"Tarbijakaitseamet avaldas, et hakkab teravamalt tähelepanu pöörama värvilistele kisselli- ja tarretisepulbritele ning kookidele. Põhjuseks mullu suvel kehtima hakanud nõue, mis käsib teatud toiduvärve sisaldavatele toodetele trükkida hoiatusteksti."
Kuid miks võetkase "luubi alla" vaid värviliselt ja kirkalt näkku säravad pulbrid ja koogid, mida ükski terve mõistusega inimene oma lapsele nii või nii ei ostaks !!!!
Miks vaid nii kitsas tootevalik, kui põhiline oht peitub hoopis mujal (kui palju neid kissellipulbreid ikka kasutatakse) !
Miks ei võeta luubi alla palju olulisemaid ja igapäevasemaid toiduasju nagu näiteks hommikusöögihelbed ja müslid, millest päris paljud sisaldavad näiteks asovärvi nimega tartrasiin (E-102), mis on teatavasti tugev allergiate tekitaja (üks pideva "kuiva"ninnakinnisuse põhjustaja !), võimendab astmaatilisi reaktsioone ning põhjustab lastel hüperaktiivsust, tähelepanu- ja keskendumishäireid, unehäireid ning rahutust-ärrituvust.
Ehk siis - kui sinu lapsel läheb koolis kehvasti, sest tal on "pidevalt pea laiali otsas" (nagu õpetajad ütlevad) ja ta on sageli ärritunud ning väsimud võib põhjuspeituda selles, et ta sööb hommikusöögiks müslit või hommikusöögihelbeid !
Oma kurvastuseks avastasin eelmisel nädalal, et sellesama tartrasiiniga on tänaseks ära solgitud ka näiteks minu lapsepõlvest pärit nostalgiline Tarhun !
Ka paljud puljongipulbrid-kuubikud sisaldavad tartrasiini.
Ma ei hakka siinkohal uuesti pikalt ja laialt kirjutama kõigist kahjulikest ja ohtlikest lisaainetest toidus, sell ekohta võid lugeda minu ühest varasemast postitusest "Toidulaud kui keemialabor".
Küll aga tahaks uuesti tagasi tulla minu arvates väga olulise teema juurde - suur segapuder lisaainete märgistamisel !
Pakendi info peaks lähtuma sellest, et see oleks tarbijale üheselt ja lihtsalt mõistetav ning piisaks vaid pealevaatamisest, et mõista, kas ja kui palju antud toode kahjulikke või suisa ohtlikke lisaaineid sisaldab. Tänane puudulikest seadustest tingitud kaos aga nõuab tarbijalt kannatust, aega ja kohati ka head silma või suisa luupi ! Miks ? Sest puuduvad seadusega paika pandud ühesed ja konkreetsed nõuded koostisosade märkimisel ! Küll on need kirja pandud nimetusena, küll E-märgistusega, mõnel pakendil aga suisa loetamatus kirbukirjas !
Miks peab tarbija õppima pähe kahjulike lisaainete numbreid ja nimetusi, et neid vältida ? Need peavad olema pakendil üheselt ja nähtavalt välja toodud !
Minu ettepanek seoses pakendil toodud koostisosade märgisutsega (mida olen korduvalt kirjutanud) on järgmine:
* tavalised (loe ohutud) koostisosad on kirja pandud "nimetusena".
* teadaolevalt kahjulikud lisaained tuleks märkida pakendile E-märgistusega
* teadaolevalt ohtlikud lisaained (asovärvid, aspartaam, glutamaat, isoglükoos jne) tuleks märkida samuti E-märgistusega, kuid suuremalt ja paksendatud või siis punase, konkreetselt eristuva kirjaga.
Selmoel on koostisinfo kohe pealevaadates üheselt ja lihtsalt mõistetav, mitte ei pea hakkama mööda nimetuste segapudru näpuga järge ajama.
Kuna "küll küllale liiga ei tee" ja "kordamine on tarkuse ema", siis veelkord:
Kõige ohtlikumad E-ained, millest tasuks suure kaarega mööda käia ning neid sisaldavaid tooteid vältida (võivad põhjustada hüperaktiivsust, astmat, peavalu, võivad olla kantserogeensed).
* värvained: E102, E104, E110, E120, E122 - 124, E127-129, E131-133, E142, E150
* konservandid (säilitusained): E200, E202, E210-219, E220, E239, E249-252, E280, E310-312, E320, E321, E249-252
* lõhna ja maitsetugevdajad: E510, E620-625
* magusained ja suhkruasendajad: E420, E421, E951, E952, E954, E965
Lisaaineid alates E620 ja edasi loetakse sõltuvust tekitavateks.
Posts
