Kõrvenõges - saage tuttavaks :-)

“Kui inimkond teaks, kui hea ravimtaim on nõges, siis külvaks ja kasvataks ta ainult nõgeseid.”  (Maria Treben, Austriast pärit taimetundja ning rahvaravitseja)


Meie "avastasime" kõrvenõgese juhuslikult. Lapsel oli probleeme hemoglobiini tasemega, kuid rauapreparaati ei taha talle seedimise pärast eriti anda. Meil soovitati lapse toidule lisada kõrvenõgest, sest see sisaldab rohkesti rauda. Aga oh imet, kui hakkasin nõgese kohta rohkem uurima.


Nõges sisaldab C-vitamiini (askorbiinhape) ligi poole rohkem kui vitamiinipommina tuntud must sõstar ning 2,5 korda rohkem kui sidrun. Karoteeni leidub nõgeses poole rohkem kui progandis. 
Lisaks sisaldab harilik kõrvenõges ehk Urtica dioica B1-, B2-, B3- ja K-vitamiini, rohkesti mineraalaineid, nt kaaliumi, kaltsiumi ja rauda, räni-, sipelghapet, foolhapet, flavonoide, glütsiid urtitsiini, histamiini, atsetüülkoliini, proteiini, tärklist, rasvu jne. 


Milleks ja kuidas nõgest kasutada....


Põhimõtteliselt võib kasutada kõrvenõgese kõiki osi - lehti varsi, juuri, seemneid, peamiselt kasutatakse tänapäeval siiski lehti. Säilitamiseks tuleks nõgeselehti koguda õitsemise ajal (ehk siis maist juulini). Kindalsti tuleks koguda kuival päeval, et lehed ei läheks hallitama. Nõgeselehti ei soovitata koguda kompostihunnikute lähedalt, sest seal  kogub nõges endasse palju nitraate. 
Juurte parim kogumisaeg on september-oktoober, seemneid kogutakse augustis. 


Nagu juba alguses mainisin, jõudsime meie nõgeseni seoses lapse madala hemoglobiinitasemega. Kuna nõgesel on suur rauasisaldus, soovitatakse seda näiteks kehvveresuse puhul ja ta pidavat olema täiesti võrdne "konkurent" rauapreparaatidele.   
Nõges parandab ainevahetust ja maksa tööd,  aitab seede ja kuseteede põletike puhul, aitab vähendada vere suhkrusisaldust, taastab organismi mikrofloorat ja on hea kõhuprobleemide puhul. Nõges aitab kehast eemaldad liigset vedelikku ja on seetõttu kasulik  tursete ning veepeetuse puhul ja on hea dieedivahend. Nõgesest saab valmistada nahka tervendavaid salve ning juukseid tugevdavat loputusvahendit.  Nõgese lehtedest või juurtest tehtud vann on hea psoriaasi, ekseemi, dermatiidi, reuma ning veresoonte ahenemise puhul. Värksed nõgeselehed  peatavad haavast verejooksu, nõgese seemned segatuna meega aitavad aga impotentsuse vastu.


Nõgese lehtedest valmistatud tee aitab närvilisuse ja ka näiteks kevadväsimuse vastu !


Nõgesest võib lisaks teele, tõmmistele ja leotistele valmistada ka suppi, seda võib lisada kotlettidele, vormiroogadele, omlettidele, pankookidele. Nõgest võib marineerida, hapendada, soolat aning sügavkülmutada.