Asovärvid kontrolli alla

Postimehe Tarbijakülg   kirjutab, et tarbijakaitse võtab Eestis teravamalt luubi alla asovärvide kasutamise.

"Tarbijakaitseamet avaldas, et hakkab teravamalt tähelepanu pöörama värvilistele kisselli- ja tarretisepulbritele ning kookidele. Põhjuseks mullu suvel kehtima hakanud nõue, mis käsib teatud toiduvärve sisaldavatele toodetele trükkida hoiatusteksti."

Kuid miks võetkase "luubi alla" vaid värviliselt ja kirkalt näkku säravad pulbrid ja koogid, mida ükski terve mõistusega inimene oma lapsele nii või nii ei ostaks !!!!

Miks vaid nii kitsas tootevalik, kui põhiline oht peitub hoopis mujal (kui palju neid kissellipulbreid ikka kasutatakse) !

Miks ei võeta luubi alla palju olulisemaid ja igapäevasemaid toiduasju nagu näiteks hommikusöögihelbed ja müslid, millest päris paljud sisaldavad näiteks asovärvi nimega tartrasiin (E-102), mis on teatavasti tugev allergiate tekitaja (üks pideva "kuiva"ninnakinnisuse põhjustaja !), võimendab astmaatilisi reaktsioone ning põhjustab lastel hüperaktiivsust, tähelepanu- ja keskendumishäireid, unehäireid ning rahutust-ärrituvust.

Ehk siis - kui sinu lapsel läheb koolis kehvasti, sest tal on "pidevalt pea laiali otsas" (nagu õpetajad ütlevad) ja ta on sageli ärritunud ning väsimud võib põhjuspeituda selles, et ta sööb hommikusöögiks müslit või hommikusöögihelbeid !

Oma kurvastuseks avastasin eelmisel nädalal, et sellesama tartrasiiniga on tänaseks ära solgitud ka näiteks minu lapsepõlvest pärit nostalgiline Tarhun !

Ka paljud puljongipulbrid-kuubikud sisaldavad tartrasiini.

Ma ei hakka siinkohal uuesti pikalt ja laialt kirjutama kõigist kahjulikest ja ohtlikest lisaainetest toidus, sell ekohta võid lugeda minu ühest varasemast postitusest "Toidulaud kui keemialabor".


Küll aga tahaks uuesti tagasi tulla minu arvates väga olulise teema juurde - suur segapuder lisaainete märgistamisel !

Pakendi info peaks lähtuma sellest, et see oleks tarbijale  üheselt ja lihtsalt mõistetav ning piisaks vaid pealevaatamisest, et mõista, kas ja kui palju antud toode kahjulikke või suisa ohtlikke lisaaineid sisaldab. Tänane puudulikest seadustest tingitud kaos aga nõuab tarbijalt kannatust, aega ja kohati ka head silma või suisa luupi ! Miks ? Sest puuduvad seadusega paika pandud ühesed ja konkreetsed nõuded koostisosade märkimisel ! Küll on need kirja pandud nimetusena, küll E-märgistusega, mõnel pakendil aga suisa loetamatus kirbukirjas !

Miks peab tarbija õppima pähe kahjulike lisaainete numbreid ja nimetusi, et neid vältida ? Need peavad olema pakendil üheselt ja nähtavalt välja toodud !

Minu ettepanek seoses pakendil toodud koostisosade märgisutsega (mida olen korduvalt kirjutanud) on järgmine:

* tavalised (loe ohutud) koostisosad on kirja pandud "nimetusena".
* teadaolevalt kahjulikud lisaained tuleks märkida pakendile E-märgistusega
* teadaolevalt  ohtlikud lisaained (asovärvid, aspartaam, glutamaat, isoglükoos jne) tuleks märkida samuti E-märgistusega, kuid suuremalt ja paksendatud või siis punase, konkreetselt eristuva kirjaga. 


Selmoel on koostisinfo kohe pealevaadates üheselt ja lihtsalt mõistetav, mitte ei pea hakkama mööda nimetuste segapudru näpuga järge ajama. 


Kuna "küll küllale liiga ei tee" ja "kordamine on tarkuse ema", siis veelkord:

Kõige ohtlikumad E-ained, millest tasuks suure kaarega mööda käia ning neid sisaldavaid tooteid vältida (võivad põhjustada hüperaktiivsust, astmat, peavalu, võivad olla kantserogeensed).  

* värvained: E102, E104, E110, E120, E122 - 124, E127-129, E131-133, E142, E150

* konservandid (säilitusained): E200, E202, E210-219, E220, E239, E249-252, E280, E310-312, E320, E321, E249-252

* lõhna ja maitsetugevdajad: E510, E620-625

* magusained ja suhkruasendajad: E420, E421, E951, E952, E954, E965

Lisaaineid alates E620 ja edasi loetakse sõltuvust tekitavateks. 

Saksamaa sulgeb kõik oma tuumajaamad 2022. aastaks

2009 aasta oktoobris kirjutasin siinsamas blogis: "2000. aastal teatas Saksamaa valitsus ametlikult TUUMAENERGIAST JÄRKJÄRGULISEST LOOBUMISEST. Sellega seoses võeti Saksamaal vastu kaks seadust :
* tuumaenergiast väljumise seadus (Nuclear Exit Law), mis sätestas tuumaenergiast loobumise 2020. aastaks.

* taastuvate energiaallikate seadus (Renewable Energy Sources Act), mis pakkus maksusoodustusi taastuvenergiale ja kõrgeid müügihindasid rohelisele energiale. Lisaks pandi paika mitmed tolle aja kohta väga kõrged CO2 emissiooni vähendamise eesmärgid. Toodud seadusandlikud muudatused ja eesmärgid käivitasid Saksamaal enneolematu päikseenergia ja taastuvenergia innovatsioonilaine. Saksamaa olematu päikseenergiaturg muutus arvukate uute tehnoloogiafirmade toel suurimaks maailmas."

Selle peale sain tuumajaamade "ülistajatel" nii palju kriitikat, et suisa hämmastav. Väideti, et see minu jutt on vale ja väljamõeldis, kui saatsin neile konreetsed viited ametlikele dokumentidele, sain vastuseks, et ma "puhun asja suureks" nin golen kõigest valesti aru saanud. Et tegelikult lihtsalt seisatakse vanu, oma töö ära teinud jaamasid, aga see ei tähenda, et kõk jaamad suletakse. Lihtsalt vanad vahetatakse uute vastu välja. 

Täna siis selline päevauudis Postimehes:  Saksamaa sulgeb kõik oma tuumajaamad 2022. aastaks

"Pärast Jaapani Fukushima tuumajaama õnnetust suleti Saksamaal mitu tuumajaama ning neid ei plaanita enam kasutusele võtta, edastab Reuters.  Saksa keskkonnaminister Norbert Röttgen teatas tuumajaamade sulgemisotsusest pärast seda, kui valitsus selles küsimuses konsensusele jõudis.
«Otsus on lõplik. Kolm viimast tuumajaama suletakse lõplikult 2022. aastaks. Tuumajaamade uuesti kasutusele võttu ei kaaluta,» lausus Röttgen.  Enne Fukushima õnnetust sai Saksamaa 23 protsenti oma energiast tuumajaamadest. Saksamaal on praeguse seisuga 17 tuumareaktorit.
Saksamaa kantsleri Angela Merkeli valitsus jõudis tuumajaamade küsimuses kokkuleppele opositsioonis olevate sotsiaaldemokraatide ja rohelistega.
Saksamaast saab esimene täielikult tuumaenergiast loobuv tööstusriik."

Postimees väidab küll, et selline otsus tehti seoses Fukushima tuumajaama õnnetusega, kuid tegelikkuses võttis Saksamaa sellise seaduse vastu juba ammu. Ehk siis tegelikult ei midagi uut !

Huvitav leid - Eestis toodetud tahke šampoon

Kui alles hiljuti sai kirjutatud kahjulikust vahuainest SLS, mida šampoonides kasutatakse , siis viimati omale uut šampooni ostma minnes vastasin sellise huvitava asja nagu OÜ "Nurme Seep" poolt valmistatud tahke šampoon jojobaõliga.  

Esiteks jäi silma, et tegemist on EESTIS VALMISTATUD  tootega, teiseks see, et tegemist on  (käsitsi valmistatud)  looduskosmeetikaga, mis ei sisalda säilitusaineid ning kahjulikke/sünteetilisi lõhna-;  värv-; või lisaaineid. 

Ehk siis kaks kärbest ühe hoobiga :-) Eesti toode ja puhas.

Et hind oli täiesti taskukohane (veidi üle 4 EUR),  otsustasin proovida.

Välja näeb see "tahke šampoon" nagu tavaline seep. Lõhn on veidi mõrkjas, domineerib lavendel. Lõhn on piisavalt tugev, kuid mitte häiriv. Pigem meeldiv.

Koostisena on välja toodud oliivõli, vesi, kookosrasv, palmirasv, kastoorõli, magusmandliõli, kukuiõli, jojobaõli, bergamoti eeterlik õli, lavendli eeterlik õli, rosmariini eeterlik õli.

Ma ei oska arvata,  mitmeks pesuks sellest šampoonist jätkub, kuid kulu tundus olevat üllatavalt väike. Kasutasin seda nagu tavalist seepi - hõõrusin natukene märgadele kätele, seejärel "masseerisin" juustesse.    Moodustus "peenikese mulliga" tihe vaht, mis tegi pesemise ja juuste "katmise" vägagi kergeks.  Ei vahutanud nii palju, kui tüüpilised "poešampoonid,  kuid siiski üllatavalt palju.

Kuigi pakendil on üteldud, et "sisaldab rikkalikult õlisid, mis toidavad juukseid ja muudavad need peale pesu kammitavaks", otsustasin esimesel korral kasutada (nagu tavaliselt) ka balsamit. Mul on umbes õlgadeni pikad, küllaltki paksid ja "karmid" juuksed ja olen nende kammimisega alati hädas. Ei kujuta ette, et saaksin neid ilma balsamit kasutamata pärast pesu kammida !

Teisel korral otsustasin siiksi "riskida" ning balsamit mitte kasutada.  Ja oh üllatust. Isegi "käteräti-kuivi" juukseid oli väga kerge ja mõnus kammida ning juuksed olid pehmed ja kohevad.

Soovitan siiralt proovida !
Isegi, kui see Sulle millegi pärast ei sobi, ei ole tegemist suure kulutusega.

Mina ostsin selle šampooni Pärnus "Mahe Mark" ökopoest ja usun, et seda on saada enamustes loodustoodete poodides, aga kui sul ühtegi läheduses ei ole, siis saad selle osta ka erinevatest netipoodidest :

Nurme Seep

Loodusilu

Kids First

Oma Asi

Ökoviis

"Nüüd on see siis tehtud" ehk elektriautodest.

Tõepoolest.
Nüüd on see siis tehtud.  Kui siiani võis elektriautost Eesti kontekstis räägida pigem tingivas kõneviisis, on tänaseks olukord muutumas.  Nimelt otsustas Eesti valitsus vahetada 10 miljonit kasutamata saastekvoodi ühikut Eestimaad katva elektriautode laadimisvõrgu väljaehitamiseks ning 507 elektriauto soetamiseks.

Tehing näeb esmalt ette kogu Eestit katva elektriautode laadimisvõrgustiku rajamise hiljemalt järgmise aasta lõpuks. Teiseks võetakse kasutusele toetusskeem, mis muudab elektriautod tavainimestele soodsamaks ja motiveerib neid aastail 2011–2012 elektrisõidukit soetama. Kolmas tehingu osa puudutab 507 elektriauto kasutuselevõttu sotsiaaltöötajate poolt.

Ma ei hakka siinkohal arutlema, kuivõrd õige on üleüldse selline nähtus, nagu saastekvootidega äritsemine, kuid minu arvates on elektriautodesse investeerimise näol tegemist ainuõige sammuga.  

Kujutan juba vaimusilmas ette neid, kes elektriautosid maha teevad ning nende puudusi üles loevad. 

JAH! Tegemist ei ole imeliikuriga ja tõepoolest on elektriautol ka palju miinuseid, kuid kas pole mitte nii iga asjaga ? Ideaalset  ei olegi olemas. 

Mõned meediast läbi käinud argmendid koos minu vastuargumentidega. 

* Elektriautod on väikesed ja "kipakad"? 

- Kas tõepoolest peavad kõik sõitma vaid linnamaasturitega ? Igal autol on oma koht ja eesmärk ning nagu keegi tark inimene kunagi ütles "iga auto ei olegi mõeldud selleks, et sinna mahutada naine, neli last, telk, kummipaat ning ratastoolis vanaisa". 

Tegemist on siiski linnaautoga, mille peamine eesmärk on (muuhulgas) muuta meie linnakeskkond müra- ning saastevabamaks. 

Kui olime abikaasaga Brüsselis, jäi ühe esimese asjana silma, et linnapildis domineerisid pigem väikeautod ja kompakt- või minitautod ! Ehk siis lihtsamalt üteldes LINNAAUTOD. Kui meil eksib linnamaasturite virr-varri vahest harva mõni Smart'i sugune väikeauto, siis Brüsselis tundus pigem linnamaastur nagu mõni võõrkeha. 

Oma osa on selles ka Euroopas laialt levinud maksupoliitikal, mis soosib igati väikeautosid ning  loomulikult heal tasemel ühistranpordil. Viimast nii linna siseselt, kui ka lähi- ja kaugliinidel. Autoga sõidetakse rongijaama, sealt edasi rongiga, sest nii on 

a) mugav

b) kiire

c) odav

Muideks - elektriauto ei pea olema väike. põhimõtteliselt on prototüübina olemas  ka elektriline Hummer ning www.zev kaudu on Eestist võimalik osta ka nii ütelda "linnamaasturit"

Siinkohal panebki mind imestama nende Eestisse toodavate pisiautode hind, kuna pildil kujutatud linnamaasturi hind on nende omast isegi odavam (alla 30 000 EUR koos maksudega) ning muud näitajad (läbivus ühe laadimisega jne) samad või paremad. 

* Elektriautosid on vaja pidevalt laadida, nende läbimismaa on väike.  

- Siinkohal peab jällegi tagasi tulema selle juurde, et antud ajahetkel on tegemist siiski pigem linnaautoga. Ühe laadimisega 130 km ei ole minu arvates vähe. 

Meie kliimas on talvisel ajal väidetavalt sõidudistantsiks 90 km, ei oska seda kommenteerida enne, kui ei ole ise elektriautot proovida saanud (loodan siiralt, et ühel päeval on see võimalus). 

Ma ei oska ütelda Tallinna kohta, kuid Pärnus või seigi Pärnu lähistel elades ei tundu ka 90 km ühe laadimisega sugugi vähe. Vaevalt, et ma päevas nii pika maa maha sõidan !

* Elektriautoga peab iga sõidu eelnevalt planeerima, "äkki unustan laadida" jne.

- Ka praeguste kütusehindadega peab iga sõitu planeerima, seda küll muul põhjusel. Laadimise seisukohalt....  Kui sageli unustad sa laadimata oma mobiiliaku või näiteks enne pikemat sõitu oma autot tankinda ?  Mina näen küll täiesti oma elu elektriautoga !  Võib-olla ei ole see veel täna 100% võimalik, kuid vaid loetud aastad tagasi oli ka mobiiltelefon "rikaste mänguasi", mida müüdi vaid üks inimese kohta ja levialasse "korraldati väljasõite" nagu rahvasuu rääkis. 

Mäletate näiteks  Nokia 1610 ?  

Telefon kaalus ca 300g ning oli  16 cm pikk ja 3cm paks ? 

600 mAh  aku, mis kestis umbes 3,5 tundi !

Kas keegi kasutab täna, 15 aastat hiljem veel 600 mAh akusid ? Isegi minu odaval mp3 mängijal on sees 1500 mAh ! Ja kas keegi oleks siis - aastal 1996 - uskunud, et mobiiltelefon on väike, kerge, IGAPÄEVANE, levib kõikjal  ning sellega saad vaadata ja salvestada videosid, pildistada ning surfata netis. 

Netis ? 

Õigus www.*****.com jõudis ju meile alles aastaid hiljem ning 640*480 pildiresolutsiooniga digikaamera oli tavakasutajale pigem "kauge unelm". 

3,5 tunni asemel laen mina oma nutitelefoni täna kord nädalas, loen selle kaudu meili ja käin netis, filmin kõrgresolutsioonis videot ja pildistan oma pere ning mängin 3D mänge.

Kas see kõik oleks võimalik, kui 15 aastat tagasi oleks olnud inimeste vastuseis mobiilile või internetile samasugune, nagu täna elektriautole ?

* Elu võimalikkusest elektriautoga ? 

- JAH, ma kujutan täiesti ette oma elu elektriautoga. Arenguruumi on loomulikult palju, kuid algus on siiski tehtud.
Õhtul sõidan töölt koju, panen auto laadima, hommikuks jälle akud laetud ja aeg teele asuda.

Elan praegu korterealamus ning esimese asjana peaksin ilmselgelt ühistule selgitama, miks vajan konkreetset "isiklikku" parkimiskohta - sinna on veetud minu auto laadimiskaabel.  Seetõttu näen ühe esmase vajadusena Eestis teha soodustused korteriühistutele, kes võimaldavad oma elanikele laadimispunkte. Laadimispunktide paigaldus peaks olema autoomanikule tasuta või siis vähemasti "taskukohane".  Siinkohal oleks kohalikel omavalitsustel väga suur töö ära teha !

Eramajas või maakodus on asi palju lihtsam.  Plaanin oma talule nii või nii paigaldada päikesepaneelid ja tuulegeneraatori, mis teeks auto laadimise mulle veelgi mugavamaks ja odavamaks. 

Kindlasti peaksid elektriautode laadimispukte paigaldama oma parklatesse ka kõik vähegi tuleviku suunas mõtlevad kaubanduskeskused. Lähed poodi, pargid auto ja paned ta samas laadima. Laadimise eest tasumise võimalustena näen siinkohal valikuks kas mobiilset maksmist (mobiilne parkimine/laadimine) või siis laadimiskaardid, mida saab antud kaubanduskeskusest osta.

Ilmselt peaksid laadimiskohatadele mõtlema hakkama ka kõikvõimalikud toitlustuskohad, eriti sellised, kuhu "läbisõidul satud".
Tean, et näiteks McDonalds on paljudes riikides teinud oma külastajate jaoks elektriautode laadimiskohad.

Kindlasti peaksid laadimiskohtade paigaldamisele mõtlema ka kõik tavapärased "bensiinijaamad" !


* Kas ma soetaksin endale elektriauto ?
- Jah, kindlasti.
Tegelikult olen sellest päris ammu unistanud.
Kuigi elektriauto ei ole "uus nähtus" (General Motorsi EV-1 oli 1990-te keskel rahva seas väga populaarne, kahjuks otsustas GM kütusefirmade survel selle tootmise lõpetada ning KÕIK TOODETUD AUTOD INIMESTELT TAGASI VÕTTA JA HÄVITADA !), on nende hind praegu paraku samas seisus, mis mobiiltelefonidel Nokia 1610 aegu. Eesti puhul tuleb siia juurde lisada veel ka (paraku) meie ülimadalad palgad, mis võib saada tõsiseks komistuskiviks, kui just keegi firma ei tule välja USA sarnaselt ideega pakkuda elektriautosid taskukohase kasutusrendiga (Usas oli rendihinnaks 200 USD, eh ca 140 EUR, meie palgataset arvestades võiks-peaks see hind olema madalam).

AGA SIISKI !
Algus on tehtud !

Kui mobiiltelefonide vastu oleks omal ajal olnud samasugune vastuseis kui elektriautol praegu,  oleks meil täna..... ?

Vahuaine SLS šampoonides ja hambapastades.

Üks meie blogi lugeja küsis kirjas kahjulike lisaainete SLS  (Sodium Lauryl Sulphate) ja ALS (Ammonium Laryl Sulphate)  kohta erinevates šampoonides ja hambapastades ning imestas, miks kasutatakse neid ka looduskosmeetika tootjate nagu Lavera, Welleda, Cattier, Logona jne toodetes.

Alustuseks veidi nende lisaainete taustast:

SLS (Sodium Lauryl Sulphate), ehk eesti keeles naatriumlaurüülsulfaat, on tõepoolest väga kahjulik lisaaine, mida kasutatakse šampoonides ja hambapastades selleks, et toode "vahutaks".
Millegi pärast on paljudel inimestel väärarusaam, et mida rohkem vahutab, seda paremini ta peseb.
Eks igasugused kommertstoodete reklaamid (stiilis "rikkaliku vahuga" jne) ka süvendavad seda eksiarvamust.

SLS on nahka ärritav, see imendub läbi naha ning ladestub organismi pikaks ajaks (ei välju organismist kergesti). Võib kahjustada südant, maksa, aju, võib tekitada kahjustusi silmadele (ka läbi naha imendudes, mitte otse silma sattudes).  Võib põhjustada kurguärritust ja köha ("kuiv kurk"),  peavalu, iiveldust ja oksendamist.

NB ! Eriti ohtlik ning kahjulik lastele !!!  
Kindlasti peaks jälgima, et Sinu lapse šampoonid -pesuvahendid - hambapastad jne ei sisladaks SLS'i 

SLS alternatiivina kasutatakse sageli ALS ehk "Ammonium Lauryl Sulfate". 
See on küll oluliselt pehmem ja "leebem" kui SLS, kuid võib siiski ärritada silmi ning nahka.

Väga vähesel määral on lubatud ALS kasutada ka loodustoodetes, kuid seda mitte põhilise vahuainena vaid lisaks, et "vahtu tugevdada.
Lavera näiteks kasutab osades oma odavamtes "laiatarbe toodetes" ALS'i.

Kui SLS kahjulikkust loetakse 5 punkti süsteemis "3" vääriliseks, siis ALS kõigest "1".

Segadust tekitab sageli aga hoopsiki  Sodium Lauryl Sulphoacetate (SLSA)
Esmapilgul kõlab see SLS'ile väga sarnaselt ja sageli aetakse neid kahte ka segi, kuid tegemist on siiski hoopis teise ühendiga.

SLSA on väga nõrk ja pehme vahuaine, mida valmistatakse kookose- ja palmiõlist, see ei imendu organismi ja on väga kergesti mahapestav.
Tegemist on ohutu ja kahjutu ühendiga, mille molekulisuurus on oluliselt suurem, kui SLS'il, olles piisavalt suur, et mitte läbi naha organismi imenduda.  Kasutatakse nii loodus-, bio-, kui ka orgaanilistes toodetes.

NB ! Ükski looduskosmeetika (Natur Kosmetic, natural cosmetic), biokosmeetika või orgaanilise kosmeetika toode ei tohi sisaldada SLS'i ! 

Kui nii on, tuleks sellest antud toote müüjale märku anda !

Vaatasin huvipärast üle oma kodu solevad Sante ja Lavera tooted, ning nendest ei sisaldanud ei SLS'i ega ka ALS'i  ükski toode.
Nagu juba eelpool mainisin, siis vähesel määral ALS'i on siiski loodustoodetes lubatud, kuid seda kasutatakse pigem nende nii ütelda odavamates "laiatarbe toodetes".

Welleda tooteid mul kodus ei ole, seega ei oska kommenteerida,  Cattieril on olemas nii "masstooted", mis on 95% looduslik (nagu nad ka ise ütlevad), ehk siis need ei pretendeerigi 100% loodustoote nimele ning BIO märgistusega orgaanilised tooted, mis on SLS ja ALS vabad.

Ma arvan, et lõppkokkuvõttes oleks õige siiski toodete koostisi jälgida, sest enamikel tootjatest on olemas nii "orgaanilised tooted", kui ka laiatarbe tooted.  Osta tuleb ju siiski antud konkreetset "TOODET", mitte "FIRMANIME"või "Brändi"