Tahaksin lõhnata mehelikult, sest....ma olen mees

Seda teemat alustades ei tulnud mulle ühtegi ideed pealkirjaks ja siis tuli telerist "päästva koolikellana" reklaam, mida meie vist söögi alla ja peale näidatakse :-)

Marsell Roša on ütelnud - lõhn teavitab teie saabumisest ja järellõhn meenutab teid ka peale teie lahkumist...
Tõsi ta ju on.
Mõnel mehehakatisel käib lõhnaõlibukett meeterid temast eespool ja veel pool tundi peale tema lahkumist tahaks ruumi õhutada, et saaks jälle inimese kombel hingata ja ka muid lõhnu tunda. Tundub, nagu oleks vaeseke ettevaatamatusest suisa lõhnaõlipotti kukkunud - nii hingemattev on see parfüümidebukett.

Kuid see ei ole üldse praegu teemaks.  Teemaks on hoopiski see, mida inimesed valimatult lõhnaõlisid kasutades enda (ja ka oma ümbritsevate) tervisega teevad, ehk siis ohtlikud ning kahjulikud ained lõhnaõlides, deodorantides, antiperspirantides, aga ka "õhuvärskendajates". Viimased neist on minu jaoks tooted, mille otstarbest ei ole ma siiani aru saanud (matan ühe halva lõhna teise halva lõhnaga) ning mis lisaks tuleks minuarvates varustada hoiatavate kirjadega võimalike tervisekahjude osas.

Olen siin juba kirjutanud kahjulikest ainetest toidus, aga ka kosmeetikas. Mürgistest ainetest, kantserogeenidest ning allergeenidest ei saa paraku üle ega ümber ka lõhnamaailmast rääkides. Eriti oluline on seejuures fakt, et lõhnad mõjutavad otseselt meie aju. Kui kosmeetika puhul saame rääkida toksiliste või kahjulike ainete mõjust nahale ning tungimisest läbi naha meie organismi (ca 60% sellst, mi aoma nahale paneme, jõuab ka meie organismi !), siis lõhnaosakesed liiguvad nina kaudu meme aju limbilisse keskusesse ning mõjutavad  ka otseselt vaheajus asuvat  hüpotalamust.  Ehk siis - tsiteerides üht kommentaari kosmeetikas esinevate kahjulike ainete teemas  siisnsamas blogis - aroomides olevad mürgid tungivad otse peaajju.

Kandast päris keskkonnaohutuse minister, doktor Kapil Khatter nendib:  "Kergesti lenduvaid lõhnaaineid, mida me sisse hingame, peaks oluliselt paremini uurima. Mei ei tea sageli, mida need ained põhjustavad, sest enne turustamist ei pea kosmeetikatoodete koostisosadele tegema ohutusuuringuid !"

Lisaks on ligi 95% kõikidest lõhanõlides kasutatavatest kemikaalidest (neid on kokku ca 5000) naftakeemia produktid ja need saadakse taastumatutest fossilsetest õlidest, mille kaevandamine ja transportimine ainuüksi kujutavad endast suurt keskkonnariski.  Paljud neist õlidest on mürgised ja mõjuvad kahjulikult meie kesknärvi- ja hormonaalsüsteemile. Samuti võivad nad reageerida ümbritsevaga, moodustades selmoel kantserogeenseid kõrvalprodukte.

* Näiteks TERPEEN, mida võib leida männi või tsitruselõhnalistes toodetes (nt. õhuvärskendajad !!) võib reageerida osoonimolekulidega ning moodustada formaldehüüdi ehk metanaali (HCHO), mis on tugev allergeen, põhjustab hingamisteede haigusi ja astmat ning mis on Rahvusvahelise vähiuuringute agentuuri poolt tunnistatud gruppi 2A kuuluvaks aineks (tõenäoliselt inimesele kantserogeenne). 

Kas teadsid, et nii mõnigi lõhnaõli või deodorant võib muuhulgas põhjustada või võimendada dementsust, depressiooni ning isegi kahjustada meie immuunsüsteemi !?


2005 aastal testiti mitmete kuulsate tootjate lõhnaõlisid, ühtekokku osales testis 36 üldtuntud ja levinud parfüümi. Test hõlmas küll vaid kahte ohtlikku, sünteetilist keemiliste ainete rühma  - ftalaatestrid ja sünteetiline muskus, kuid tulemused olid piisavalt kõnekad.

Mõlema rühma kemikaale leidus suurel hulgal prakitliselt kõikides testitud toodetes, muuhulgas ka keskkonnasõbraliku majanduse ikooniks kujunenud "The Body Shop" toodetes. Vaid kahes testis osalenud parfüümis antud aineid ei esinenud, või oli neid väga vähesel määral !

Need on aga vaid kaks kahjulikku ainerühma.  

Seega on parfüümitootjatel, aga eriti parfüümide kasutajatel, mille üle mõtelda !

Veidi lähemalt:

* Ftalaatestrid (mida leidub ka näiteks šampoonides ja lauvärvides !) ja sünteetiline muskus (leidub  parfüümides ja reseerimisjärgsetes vahendites), on ohtlikud sünteetilised ained, millel mõlemal on kalduvus jääda inimorganismi ning põhjustada seal ebasoovitavaid tagajärgi nagu näiteks hormonaalsüsteemi häired, astma, allergiad, sugurakkude paljunemishäired ning viljatus. 
Samuti võivad nad teha rakku kaitsetumaks teiste toksiinide ja kantserogeenide suhtes. Ftalaate ja sünteetilist muskust on leitud noorte emade rinnapiimast, kuigi nad väidavad, et ei ole raseduse jooksul kasutanud ühtegi parfüümi. See kogus suureneb aasta aastalt.

Ftalaatestreid kahtlustatakse vähkkasvajate põhjustamises, osad neist (näiteks DBP, DEHP ja BBP) on tuntud kui arengu- ja sünnidefektide põhjustajad.
Rochesteri ülikooli teadlased leidsid seose ftalaatide ja poisslaste genitaalide arenguhälvete vahel.
Teadlased tõestasid, et neil emadel, kelle veres oli kõrgenenud ftalaatidega seonduvate kemikaalide konsentratsioon, oli olulisel määral suurem tõenäosus sünnitada sugulise arenguanomaaliaga poisslapsi.

* Tõestatud on, et sünteetiline muskus vähendab inimese organismis östrogeeni taset. Östrogeen aga mõjutab kõiki meie elundeid ja kudesid.  Selle toimel areneb meie kehaehitus, käitumine ja iseloom. Östrogeen kaitseb veresooni lupjumise eest ja luid hõrenemise eest ja hoiab tasakaalus vererõhu. Madal östrogeeni tase võib põhjustada luude hõrenemist, südamehaigusi, uriinipidamatust, aga ka Alzheimeri tõbe. Sünteetilise muskuse uuringuid näitavad selle pikaajalist mürgistavat toimet katseloomadele ning on tõestatud selle  kantserogeenne toime hiirtele.

Lisaks on mõlema näol tegemist keskonnaohtliku ainega
Sünteetiline muskus eraldub lõhnaõlist õhku ja heitvette, sealt edasi keskkonda ja põhjavette. Sünteetiline muskus on väga püsiv ja bioakumuleerub toiduahelas, mis tähendab, et ta võib toidu kaudu ka inimesele (taaskord)  mõju avaldada.

* Teine kõige sagemini lõhnaõlides, deodorantides ja antiperspirantides esinev mürk on ALUMIINIUM (peamiselt aluminium chlorohydrat).
See on kergesti läbi naha imenduv mürgine aine, mis on seotud mitmete kesknärvisüsteemi haigustega (jällegi Alzheimer), samuti on olemas tõendid alumiiniumi sisaldavate antiperspirantide ja rinnavähi seotuse kohta. Kahjulik rakkude elutegevusele ja ajule.
Alumiinium imendub naha pooride kaudu verre. Eriti hästi imendub alumiinium verre kaenlaalustest, sest kaenlaaluste raseerimine tekitab nahale mikroskoopilisi kriimustusi ja marrastusi ja see teeb imendumise kordades intensiivsemaks ja kiiremaks (seega eriliselt ettevaatust nn. "higipulkade" ja "rulldeodorantidega")

* Parabeen  sünteetiline aine, mida kasutatakse lõhnaõlides säilitusainena.  Seda võib leiduda mitmel kujul - metüülbarabeen, etüülbarabeen, butüülbarabeen, benüülbarabeen jne. Parabeen häirib hormonaalset talitlust, vähendab organismis östrogeeni taset (järjekordselt !), on tõestatud seos rinnavähi- ning 2004 aastal läbiviidud uuringute kohaselt ka rinnakasvajatega. 


* Imidazolidinüül karbamiid - Parabeeni järel teine enamlevinud säilitusaine lõhnaõlides. Võib põhjustada nahahaigusi (dermatiit), keskonnas reageerides tekib formaldehüüd ehk metanaal (HCHO), mis on tugev allergeen, põhjustab hingamisteede haigusi ja astmat ning mis on ahvusvaheli vähiuuringute agentuuri poolt tunnistatud gruppi 2A kuuluvaks aineks (tõenäoliselt inimesele kantserogeenne)


* BHT  (brutüülhüdroksütolueen E321) - on keskkonnaohtlik ja organismi sattudes mürgine. Tekitab astmat, ekseeme, allergiat. Loomkatsetes on tõestatud seotus kopsuväärarengute, kasvajate tekke ning maksakahjustustega. Seostatakse käitumis- ning kesknärvisüsteemihäiretega. Eriti ohtlik lastele. Laguneb väga aeglaselt ja akumuleerub kehas.


* Triklosaan - Kasutatakse "bakterite tapmiseks", paraku on tõestatud, et bakterid kohanduvad selle toimega ja muudavad inimese seeläbi tundetuks näiteks sama toimeainega antibiootikumide suhtes ! On bioakumuleeruv - jääb pidama rasvkudedesse ja ei lagune seal. Ainevahtusse sattudes võib olla kantserogeenne (tekib dioksiniid)

* Sünteetilised lõhnaained (pakendil märgitakse enamasti fragance või parfume) - võivad mõjutada kesknärvisüsteemi, häirivad metabolismi ja hormoonide tööd, võivad tekitada peavalu, peapööritust, hingamisraskusi, lööbeid, hüperaktiivsust, ülitundlikust.
Kõrvaltoimed sünteetilistes lõhnaainetes on väga sagedased. Näiteks Kanadas liiguvad paljud koolid, ülikoolid ja haiglad lõhnaainetevaba keskonna  poole, teevad vajalikku selgitustööd ja paluvad nii töötajatel kui kaõpilastel/patsientidel  loobuda (vähemalt antud asutuse ruumides) sünteetiliste parfüümide ja deodorantide kasutamisest.  Paljudes riikides on käivitatud lõhnaainetevabad kampaaniad, mi son väga olulised neile, kes juba kannatavad  MCS sündroomi (multiple chemical sensitivity) all.

Antiperspirantide juures on eriti irooniline see, et ainsad kohad, mille kaudu mürkidel on võimalik higistamise käigus kehast väljuda on kaenlaalused, käe ja põlveõndlad. Antiperspirant blokeerib sealsed higinäärmed ja ei lase seetõttu mürkidel kehast väljuda. Seetõttu hakkavad mürgid kogunema lümfisõlmedesse, mis võib viia rakkude mutterumise ja vähi tekkeni.
Viimastel aastatel on täheldatud rinnavähi esinemise sagedust ka meestel. See on otseselt seotud sellega, et mehed kasutavad deodorantide asemel üha sagemini antiperspirante.

Mida lõpetuseks ? 

Maarja Lillemäe on ütelnud: "Kas me vajame kõiki neid erinevaid tooteid ? Sageli on halvale lõhnale lihtne lahendus - kodu õhutamine, oma keha regulaarne pesemine. Lahendus ohtlikule tootele on väga lihtne: ärge ostke seda toodet"

Olen selle väitega täiesti nõus. Mida targem on inimene kui tarbija ja mida vähem ostab ta kõiki neid ohtlikke ja kahjulikke tooteid, seda enam on tootjad sunnitud vaatama kahjutumate ja ohutumate toodete turulelaskmise poole. Suurema osa ohtlike ainete taga (nii toiduainete-, kosmeetika ja parfümeeriatööstuses) on lihtlabane kasumiahnus. Neile kõigile (või enamusele) on olemas ohutud alternatiivid, paraku langeb tootjate valik hetkel pigem selle kasuks, mis on odavam ning kuna ärimaailm on julm ja kalk, ei peeta inimest ja keskkonda seejuures millekski.

Soovitan kindlasti uurida ja vaadata, milliseid lõhnu te ostate ja mida need sisaldavad. Ei tasu kohe suure "hurraaga" tormata ostma esimest toodet, millel on peal märge Looduslik (Natural) või "Ei sisalda värv- ja säilitusaineid". Eestis (näiteks) võib märge LOODUSLIK olla tootel juhul, kui vähemalt 2% (!!!) toote koostisest on mittesünteetiline (ehk üks sünteetiline koostisosa on asendatud looduslikuga).  Pigem tasub pilk pöörata toodetele, millel on märge NATURAALKOSMEETIKA, sest neil peab looduslike toimeainete sisaldus olema VÄHEMALT 98%.
Kõik tsertifitseeritud naturaalkosmeetika tooted on märgistatud vastava logoga. Need märgised antakse vaid VASTAVALE TOOTELE (mitte tootjale !) ja see garanteerib, et tegemist on kontrollitud ja nii keskkonna- kui ka tervisesõbraliku tootega.

Soovitan otsida järgmisi märgistusi:

* NaTure

* Cosmetique BIO 

* Soil Association 

* BDIH 

* ECOCERT 

* USDA 

* Grante Bio 




Kindlalt on looduslikud tooted järgmised Eestis müüdavad kaubamärgid: Kibio, Urtekram, Logona, Sante, Acorelle, Lavera. 


Minu lemmik - Lavera (BDIH tsertifikaat) näiteks toodab väga häid orgaanilisi meeste lõhnaõlisid, deodorante ja aftershave tooteid (Lavera Men Care tooteseeria)

Lavera tooted on 100% orgaanilised, sisaldavad vaid orgaanilisi taimeõlisid, lilleekstrakte ja ürte, ei sisalda barabeene, SLS´i ega sünteetilisi säilitus- ja lõhnaaineid, emulgaatoreid ega naftal baseeruvaid koostisosi. On GMO (!) ja gluteenivabad ning neid ei ole katsetatud loomadel.


Võtke aega, lugege toote pakendit, kui vaja kirjutage koostis üles ja uurige veidi internetist ja alles siis otsustage ja ostke. Alguses võib see olla keeruline, peagi aga kujunevad Teile välja oma teatud lemmikud ja suurt otsimistööd ei olegi vaja enam teha.

Parafraseerides juba alguses mainitud reklaami:
Tahaksin lõhnata mehelikult, sest....ma olen mees - mitte keemiatehas.