on väga pikk eluiga, mis müüjate sõnul peaks tänapäevaste LED lampide puhul olema ca 50 000 tundi, uuemate mudelite puhul aga kohati küündima isegi üle 100 000 töötunni. See tähendab umbes 12-13 aastat katkematut tööd. Lisaks turvalisus ja töökindlus ning ülimalt väike energiatarbimine. LED lambid on 100% taaskasutatavad ning mis peamine NAD EI SISALDA ELAVHÕBEDAT. Ehk siis võrreldes säästulambiga on nad keskkonna seisukohast tõepoolest ohutud.

LED lampide energiatarbimine - 75W hõõglambile vastab 8,2W LED lamp, nende hinnaklass on paraku umbes 400 - 500 EEK !! Samaväärse valgusega säästulamp maksab umbes 150-200 EEK.

MIINUS - võttes arvesse nii tunduvalt väiksemat energiatarbimist (ca 85% väiksem, kui hõõglambil) kui ka seda, et üks LED lamp elab üle umbes 50 hõõglampi (keskmine eluiga 1000h), on nende hind antud hetkel siiski liialt kõrge ning ei tasu ennast ära ka pikemas perspektiivis.

Kui küsida, kas siis üldse on mõtet pingutada energiasäästmisega ja kas meie energiakulu on tõesti liialt suur, siis on vastuseks JAH !

Eestis kulub keskmisel perel 8-12% eelarvest elektrienergiale, enamustes Euroopa riikidest on selleks näitajaks 2-3%. Selle võrra on tunduvalt suurem ka meie tekitatud keskkonnareostus, lisaks toodetakse Eestis suurem osa elektrienergiast taastumatutest ressurssidest.

Eestis on nn. "rohelise energia" ehk siis taastuvenergia osakaal kogutootmisest alla 2% !

Aastaks 2015 tahetakse Eestis rohelise energia osakaalu tõsta 8% peale.

Isegi selle 2015 aastaks plaanitud näitajaga oleme me Euroopa liidus häbiväärselt EELVIIMASEL KOHAL..

Ometigi on Eestis olemas väga head tingimused taastuvenergia kasutamiseks.

Ma ei hakka siinkohal rääkima Islandist, kelle taastuvenergia osakaal on peaaegu 100%, toon siia võrdluseks näiteks lähinaaber Rootsi, kelle rohelise energia osakaal energia kogutoodangus on aastaks 2010 planeeritud 50% või Soome, kelle rohelise energia osakaal aastaks 2010 on planeeritud 22%.

Peab kurvastusega ning häbiga tõdema, et kui suurem osa Euroopast vaatab asju pilguga "GO GREEN !!", on Eesti suhtumine hetkel tõsiselt "NO Green"

Uitmõtted säästmise teemadel

2009-09-20T14:35:00.002+03:00

Viimasel ajal kutsutakse inimesi üha rohkem üles säästma. Säästa tuleks vett ja elektrit, raha ning küttekulusid ja veel paljusid asju...
Enamasti jääb neist üleskutsetest mulje, et ajad on rasked ja tuleks veidi "vöövahet" pingutada.
MASU, nagu meil seda hellitavalt kutsutakse.

Säästuaeg, säästueelarve, säästutelefon, säästuauto. Enamasti tähendab see seda, et midagi on vähemaks võetud, midagi ära kärbitud. Nagu oleks ja nagu ei oleks kah - ei liha ei kala.

Selline nuditud tunne...

Inimesi lohutatakse, et "säästmine ei ole praegusel raskel ajal häbiasi, vaid mõistlik käitumine (Õhtuleht).

Mina ei tunne, et mul oleks raskusi oma arvete tasumise või elamisega ning et ma peaksin "kopikat peos veeretama". Selles valguses tundub, et ma ei peagi vist säästma ?

Ometigi ma teen seda, kuid hoopis teises valguses ja teisest vaatenurgast.

Kogu selle MASU ning kärpimise juures on unustatud olulisim - .säästmine ei tähenda koonerdmist, kärpimist või millegi arvelt kokku hoidmist. See tähendab "MITTERAISKAMIST", "MITTE ARUTULT KULUTAMIST". Säästmine ei tähenda kulutuste puudumist või ärajätmist , see tähendab arukat ja mõistlikku kulutamist, !

Rikas pole see, kes palju teenib, vaid see, kes mõistlikult kulutab.

Kui vaadata mõiste SÄÄSTMINE ümber selles valguses, saavad paljud asjad hoopiski selgemaks ning omandavad teise, minu arvates oluliselt positiivsema sõnumiga tähenduse.

Me peame säästma vett, elektrit, fossiilseid maavarasid, keskkonda jne ning seda kontekstis - me ei tohiks neid asjatult ning arutult raisata !

Väga palju kohtab suhtumist - "pole sinu asi, kui palju ma vee või elektri peale kuus raha kulutan..."

Õigus, Sinu raha ei ole tõesti minu asi. Keskkonna näol reostad sa aga meie ühist kodu, vee ning taastumatute maavarade näol raiskad aga meie ühist vara.

Nii et - jah, see on minu asi.

See on meie kõigi asi.

Sest see on meie ühine kodu ja ühine vara !!!

Kui Sinu perel on ühine raha ning üks Sinu pereliikmetest raiskab seda arutult, mistõttu teistele ei jätku või jääb seda vähe, siis ei peeta seda enamasti õigeks või aksepteeritavaks käitumiseks. Nii käituvad vaid egoistlikud ja hoolimatud inimesed või siis näiteks sõltlased, kumbagi neist ei vaadata hea pilguga.

Ka oma kodu korrashoidmist peetakse üldjoones normaalseks ning pigem tavapäraseks käitumiseks ning ühises elamises, nagu näiteks korterelamu, suhtutakse ka ühises omandis olevatesse ruumidesse enamasti hoolivalt ning suhtutakse taunivalt neisse, kes seda ei tee.

Kindlasti on siin-seal ka inimesi, kes oma kodust ei hooli, kelle elamine on räpane ning kelle jaoks on loomulik, et prügi jääb sinna, kus see parasjagu juhtub olema. Üldiselt nimetatakse selliseid inimesi asotsiaalideks ning ka nemad ei ole ühiskonna poolt eriti aksepteeritavad.

Ometigi tundub mulle, et kui hakkame ühist kodu ja vara vaatama veidi laiemas mõistes - keskkond, tastumatud maavarad, jne - on arusaamad ja suhtumine kuidagi väärastunud ning eelmainitud egoistlik ning asotsiaalne käitumine on pigem aksepteeritav ja viltu vaadatakse hoopis neile, kes meie ühisest varast ja kodust hoolivad !

Rohelised, ökohullud, puukallistajad, keskkonnafriigid - neid silte leiab vist teisigi.

Ma ei vaidle, et sarnaselt usuhullude või marurahvuslastega, on olemas ka ülimalt äärmuslikke ning kohati isegi lapsikult ja naeruväärselt käituvaid looduse kaitsjaid (näiteks PETA), kuid äärmused välja jättes, peaks inimese loomulik ning tavapärane käitumine olema säästev ja hooliv, mitte raiskav ja reostav.

Keskkond, puhas vesi ja taastumatud loodusvarad on meie kõigi ühised ressursid. On loogiline ja loomulik, et misiganes ressursse tuleks kasutada nii, et ei tekiks "võlgnevust".

Kui minu igakuine sissetulek on suuruses N, kuid minu väljaminekud N+Y, olen ma võlgades, sest ei suuda oma väljaminekuid katta. Heal juhul suudan ma võlgnevused lähima ajaga tasuda, halvemal juhul hakkab aga igal kuul järjest rohkem ja rohkem neid "Y"´d kuhjuma ning viimaks pean endale tunistama - olen pankrotis.

Õige on elada nii, et võlgnevusi ei teki, veelgi õigem nii, et suudaksin ka midagi "kõrvale panna".

Selmoel peaks suhtuma ka keskkonda ning sellega seonduvasse, kusjuures tingimused on siinkohal veelgi karmimad. Vähe sellest, et puhta vee ning taastumatute loodusvarade näol raiskad sa lisaks enda "sissetulekule" ka kõigi teiste vara, ei anta Sulle seejuures ka võimalust "tagasimaksmiseks". Kui oled oma "sissetuleku" kord juba raisanud, siis nii see ka on ja jääb.

Tagantjärgi on igaüks loomulikult tark ja ütleb "enam ma nii ei teeks", paraku on siis juba hilja. Isegi naabrimees ei saa Sind välja aidata, sest see, mille ära rasikasid, oli meie ÜHINE vara.

Selles "mängus" paraku RESTART nupp puudub.

Siinkohal meenub jällegi Michael Moore´i "unenägu" raamatust "Dude, Whre´s my Country ?"

Ka nii võib inimeste suhtumist muuta :-)

2009-09-18T18:20:00.000+03:00

Deutsche Bank otsustas Madison Square´i parki üles seada suure elektroonilise "kella", mis näitab inimestele, kui suur on CO2´e emissioon igas sekundis.
Selle 7 korruselise maja kõrguse kella idee on panna inimesi rohkem mõtlema kasvuhoonegaaside ja globaalse soojenemise ning selle mõjude üle. Praeguseks on näitaja jõudnud 3,64 trillioni tonnini, mis on viimase 800 000 aasta kõrgeim CO2 tase meie atmosfääris.
Uuringud näitavad, et igas sekundis paiskub keskkonda ca 800 tonni CO2´e.

Solar forest - päikesemets elektriautodele

2009-09-18T17:53:00.001+03:00

Et üha rohkem inimesi saab aru keskkonnahoiu tähtsusest on loomulik ka see, et elektriautode arv erinevate riikide teedel üha kasvab.
Esialgu võib elektriauto tunduda küll rõõmsa ning "rohelise" sõiduvahendina, siis aga ollakse fakti ees, et autot on vaja laadida ning seistakse silmitsi uue probleemiga - elektritootmine saastab keskkonda.

Kui hakata uurima auto laadimiseks vajaliku elektrienergia tootmisega kaasnevat keskkonnasaastust peab kurvastusega tõdema, et nii mõneski riigis (nagu näiteks Eesti) ei pruugi elektriauto olla üldsegi keskkonnasäästlik. Kuigi sõidu ajal on CO2 emissioon NULL, võib sõltuvalt autost ja mudelist mõnigi elektriauto saastada laadimise näol keskkonda isegi rohkem, kui ökonoomne kesklassi pereauto.

Õnnelikud on need, kes elavad keskkonnast hoolivas ning tulevikku suunatud mõtlemisega riigis nagu näiteks Island või Taani, kus suurem osa elektrienergiast toodetakse "rohelistest" ning taastuvatest energiaallikatest, peamiselt fossilkütusest elektrit tootvates riikides jääb üle vaid nukralt ohata.

Või kas on ikka nii ?!

Dynamic City Foundationi eesistuja Neville Marse (Inglismaa) tuli välja ideega luua elektriautode laadimiseks nn. "päikesemetsad" või "pargid". Iga selles pargis asuv "puu" on varustatud fotoelementidega ning puu allosas on pistikud autode keskkonnasõbralikuks laadimiseks.

Foster + Partners´i iseseisev roheline superlinn

2009-09-18T17:29:00.000+03:00

Lõuna Korea valitsus teatas oma kavatsusest ehitada autonoomne superlinn. Projekt on loodud Foster + Partners poolt ja ühtekokku hakkab Incheoni ökolinna nime kandev ökolinn majutama 320 000 elanikku.
Linn on planeeritud kohana, kus hakatakse arendama ning propageerima säästvat tööstust fotogalvaaniliste elementide (päikesepaneelid), vesinikkütuse elementide, biomassist valmistautd kütuse ning tuuleturbiinide tootmiseks.
Linn peaks valmima lähima 10-15 aastaga, ehitiste kõrgus ei ületa 50 meetrit ning ehitiste alla jääv maa-ala kompenseeritakse "roheliste katustega".

Valmib maailma suurim Päikeseenergiajaam

2009-09-18T12:30:00.000+03:00

Ordose kõrbes peaks aastaks 2019 valmima maailma suurim, 2000 megavatine päikeseenergiajaam. See ligi 65 km2 hõlmav päikeseenergiajaam suudab toota elektrit koguses, millest piisab kolme millioni majapidamise tarbeks.

Ei saa jätta märkimata, et selle jaama valmides saab Hiinast, mis on praegu maailma suuruselt teine elektritarbija ning suurim saastaja, üks olulisemaid riike päikeseenergia tootmises ning suurim rohelise energia tootja maailmas.

Fotol 18 megavatine Kyocera päikeseenergijaam Hispaanias.

Vesinikuautod Saksamaal

2009-09-18T11:36:00.000+03:00

Üha enam ja enam pööravad arenevad ning tuleviku suunas mõtlevad riigid tähelepanu keskkonnasõbralike liiklusvahendite propageerimisele ning kättesaadavusele.
Kuigi sagemini pööratakse tähelepanu elektriautodele, hakkavad ka vesinikkütusel sõitvad autod järjest rohkem populaarsust koguma.

Septembri algul tuli sellega seoses hea uudis Saksamaalt. Nimelt plaanib Saksamaa hiljemalt aastaks 2015 valmis saada tervet riiki hõlmava vesinikutanklate keti. Tanklate keti loomisega on ühinenud kaheksa firmat, teiste hulgas ja Daimler, Shell ning maailma suuruselt neljas kütusekompanii Total.

Esimese etapina hakatakse 2009 lõpp kuni 2011 vesinikkütust inimestele tutvustama ühistranspordi vahendusel ning ehitama ka esimesi tanklaid.
Teise etapina ehitatakse välja tervet riiki hõlmav vesinikutanklate kett ja paisatakse massmüüki erinevad vesinikkütusega sõiduautod.

Saksamaa eeskujul on otsustanud vesinikutanklate keti rajada ka Kanada, Taani, Rootsi, ning Norra.
Kanadas on esialgu plaanis rajada terviklik vesinikutanklate infrastruktuur maanteel, mis ühendab Vancouverit Whistler´iga. Valmis peaks see saama 2010 aasta taliolümopiaks.

Taani, Rootsi ning Norra on plaaniks võtnud rajada ühine, kõiki kolme riiki ning lisaks Saksamaad ühendav tanklatevõrk.

Avatakse maailma suurim avamere tuulepark

2009-09-18T10:33:00.000+03:00

Taani teatas, et loodab sel nädalal avada maailma suurima avamere tuulepargi "Horns Rev 2".
Uus tuulepark hõlmab 35 km2 suuruse ala ning koosneb 91 turbiinist, mis suudavad ühtekokku toota 209 megavatti elektrienergiat - piisav kogus, et varustada elektrienergiaga ligi 200 000 majapidamist.

"Horns Rev 2" vähendab märkimisväärselt süsiniku emissiooni ning on märkimisväärne samm Euroopa plaanidest tõsta rohelise energia osakaal eletrkitootmises 20%´i aastaks 2020.

Kui avamere tuuleparkide projekti arendamine jätkub, suudab Euroopa toota kuni 10% kogu vajaminevast energiast tuuleparkidega, lisaks luuakse seeläbi aastaks 2025 ühtekokku 200 000 uut töökohta.

Üks väike võlgnevus

2009-09-17T17:17:00.000+03:00

Olen juba ammu lubanud, et uuendan meie talu kodulehekülge, tegemisi on olnud paraku nii palju, et lehekülg on tõepoolest unarusse jäänud. Nüüd on see viga parandatud ja uuendatud-täiendaud lehekülg kenasti saadaval.

Leiad meid endiselt SIIT