26 October 2010

Kristalldeodorant - enneta halva lõhna teket, mitte ära peida seda

Sellest, miks lõhnaõlid, higipulgad ja antiperspirandid Sinu tervist kahjustavad, kirjutasin pikemalt juba varem 
Kui lühidalt meelde tuletada, siis on nad kahjulikud suisa kahel põhjusel: 
Esiteks sisaldavad nad väga mürgist alumiiniumi, millel on leitud seos kasvajate ja Alzheimeri tõve tekkega. 
Teiseks blokeerivad nad mürkide väljumist inimese kehast kaenlaaluste kaudu (mis on üks peamisi piirkondi selle jaoks), seetõttu kogunevad kaenlaalustesse lümfisõlmedesse toksiinid, mis aja jooksul tekitavad mutatsioone lümfisõlmede rakkudes ning viivad rinnavähini.
Viimastel aastatel on täheldatud rinnavähi esinemise sagenemist ka meestel. See on otseselt seotud sellega, et mehed kasutavad deodorantide asemel üha sagemini antiperspirante ja higipulki !

Täna räägiks ühest turvalisest lahendusest - KRISTALLDEODORANT !

Kristalldeodorant on naturaalsest kristallsoolast valmistatud pulk, mida tuleb kergelt veega niisutada ning siis kaenla alla hõõruda. Dušši alt tulles piisab lihtsalt hõõrumisest. 
Naturaalne kristallsool hävitab ebameeldiva lõhna, sest ei lase bakteritel levida ja paljuneda, samas ei blokeeri higistamist ja mürkide väljutamist. 
Antibakteriaalse toime tõttu ei lase tekkida ka punnikestel ning hoiab ära nahaärrituse. 
Aitab ka jalaseente, haisvate jalgade ning jalanõude ja raseerimiskriimustuste puhul. 
Toimib 24 tundi.

Kristalldeodorant on kordades efektiivsem kui tavalised deodorandid, see ei kleebi ega määri riideid, ei sisalda alumiiniumi ega muid kahjulikke kemikaale, alkoholi, lõhna- ja säilitusaineid ning on täiesti allergiavaba.

Olen nüüd ka omal nahal  kristalldeodorandi ära proovinud ja tulemusega väga rahul. 
Isegi peale mitmetunnist aktiivset tegevust - ei mingit ebameeldivat lõhna !

Ainus, mida peaksid kristalldeodorandi puhul silmas pidama, on selle tootja, sest müügile on ilmunud ka "võltsitud kristalldeodorandid", millel ei ole õige tootega midagi pistmist. 
Seetõttu soovitan selle osta kas apteegist või mõnest tunnustatud ökopoest.  Hinnaklass jääb kristalldeodorantidel ca 100 - 120 EEK kanti ning kestab üks selline "pulk" aastaid. 
Ettevaatlik tuleb olla ka nn. "vedelate kristalldeodorantidega", sest paljudel neist on tegelikult toimeaineks ammoonium alumiinium sulfaat. Vedela "kristalldeodorandi" puhul peaks kindlasti jälgima, et see on alumiiniumivaba.

Mina isiklikult kasutan firma Sante kristalldeodoranti.

19 October 2010

Probiootikum - kasulik bakter või kaval ja kahjulik reklaamitrikk !?

See teema saab olema järjekordne "arenev ja täienev postitus", kuhu huvilis(t)el tasub vahest tagasi kiigata. Plaanis on küsida arvamusi ja poolt/vastuväiteid nii Eesti kui muu maailma asjatundjatelt ja ka tootjatelt.
Kõik see võtab paraku aega, seniks lugemiseks ja kaasamõtlemiseks veidi "taustainfot":

Prantsuse mikrobioloogi ja tunnustatud teadlase Didier Raoulti poolt  teadusajakirjas "Nature" avaldatud ja laialdast vastukaja pälvinud artikli "Probiotics and obesity" tulemusena läbi viidud uuringud näitasid, et  
probiootikumid, mida näiteks Danone (Actimel, Activia, mitmed beebitoidud jne) lisab erinevatesse jogurtitesse, ja mis selle firma reklaamväidete kohaselt peaksid tugevdama meie immuunsüsteemi kaitsemehhanisme, mängivad tegelikult suurt rolli laste ülekaalulises.

Uuringute käigus selgus, et tegemist on samade bakteritega, mida näiteks tööstuslikes sea- ja kanakasvandustes kasuttakse kasvuaktivaatoritena, et lihaloomad kiiremini kasvaksid ning kaalus juurde võtaksid. 

2009. a. alguses hakkasid mitmed Prantsusmaa teadlased uurima ülekaaluliste ja normaalkaalus inimeste soolestiku mikrofloorat ja avastasid, et nende soolestikus olid ülekaalus just needsamad probiootikumid, mida kasutatakse  nn tervisejogurtites.
 
Didier Raoult küsib oma artiklis: "Miks lubatakse inimeste toidus kasutada samu kasvustimulaatoreid, mida lihaloomade kasvandustes, ilma et teataks, milline on nende toime näiteks laste organismile?" 

Uuringute tulemusena on Danon sunnitud enamustes Eurooap riikides lõpetama ligi 15 aastat kestnud, kuid teadlaste väitel ohtliku ning eksitava reklaamikampaania... 


25 August 2010

Mis imeloom on "Zero Emission Vehicle", ehk elektriautodest lähemalt.

Enamustele inimestele seostub sõna "elektriauto" kas mingi kummalise välimusega ja kalli imemasinaga, mida vaid rikkurid endale eputamiseks saavad lubada või siis plastmassise ja Eesti kliimasse mittesobiva "rollerautga". 
Ühesõnaga - ei midagi asjalikku ja praktilist, pigem ulmevaldkonda ja prototüüpidesse jääv "futuauto".



        



Tuleb "tuttav ette", kui neid pilte vaadata ?
Samas "lipsab" meie uudistest vahetvahel läbi ka mõni asjalikum kirjutis, kus räägitaks elektriautodest (Zero Emission Vehicle", mida ka tõepoolest autoks võib nimetada. 
Kui sellel aasta lõpus müüki saabuvat Peugeot iOn´i  võib tähte närides veel kuidagi välimuse järgi sinna "futu" või "ufoautode" sekka surada


Siis Nissan Leaf, Opel Ampera ja Ford Focus EV või siis ZEV CT1510 näevad välja nagu täiesti tavalised "normaalsed" autod.

 





Uurisin  Eestis elektriautodega tegeleva "OÜ ZEV" tegevjuhi Teet Randma käest, mis "imeloom" see elektriauto siis tegelikult on. 
Uurisin lähemalt elektriauto kasutusega seonduvate kulude, reaalse kilomeetrihinna, laadimise ja muu vajaliku kohta. Lähitulevikus on plaanis üks elektriauto ka "Puhta Elu" kasutusse võtta ja sellega natukene sõiduproovi teha. 


Nüüd siis kõigest lähemalt. 

* Kas Elektriauto on pigem "rikaste lõbusõiduk" või on tegemist mõistliku sõidukiga, mille peale ka tavaline pereisa võiks mõtelda ?

Elektriauto on tavalisele linnasõiduautole täiesti mõeldav alternatiiv. Sellega sõitmine ei ole küll päris tasuta (isegi kui kasutad laadimiseks isiklikku tuulikut või päikesepaneeli), kuid kindlasti on majanduslikkus mõttes tegemist mõistliku alternatiiviga, mitte lihtsalt "rikaste mänguasjaga".

* Kui suur on elektriauto sõidukulu ?

Pliiakudega
1T elektriauto koos akude eluea pikendajaga (uus tehnoloogia, mis meil nüüd testitud ja teeb imesid) on sõidukuluks kuskil 30senti/km. Sellest ca 10 senti on elektrikulu ja 20 senti on akude kulu.

Liitiumakudega on sõidukulu kallim seoses akude suurema sõidukuluga - ca 60 senti/km.

Võrdluseks on ühe kilomeetri hind 8L/100km bensiiniautoga (suhteliselt säästlik linnasõit) 17,25 bensiinihinnaga 138 senti.

Seega - kui sõiduauto aastane läbisõit on 10 000km (ca 30km/päevas), säästab pliiakudega ca 11 000 EEK ja liitiumakudega ca 7800 EEK aastas.
Suurema läbisõidu puhul on ka sääst suurem. Näiteks 70-80 km päevase läbisõidu puhul, on sääst ca 30 000 EEK pliiakudega ja 21 000 EEK liitiumakudega aastas.

* Millised on elektriauto hoolduskulud ?


Elektriautol on küll veermikuga seotud hooldused (piduriklotsid, amortisaatorid jne.), aga mootoriga seotud hooldused praktiliselt puuduvad. Mõned mootorid on harjadega, siis tuleb iga 15 000 tagant harju vahetada, enamus on tänapäeval aga harjavabad mootorid - sellel on iga 100 000 tagant laagrite vahetus.
Muud hooldust ei ole.
Akude vahetamist käsitlesime juba sõidukulus.

* Kuidas käib laadimine ja kui kaua akud vastu peavad ?


Laadijad on täisautomaatsed - ei pea muretsema selle pärast eriti - pistik külge ja kui akud on täis, lõpetab laadija oma töö ning lülitub välja. Mingit "balansseerimist" mõned laadijad teevad, aga see on väikse vooluga.
Laadimine toimub tavalisest "võrguvoolust" 220V 16A. Ühe laadimisega sõidab auto (sõltuvalt akupakist) 100 - 150 Km, mis peaks olema piisav nii linnasõitudks kui ka linna-lähi sõitude puhul.

Liitiumakudega ei ole oluline pidev laadimine - pliiakud on selles suhtes tundlikud. Liitiumaku kasutus on nagu mobiilil - mäluefekti enam ei ole, vahet pole kuidas laeb. Samas on liitiumakud kordades kallimad.

Pliiakusid võib laadida ka lühiajaliselt - liitiumakusid väidetavalt võib, kuid nii põhjalikud testandmed meil liitiumi kohta puuduvad. Soovitaks siiski pikemaid laadimisi kui 30 minutit liitiumiga. Samas eks alati ole mõistlik akud ikka võimalikult täis alati hoida.

Laadimistega akude eluiga pikkamööda väheneb. Akude eluea lõpuks loetakse mahtuvuse vähenemine 75% peale algsest.

* Kas akusid saab laadida vajadusel ka näiteks bensiinijaamades ?

Otseselt sellist teenust veel ei pakuta. Statoil ei luba laadida - samas Lukoilis olen laadinud. Oleneb ilmselt
teenindajatest ja oma suhtlusoskusest :)
Rootsis on laadimispunkte juba päris palju ja näiteks Portugalis tahetakse Lissaboni-Porto kiirtee laadimispunktidega katta 2011. aastaks.

* Talvel ja külmaga sõitmine ?

Me teeme autosid ka akude termoisolatsiooniga ja eraldi salongisoendiga (üldiselt bensiini või gaasi soendi talveks). Autosid saab kasutada seega aastaringselt - ise vähemalt kasutame.
Esituled mõjutavad läbisõitu/energiakulu 5% , kuid meil on olemas ka tootevalikus LED päevasõidutuled, millega ei ole seda probleemi.

* Elektriautot saab ka ise ehitada ?

Koversioon, ehk tavalisest autost elektriauto ümberehitamine annab kõige parema ning unikaalsema lõpptulemuse. Tänaseks oleme teinud näiteks elektrimootoriga Pobeda ja VW Golf.
Konversiooni puhul me pakume 18kw ja 24kw (max võimsus) AC 72V harjadeta komplekte. VW Golfis kasutasime 6,5kw lahendust ning 6x150Ah12V akusid.
Tegime akude soojustuse ning salongi soojendus pandi bensiinilt. Kokku läks maksma kliendile 175 000 EEK.

Täna saame me isegi vist nõks odavamalt teha - saame odavama hinnaga komponente. Juhul kui soovid täitsa ise ehitada, siis lähevad veel ka tööde rahad maha.


Kirjavahetuse alusel kokku pannud:
Toomas Toimeta, "Puhas Elu"

***

Lõpetuseks.

Loodetavasti hakkab ka Eesti teedel järjest rohkem liikuma osaliselt või täielikult elektri jõul liikuvaid sõidukeid, kindalsti oleks suureks "abimeheks" see, kui nii meie bensiinijaamad kui ka näiteks linnavalitsused hakkaksid rohkem mõtlema elektriautode laadimisvõimalustele ja seeläbi oluliselt puhtamale ja müravabamale linnakeskkonnale.

Ootan juba huviga Eesti meedias uudised stiilis "Nüüd saab ka Statoili bensiinijaamades elektriautosid laadida" või "Pärnu linnvalitsus katab kesklinna elektriautode laadimispunktidega".

Ja veel.

Et ennetada juba eos etteaimatavaid kommentaare stiilis: "elektriauto on mõttetu, sest sellega saab sõita vaid 100-150 km" jms.
Sama rumal ja kohatu oleks kurta, et tavaline sõiduauto jääb maastikul hätta või suure maasturiga ei mahu linnas parkima !
Igal sõidukil oma koht ja eesmärk ja keegi ei ootagi Honda Civicult Toyota Landcruiseri läbivusvõimet. Elektriauto sobib igapäevasõidukiks inimestele, kes teeva kõik või suurema osa oma sõitudes linnas ja või linnalähistel ning kasutavad kaugeteks sõitudeks kas ühistransporti või siis on peres lisaks veel ka teine, nn. "tavaline" auto.

Tahes tahtmata meenub üks netiavarustest meelde jäänud kommentaar seoses mujal Euroopas väga populaarsete väikeste linnaautodega (Aygo, IQ, Yaris, Smart jne). Ikka ja jälle "virises" keegi, et need on kautud autod, sest pagasiruum on liiga väike ja üleüldse ei mahu sinna autosse midagi. Seepeale ütles keegi kuldsed sõnad: "iga auto ei saagi olla mõeldud selle jaoks, et sinna mahuks lisaks juhile veel nädala toidumoon, koer, kolm last, kummipaat ning ratastoolis vanaisa..."

Mõtelge rohelise(ma)lt !























20 August 2010

Eesti energiaplaanist, tuuleenergiast ja tuulikutest

Eestimaa Looduse Fondi kodulehelt leidsin huvitava lugemise tuuleparkide, tuulikute ja muude energialahenduste kohta, mille siinkohal lühendatult ja korrigeeritult ka Teieni toon.

***

2005. aasta lõpul kinnitati Elektrimajanduse arengukava 2015. aastani ehk Eesti Energia tegevusplaan järgmiseks kümneks aastaks. Plaanist lähtuvalt vahetatakse uuemate vastu Narva põlevkivikatlad, hakatakse kasutama rohkem Vene gaasi ning püütakse EL nõuete järgi tõsta taastuvenergia tootmist viie protsendini elektritarbimisest.

Kümme aastat - sama kaua võttis Leninil aega kogu Venemaa elektrifitseerimine GOELRO plaani järgi 1920ndatel aastatel paljasjalgse töölisklassi poolt. Selle ajaga ehitati 30 elektrijaama ja veeti tuhandeid kilomeetreid kaableid. Tundub uskumatu, et plaanime sama pika aja jooksul, sada aastat hiljem, mõned kivipõletamise katlad uute vastu vahetada.

Millised on variandid meie 27 000 GWh-se aastase energiavajaduse katmiseks aastal 2020?

Eurodirektiivide järgi tuleb kivipõletamine Narva elektrijaamades praegusel kujul lõpetada aastaks 2016. Selle asemel, et 15 miljardi krooni eest Narva elektrijaamadesse uued kivipõletuskatlad osta, tuleks alustada Narvas põlevkivi gaasistamisega ja vanad katlad järk-järgult tööst kõrvaldada. Miks osta miljardite eest uued kivipõletamiskatlad, kui neid amortiseeritakse kauem kui põlevkivi jätkub?

Põlevkivist gaasi tootmisega vaid taastuvenergia kõikumiste silumise tarbeks väheneks põlevkivi kulu mitmekordselt ning gaasistamisel tekkiv soojus leiaks kasutust Narva linna vajaduste katteks.

Gaasi transport on odav, sellele kulub olemasolevaid gaasitrasse kasutades alla 1% gaasis sisalduvast energiast (elektri transpordikulu ehk liinikadu on põhivõrgus 8%). Gaasivõrgu abil saab luua ka reaalse kauplemisvõimaluse väikestele biogaasi vabrikutele, mis suurendab taastuvenergia kasutamist veelgi. Sel juhul õnnestub gaasist elektrit toota tarbija lähedal, nii et gaasi põletamisel tekkiv soojus saaks samuti kasutatud.

Selle asemel, et osta 15 miljardi eest uued kivipõletamise katlad ja tsentraalsed gaasielektrijaamad, tasuks kaaluda nii korruselamute kui kaubanduskeskuste varustamist gaasil või metanoolil töötavate mikroelektrijaamadega, tagades sellega hajutatud ja sõltumatu elektri- ja soojavarustuse ning samal ajal kasutades neidsamu mikrojaamu tuuleenergia kõikumiste silumiseks.

Tuuleenergia võimsusvaru Eesti maismaal on 15 000 MW, selle kasutusele võtmisel tekiks elektrienergiat ligi 30 000 GWh aastas. Eesti avamere tuulevaru on hinnanguliselt üle 30 000 GWh. Lisaks sellele on Eestil Peipsi - Euroopa suuruselt neljas, tuuline ja madala põhjaga järv.

Eesti-Vene "kontrolljoone" lähedusse, mis kulgeb Peipsit mööda 124 kilomeetrit, saab püstitada tuuleturbiine rohkem kui poole tänase Eesti elektrivajaduse katmiseks. Hinnanguliselt saaks Peipsi põhjaosas paikneva 90km2 suuruse tuulepargi aastane elektritoodang olla üle 3000 GWh.

Peipsi järve ümber on ka head ühendusvõimalused põhivõrku ning Läti ja Vene suunale. Läänemaal, Osmussaare ja Tahkuna neeme vahelisel Angeli madalal, on võimalik kaldast 10 km kaugusele hinnanguliselt 300km2 suuruse avamere-tuulepargi rajamine, mille aastane energiatoodang oleks 15 000 GWh. Kauguse tõttu kaldast tõuseb märgatavalt tuuleparkide tootlus ning väheneb mõju elukeskkonnale. Tuuleparkide suurim keskkonnamõju on turbiinide püstitusajal, mil tuleb eelkõige Peipsil arvestada kalakoelmute säilimise ning ehitusaegse hõljumi kontrolli alla saamiseks tehtavate lisakuludega.

Tänapäevaste tuuleturbiinide aeglaselt pöörlevad tiivikud lindudele ja nahkhiirtele märkimisväärset ohtu ei kujuta. Spetsialistide hinnangul võivad merre ehitatavad rajatised aidata luua uusi elupaiku vee-elustikule. Sotsiaalsfääris aitaks tuuleenergia-, põlevkivigaasi- ja metanoolitootmine ning tuuleturbiinide tööstus Ida-Virumaal asendada põlevkivienergeetikast kaduvaid töökohti, samuti peaksid nii Läänemaa kui Ida-Virumaa saama endale osa energiatootmisega tekkivast tulust.

Avamere tuuleenergia kasutuselevõtuga saaksime katta Eesti elektrivajaduse ning koos teiste taastuvate energiaallikatega ka soojatootmise ja autotranspordi energiatarbe ning seeläbi luua eeldused kütuseimpordist loobumiseks.

Kogu Eesti keskmise päevase elektrivajaduse saaks katta 300 kaasaegse, täiskoormusel töötava tuuleturbiiniga. Tiiviku pöörlemissageduse langemisega on kadunud müraprobleemid.

Mis saab tuulevaikuse korral? Üllatav, aga 120m kõrgusel on tuulevaikust harva.

Elektrivõrgu uuendamisel tasuks õppust võtta USA Energeetikaministeeriumi programmist Gridwise, nn. "nutika elektrivõrgu" projektist, kus elektriseadmed saavad võrgu kaudu infot vahetades tarbimisvõimsust reguleerida nn. aktiivset koormusekontrolli kasutades.

Võttes kasutusele Peipsi ja Läänemere tuulevaru, saaksime tarbimisest ülejääva tuuleelektri abiga elektrolüüsida veest vesinikku, eraldades veemolekulid vesinikuks ja hapnikuks. Selline tehnoloogia on üle saja aasta vana. Täna turul olevatest seadmetest on kõikuva tuule- ja päikeseenergia kasutamiseks optimeeritud Shveitsi firma AccaGen elektrolüüsiseade, mis toodab vesinikku 80% efektiivsusega. Pildiloleva Norsk Hydro elektrolüüsiseadme tootlus on 380 tonni vesinikku aastas.

Energiatootmise hajutamise huvides tuleks igale huvilisele tagada võimalus toota elektrienergiat, et kodusest tuuleturbiinist või päikesepaneelist ülejäävat elektrit saaks elektriturul müüa. Praeguse, pigem suurtootjat eelistava seaduse kõrval tuleks kaaluda Taani varianti, millega on antud maksusoodustused kohalikele tuule- ja päikesekooperatiividele ning riik toetab neile vajalike elektriühenduste väljaehitamist.

Sarnase skeemi abil õnnestub märgatavalt elavdada ka biojäätmete kasutamist -toetades katlamajade asemele kohalike, väikeste gaasistamisvabrikute ehitamist saab tekkiva gaasi suunata gaasitorustiku abil tavatarbijateni, samal ajal gaasistamisest ülejäävat soojust kütteks kasutades. Biokütust tootev talupidaja saaks sellise lahenduse puhul lihtsama turustusvõimaluse ning seeläbi elavneks ka kohalik majandus.

Tuuleenergia kallidus on eilsest päevast pärit müüt. Kallis on tuuleturbiini ost ja selle ülesseadmine, kuid käigushoidmine pole põlevkivienergeetikast kallim. Tuuleturbiini ostuhind kilovati kohta võrdub täna keevkiht-põlevkivikatla omaga ja moodustab 900 eurot/kW kohta ja see langeb. Võrdluseks, Soomes ehitatava Olkiluoto tuumajaama maksumus on 2000 eurot/kW.

Lähitulevikus on tuuleturbiin Eesti jaoks odavaim elektriallikas. Euroopa Tuuleenergeetika Assotsiatsiooni andmetel kulub tänapäevase suure avamere tuuleturbiini hoolduseks aastas 40 inimtundi, hooldust merel tehakse korra poolaasta jooksul. Tuulepargi operaatorite hinnanguil on tuuleturbiini hoolduskulu Eestis 10 senti kilovatt-tunni kohta, langedes mahu kasvamisel. Rääkimata meie ainsa taastumatu energeetilise maavara kadumisest 40 aasta jooksul, juhul kui põlevkivienergeetikaga jätkame. Rääkimata sellest, et kivipõletamise teel elektri tootmisega tekib iga kilovatt-tunni kohta pool kilo tuhka, üle kilo kasvuhoonegaasi ja palju reostatud vett.

2004 aastal nurgakivi saanud Soome Olkiluoto 1600 MW võimsusega tuumajaama maksumuseks kujunes 50 miljardit krooni, kusjuures soomlaste kulu vähendas kahe kõrvaloleva tuumajaama infrastruktuur ning reaktori tootjamaa Prantsusmaa tagastamatu abi. Ehkki tuumakütus on täna odav, on see importkütus ning seetõttu peaksime siis tõenäoliselt Soome eeskujul Kanadast ja Aafrikast uraani ostma ning seda Venemaal rikastada laskma.

Lahendamata on ka tuumajäätmete küsimus - mida ikkagi teha aastas tekkiva 300 kilo plutooniumiga !? Praegust maa alla ladustamist ei pea spetsialistid ohutuks, lisaks on see kulukas ja keeruline. Tänaste võimaluste taustal on raske mõista, miks peaksime taastuvate energiaallikate olemasolul planeedi taastumatuid varusid kulutama.


Rainer Nõlvaku artikli aluselt kokku seadnud Toomas Toimeta, "Puhas Elu"


Lõppu lisaksin omalt poolt tuumajaama suurimaks miinuseks veel fakti, et liskas keerukusele ja kallidusele, on tuumajäätmete matmise juures suurimaks probleemiks võimalike matmispaikade vähesus. Ühel päeval oleme lihtsal tsilmitsi karmi reaalsusega, et sobilikke matmispaiku enam ei ole. Ja mis siis edasi ?

Tsiteerin veelkord Rainer Nõlvaku lõpulauset: "on raske mõista, miks peaksime taastuvate energiaallikate olemasolul planeedi taastumatuid varusid kulutama."



TY, augus 2010






30 July 2010

nagu keegi oleks männimetsas s..tal käinud, ehk ÕHUVÄRSKENDAJAD

Et täna juba jutt lõhnaainete peale läks, pidasin vajalikuks ühe erilise "lõhnavahendi" eraldi välja tuua - ÕHUVÄRSKENDAJAD. 

Olen sellest juba eelnevalt kirjutanud teemas "Minu mürgine kindlus, ehk kodukeemiast ja keemiavabast kodust", et teema endiselt aktuaalne, toon selle siinkohal uuesti välja. 

Minu arvates on igasuguste lõhnapihustite ja nn. "õhuvärskendajate" või wc lõhnastajate kasutamine täiesti lubamatu, eriti kodudes, kus on lapsed. Nende reklaamimine ja propageerimine tuleks aga hoopsiki keelustada ning inimesi tuleks rohkem teavitada nendega seotud ohtudest. Õhuvärskendajatel peaks olema peal hoiatusmärge - "võib kahjustada teie tervist" ja  "mitte kasutada laste läheduses"
Paraku üritavad reklaamid jätta mulje, et õhuvärskendaja on "loodusliku lõhnaga" õhku puhastav toode, mida tohib ja tulebki pidevalt kasutada..

Õhuvärskendajaid ei puhasta ega värskenda tegelikult õhku ! Enamus õhuvärksendajaid töötab ühel kahest meetodist: 
a) Nad lisavad õhku tugevat, kuid inimesele meeldivamat lõhna, mis jätab ebameeldiva lõhna lihtsalt tahaplaanile, ehk siis ühe tugeva lõhnaga üritatakse matta teist lõhna. 
Nagu selles kunagises naljajutus mehest, kes sibina töötades oli hädas teda saatva s..tahaisuga ja otsustas ennast siis korralikult männiseebiga üle hõõruda...

b) õhuvärskendaja poolt õhku paisatud aineosakesed tekitavad inimese nina sisepinnale ja hingamisteedele "õli sarnase kihi" mis "matab" lõhnaretseptorid ja ei lase seeläbi inimesel lõhna tunda või vähendab lõhnatundlikkust (nii toimivad nn. "lõhnavabad" õhuvärskendajad)


Ka Euroopa tarbijaliitude amet BEUC on oma pöördumises ütelnud, et õhuvärskendajate kasutamist tuleks piirata. Nende pool mõned aastad tagasi läbi viidud uurimus kinnitas, et õhuvärskendajate pidev kasutamine saastab ohtlikult õhku ning põhjustab erinevaid (peamiselt, kuid mitte ainult) hingamisteede haigusi.

BEUC kaasas oma uurimusse 76 erinevat Euroopa turul müügil olevat õhuvärksendajat ning selgus, et enamikel juhtudel ületas lenduvate orgaaniliste ühendite hulk lubatu olulisel määral (lubatud 200 µg/m³ ligi 20-25 korda kõrgem !)

Lisaks sisaldas enamik testitud toodetest hingamiselundeid ärritavaid aineid, mitmesuguseid allergeene ning tervisele ohtlikke ja vähki tekitavaid aineid

BEUC diretor Jim Murray ütles oma pressiteates, et eluruumis pidevalt õhuvärskendajat kasutades on õhk Teie kodus sama saastunud kui suure liiklustihedusega tänaval !
Murray sõnul on üllatav, et samas kui riigid kulutavad suures ulatuses maksumaksja raha benseenitaseme vähendamiseks linnakeskkonnas, saab osta benseeni sisaldavaid tooteid nagu õhuvärskendajad igast supermarketist.  
Ehkki on teada, kuivõrd kahjulikud on õhuvärskendajad nii inimestele kui ka keskkonnale, reklaamitakse neid endiselt kui õhkupuhastavaid või looduslikke tooteid ! (Alpi mägede värskus nüüd Sinu toas....)   

Sarnaselt lõhnaõlide ja deodorantidega seisneb õhuvärskendajate suurim oht selles, et me hingame sealt lenduvaid aineosakesi sisse, mistõttu need pääsevad kergesti  organismi ning lisaks otse mõjutama meie aju. Väikses ruumis (vannituba, WC) kus kasutatakse automaatselt pihustavaid õhuvärskendajaid, on kahjulike aineosakeste hulk õhus pidevalt kõrge j ainimene viibib nendega pikalt kokkupuutes. Seetõttu on automaatselt pihstavad õhuvärskendajad minu arvates eriti kahjulikud. 

Suurem osa õhuvärskendajatest sisaldavad formaldehüüdi ehk metanaali, mis on tugev allergeenvõib põhjustada peavalu,nahahaigusi (dermatiit), limaskestade ärritusi, liigese- ja rinnavalusid, kurnatust, uimasust ja immuunsüsteemi häireid ning mis on rahvusvaheli vähiuuringute agentuuri poolt tunnistatud gruppi 2A kuuluvaks aineks (tõenäoliselt inimesele kantserogeenne)

Teine peamine õhuvärskendajates kasutatav aine -  fenool - võib põhjustada nahalöövet, külma higi, krampe, vereringehäireid või ka ekstreemsetel juhtudel koomat. 

Sarnaselt paljude lõhnaõlide ja deodorantidega, kasutatakse ka "õhuvärskendajates" sageli sünteetilist muskust. Et kordamine on tarkuse ema, räägin sellest siinkohal uuesti:

Sünteetiline muskus on ainemillel on kalduvus jääda inimorganismi ning põhjustada seal ebasoovitavaid tagajärgi nagu näiteks hormonaalsüsteemi häired, astma, allergiad, sugurakkude paljunemishäired ning viljatus. 
Sünteetilist muskust on leitud noorte emade rinnapiimast, kuigi nad väidavad, et ei ole raseduse jooksul kasutanud ühtegi parfüümi. See kogus suureneb aasta aastalt.

Tõestatud on, et sünteetiline muskus vähendab inimese organismis östrogeeni taset. Östrogeen aga mõjutab kõiki meie elundeid ja kudesid.  Selle toimel areneb meie kehaehitus, käitumine ja iseloom. Östrogeen kaitseb veresooni lupjumise eest ja luid hõrenemise eest ja hoiab tasakaalus vererõhu. Madal östrogeeni tase võib põhjustada luude hõrenemistsüdamehaigusiuriinipidamatust, aga ka Alzheimeri tõbe. Sünteetilise muskuse uuringuid näitavad selle pikaajalist mürgistavat toimet katseloomadele ning on tõestatud selle  kantserogeenne toime hiirtele.

Lisaks on tegemist keskonnaohtliku ainega. 
Sünteetiline muskus eraldub  õhku ja heitvette, sealt edasi keskkonda ja põhjavette. Sünteetiline muskus on väga püsiv ja bioakumuleerub toiduahelas, mis tähendab, et ta võib toidu kaudu ka inimesele (taaskord)  mõju avaldada.
Terpeen - on eeterlik õli, mida kasutatakse väga sageli männi või tsitrueselõhnalistes õhuvärskendajates. Keskkonda sattudes võib Terpeen reageerida osoonimolekulidega ning moodustada formaldehüüdi ehk metanaali (HCHO), mis on tugev allergeen, põhjustab hingamisteede haigusi ja astmat ning mis on ahvusvaheli vähiuuringute agentuuri poolt tunnistatud gruppi 2A kuuluvaks aineks (tõenäoliselt inimesele kantserogeenne). 

Benseen - äärmiselt mürgine aine, mi son tunnistatud kesknärvi- ning vereloomesüsteemi mõjutavaks aineks. Kantserogeen, mis võib esile kutsuda leukeemiat. 

Atseetaldehüüd (etanaal)- põhimõtteliselt on see aine, mis on pohmelli keemiline tekkepõhjus.  Tunnistatud sagedasel kokkupuutel kantserogeenseks aineks. 

Hästi lõhnab korralikult õhutatud ja puhas kodu, õhuvärskendi vaid "matab" üht lõhna teisega, sisse hingates tekitavad need aga allergiaid, limaskestadeja kopsude ärritust ja hingamisteede haigusi, samuti mõjuvad ärritavalt silmadele.
Kui tõesti tahad lisaks värskele õhule tuppa mingit "aroomi", kasuta pigem looduslike eeterlikke õlisid või nn. "lõhnapatju", mis on täidetud looduslike ürtidega.  Pane tuppa või WC´sse kausika loodusliku eeterilu õliga, lõik aapelsini või sidruni koori ja kasuta neid ruumi lõhnastamiseks, samuti tulevad kasuks tugevama lõhnaga ürdid nagu meliss, piparmünt või mustsõstralehed.

Kindlasti peaksid õhuvärskendajate kasutamist vältima astmaatikud, allergikud, rasedad, lastega pered ja lasteasutused. 


29 July 2010

Tahaksin lõhnata mehelikult, sest....ma olen mees

Seda teemat alustades ei tulnud mulle ühtegi ideed pealkirjaks ja siis tuli telerist "päästva koolikellana" reklaam, mida meie vist söögi alla ja peale näidatakse :-)

Marsell Roša on ütelnud - lõhn teavitab teie saabumisest ja järellõhn meenutab teid ka peale teie lahkumist...
Tõsi ta ju on.
Mõnel mehehakatisel käib lõhnaõlibukett meeterid temast eespool ja veel pool tundi peale tema lahkumist tahaks ruumi õhutada, et saaks jälle inimese kombel hingata ja ka muid lõhnu tunda. Tundub, nagu oleks vaeseke ettevaatamatusest suisa lõhnaõlipotti kukkunud - nii hingemattev on see parfüümidebukett.

Kuid see ei ole üldse praegu teemaks.  Teemaks on hoopiski see, mida inimesed valimatult lõhnaõlisid kasutades enda (ja ka oma ümbritsevate) tervisega teevad, ehk siis ohtlikud ning kahjulikud ained lõhnaõlides, deodorantides, antiperspirantides, aga ka "õhuvärskendajates". Viimased neist on minu jaoks tooted, mille otstarbest ei ole ma siiani aru saanud (matan ühe halva lõhna teise halva lõhnaga) ning mis lisaks tuleks minuarvates varustada hoiatavate kirjadega võimalike tervisekahjude osas.

Olen siin juba kirjutanud kahjulikest ainetest toidus, aga ka kosmeetikas. Mürgistest ainetest, kantserogeenidest ning allergeenidest ei saa paraku üle ega ümber ka lõhnamaailmast rääkides. Eriti oluline on seejuures fakt, et lõhnad mõjutavad otseselt meie aju. Kui kosmeetika puhul saame rääkida toksiliste või kahjulike ainete mõjust nahale ning tungimisest läbi naha meie organismi (ca 60% sellst, mi aoma nahale paneme, jõuab ka meie organismi !), siis lõhnaosakesed liiguvad nina kaudu meme aju limbilisse keskusesse ning mõjutavad  ka otseselt vaheajus asuvat  hüpotalamust.  Ehk siis - tsiteerides üht kommentaari kosmeetikas esinevate kahjulike ainete teemas  siisnsamas blogis - aroomides olevad mürgid tungivad otse peaajju.

Kandast päris keskkonnaohutuse minister, doktor Kapil Khatter nendib:  "Kergesti lenduvaid lõhnaaineid, mida me sisse hingame, peaks oluliselt paremini uurima. Mei ei tea sageli, mida need ained põhjustavad, sest enne turustamist ei pea kosmeetikatoodete koostisosadele tegema ohutusuuringuid !"

Lisaks on ligi 95% kõikidest lõhanõlides kasutatavatest kemikaalidest (neid on kokku ca 5000) naftakeemia produktid ja need saadakse taastumatutest fossilsetest õlidest, mille kaevandamine ja transportimine ainuüksi kujutavad endast suurt keskkonnariski.  Paljud neist õlidest on mürgised ja mõjuvad kahjulikult meie kesknärvi- ja hormonaalsüsteemile. Samuti võivad nad reageerida ümbritsevaga, moodustades selmoel kantserogeenseid kõrvalprodukte.

* Näiteks TERPEEN, mida võib leida männi või tsitruselõhnalistes toodetes (nt. õhuvärskendajad !!) võib reageerida osoonimolekulidega ning moodustada formaldehüüdi ehk metanaali (HCHO), mis on tugev allergeen, põhjustab hingamisteede haigusi ja astmat ning mis on Rahvusvahelise vähiuuringute agentuuri poolt tunnistatud gruppi 2A kuuluvaks aineks (tõenäoliselt inimesele kantserogeenne). 

Kas teadsid, et nii mõnigi lõhnaõli või deodorant võib muuhulgas põhjustada või võimendada dementsust, depressiooni ning isegi kahjustada meie immuunsüsteemi !?


2005 aastal testiti mitmete kuulsate tootjate lõhnaõlisid, ühtekokku osales testis 36 üldtuntud ja levinud parfüümi. Test hõlmas küll vaid kahte ohtlikku, sünteetilist keemiliste ainete rühma  - ftalaatestrid ja sünteetiline muskus, kuid tulemused olid piisavalt kõnekad.

Mõlema rühma kemikaale leidus suurel hulgal prakitliselt kõikides testitud toodetes, muuhulgas ka keskkonnasõbraliku majanduse ikooniks kujunenud "The Body Shop" toodetes. Vaid kahes testis osalenud parfüümis antud aineid ei esinenud, või oli neid väga vähesel määral !
Need on aga vaid kaks kahjulikku ainerühma.  
Seega on parfüümitootjatel, aga eriti parfüümide kasutajatel, mille üle mõtelda !

Veidi lähemalt:

* Ftalaatestrid (mida leidub ka näiteks šampoonides ja lauvärvides !) ja sünteetiline muskus (leidub  parfüümides ja reseerimisjärgsetes vahendites), on ohtlikud sünteetilised ained, millel mõlemal on kalduvus jääda inimorganismi ning põhjustada seal ebasoovitavaid tagajärgi nagu näiteks hormonaalsüsteemi häired, astma, allergiad, sugurakkude paljunemishäired ning viljatus. 
Samuti võivad nad teha rakku kaitsetumaks teiste toksiinide ja kantserogeenide suhtes. Ftalaate ja sünteetilist muskust on leitud noorte emade rinnapiimast, kuigi nad väidavad, et ei ole raseduse jooksul kasutanud ühtegi parfüümi. See kogus suureneb aasta aastalt.

Ftalaatestreid kahtlustatakse vähkkasvajate põhjustamises, osad neist (näiteks DBP, DEHP ja BBP) on tuntud kui arengu- ja sünnidefektide põhjustajad.
Rochesteri ülikooli teadlased leidsid seose ftalaatide ja poisslaste genitaalide arenguhälvete vahel.
Teadlased tõestasid, et neil emadel, kelle veres oli kõrgenenud ftalaatidega seonduvate kemikaalide konsentratsioon, oli olulisel määral suurem tõenäosus sünnitada sugulise arenguanomaaliaga poisslapsi.

* Tõestatud on, et sünteetiline muskus vähendab inimese organismis östrogeeni taset. Östrogeen aga mõjutab kõiki meie elundeid ja kudesid.  Selle toimel areneb meie kehaehitus, käitumine ja iseloom. Östrogeen kaitseb veresooni lupjumise eest ja luid hõrenemise eest ja hoiab tasakaalus vererõhu. Madal östrogeeni tase võib põhjustada luude hõrenemistsüdamehaigusiuriinipidamatust, aga ka Alzheimeri tõbe. Sünteetilise muskuse uuringuid näitavad selle pikaajalist mürgistavat toimet katseloomadele ning on tõestatud selle  kantserogeenne toime hiirtele.

Lisaks on mõlema näol tegemist keskonnaohtliku ainega
Sünteetiline muskus eraldub lõhnaõlist õhku ja heitvette, sealt edasi keskkonda ja põhjavette. Sünteetiline muskus on väga püsiv ja bioakumuleerub toiduahelas, mis tähendab, et ta võib toidu kaudu ka inimesele (taaskord)  mõju avaldada.

* Teine kõige sagemini lõhnaõlides, deodorantides ja antiperspirantides esinev mürk on ALUMIINIUM (peamiselt aluminium chlorohydrat).
See on kergesti läbi naha imenduv mürgine aine, mis on seotud mitmete kesknärvisüsteemi haigustega (jällegi Alzheimer), samuti on olemas tõendid alumiiniumi sisaldavate antiperspirantide ja rinnavähi seotuse kohta. Kahjulik rakkude elutegevusele ja ajule.
Alumiinium imendub naha pooride kaudu verre. Eriti hästi imendub alumiinium verre kaenlaalustest, sest kaenlaaluste raseerimine tekitab nahale mikroskoopilisi kriimustusi ja marrastusi ja see teeb imendumise kordades intensiivsemaks ja kiiremaks (seega eriliselt ettevaatust nn. "higipulkade" ja "rulldeodorantidega")

* Parabeen  sünteetiline aine, mida kasutatakse lõhnaõlides säilitusainena.  Seda võib leiduda mitmel kujul - metüülbarabeen, etüülbarabeen, butüülbarabeen, benüülbarabeen jne. Parabeen häirib hormonaalset talitlust, vähendab organismis östrogeeni taset (järjekordselt !), on tõestatud seos rinnavähi- ning 2004 aastal läbiviidud uuringute kohaselt ka rinnakasvajatega. 


* Imidazolidinüül karbamiid - Parabeeni järel teine enamlevinud säilitusaine lõhnaõlides. Võib põhjustada nahahaigusi (dermatiit), keskonnas reageerides tekib formaldehüüd ehk metanaal (HCHO), mis on tugev allergeen, põhjustab hingamisteede haigusi ja astmat ning mis on ahvusvaheli vähiuuringute agentuuri poolt tunnistatud gruppi 2A kuuluvaks aineks (tõenäoliselt inimesele kantserogeenne)


* BHT  (brutüülhüdroksütolueen E321) - on keskkonnaohtlik ja organismi sattudes mürgine. Tekitab astmat, ekseeme, allergiat. Loomkatsetes on tõestatud seotus kopsuväärarengute, kasvajate tekke ning maksakahjustustega. Seostatakse käitumis- ning kesknärvisüsteemihäiretega. Eriti ohtlik lastele. Laguneb väga aeglaselt ja akumuleerub kehas.


* Triklosaan - Kasutatakse "bakterite tapmiseks", paraku on tõestatud, et bakterid kohanduvad selle toimega ja muudavad inimese seeläbi tundetuks näiteks sama toimeainega antibiootikumide suhtes ! On bioakumuleeruv - jääb pidama rasvkudedesse ja ei lagune seal. Ainevahtusse sattudes võib olla kantserogeenne (tekib dioksiniid)

* Sünteetilised lõhnaained (pakendil märgitakse enamasti fragance või parfume) - võivad mõjutada kesknärvisüsteemi, häirivad metabolismi ja hormoonide tööd, võivad tekitada peavalu, peapööritust, hingamisraskusi, lööbeid, hüperaktiivsust, ülitundlikust.
Kõrvaltoimed sünteetilistes lõhnaainetes on väga sagedased. Näiteks Kanadas liiguvad paljud koolid, ülikoolid ja haiglad lõhnaainetevaba keskonna  poole, teevad vajalikku selgitustööd ja paluvad nii töötajatel kui kaõpilastel/patsientidel  loobuda (vähemalt antud asutuse ruumides) sünteetiliste parfüümide ja deodorantide kasutamisest.  Paljudes riikides on käivitatud lõhnaainetevabad kampaaniad, mi son väga olulised neile, kes juba kannatavad  MCS sündroomi (multiple chemical sensitivity) all.

Antiperspirantide juures on eriti irooniline see, et ainsad kohad, mille kaudu mürkidel on võimalik higistamise käigus kehast väljuda on kaenlaalused, käe ja põlveõndlad. Antiperspirant blokeerib sealsed higinäärmed ja ei lase seetõttu mürkidel kehast väljuda. Seetõttu hakkavad mürgid kogunema lümfisõlmedesse, mis võib viia rakkude mutterumise ja vähi tekkeni.
Viimastel aastatel on täheldatud rinnavähi esinemise sagedust ka meestel. See on otseselt seotud sellega, et mehed kasutavad deodorantide asemel üha sagemini antiperspirante.

Mida lõpetuseks ? 

Maarja Lillemäe on ütelnud: "Kas me vajame kõiki neid erinevaid tooteid ? Sageli on halvale lõhnale lihtne lahendus - kodu õhutamine, oma keha regulaarne pesemine. Lahendus ohtlikule tootele on väga lihtne: ärge ostke seda toodet"

Olen selle väitega täiesti nõus. Mida targem on inimene kui tarbija ja mida vähem ostab ta kõiki neid ohtlikke ja kahjulikke tooteid, seda enam on tootjad sunnitud vaatama kahjutumate ja ohutumate toodete turulelaskmise poole. Suurema osa ohtlike ainete taga (nii toiduainete-, kosmeetika ja parfümeeriatööstuses) on lihtlabane kasumiahnus. Neile kõigile (või enamusele) on olemas ohutud alternatiivid, paraku langeb tootjate valik hetkel pigem selle kasuks, mis on odavam ning kuna ärimaailm on julm ja kalk, ei peeta inimest ja keskkonda seejuures millekski.

Soovitan kindlasti uurida ja vaadata, milliseid lõhnu te ostate ja mida need sisaldavad. Ei tasu kohe suure "hurraaga" tormata ostma esimest toodet, millel on peal märge Looduslik (Natural) või "Ei sisalda värv- ja säilitusaineid". Eestis (näiteks) võib märge LOODUSLIK olla tootel juhul, kui vähemalt 2% (!!!) toote koostisest on mittesünteetiline (ehk üks sünteetiline koostisosa on asendatud looduslikuga).  Pigem tasub pilk pöörata toodetele, millel on märge NATURAALKOSMEETIKA, sest neil peab looduslike toimeainete sisaldus olema VÄHEMALT 98%.
Kõik tsertifitseeritud naturaalkosmeetika tooted on märgistatud vastava logoga. Need märgised antakse vaid VASTAVALE TOOTELE (mitte tootjale !) ja see garanteerib, et tegemist on kontrollitud ja nii keskkonna- kui ka tervisesõbraliku tootega.

Soovitan otsida järgmisi märgistusi:



* NaTure


* Cosmetique BIO 


* Soil Association 


* BDIH 


* ECOCERT 


* USDA 


* Grante Bio 




Kindlalt on looduslikud tooted järgmised Eestis müüdavad kaubamärgid: Kibio, Urtekram, Logona, Sante, Acorelle, Lavera. 


Minu lemmik - Lavera (BDIH tsertifikaat) näiteks toodab väga häid orgaanilisi meeste lõhnaõlisid, deodorante ja aftershave tooteid (Lavera Men Care tooteseeria)


Lavera tooted on 100% orgaanilised, sisaldavad vaid orgaanilisi taimeõlisid, lilleekstrakte ja ürte, ei sisalda barabeene, SLS´i ega sünteetilisi säilitus- ja lõhnaaineid, emulgaatoreid ega naftal baseeruvaid koostisosi. On GMO (!) ja gluteenivabad ning neid ei ole katsetatud loomadel.


Võtke aega, lugege toote pakendit, kui vaja kirjutage koostis üles ja uurige veidi internetist ja alles siis otsustage ja ostke. Alguses võib see olla keeruline, peagi aga kujunevad Teile välja oma teatud lemmikud ja suurt otsimistööd ei olegi vaja enam teha.

Parafraseerides juba alguses mainitud reklaami:
Tahaksin lõhnata mehelikult, sest....ma olen mees - mitte keemiatehas. 











06 June 2010

Kahjulikud ained kosmeetikas

Nii nagu toidu puhul, tasub ka kosmeetikat ostes heita pilk selle koostisele j amõnegi toote puhul enne ostmist vähemasti kaks korda mõtelda.

!!! Tervisele kahjulikud ning kantserogeensed ained !!!

* Benzethonium Chloride
* Bromochlorophene
* 2-Bromo-2-Nitropropane-1,3-Diol (Bronopol)
* 5-Bromo-5-Nitro-1,3-Dioxane (Bronidox)
* Chlorhexidine Digluconate
* Dibromohexamidine Isethionate
* Dichlorobenzyl Alcohol
* Formaldehyde
* Glyoxal
* Iodopropynyl Butylcarbamate
* Laurylpyridinium Chloride
* Methylchloroisothiazolinone
* Methyldibromo Glutaronitrile
* Phenyl Mercuric Acetate
* Phenyl Mercuric Borate
* p-Phenylenediamine
* Toluene
* Toluene-2,5-Diamine
* Trichloro Ethane
* Xylene

Erladi tasub välja tuua Formaliin, formaldehüüd, mis imendub läbi naha kehasse ning toimib aeglase mürgina.  
Formaldehüüdi eritavad järgmised koostisosad:

* 5-bromo-5-nitro-1,3-dioxane.
* 2-bromo-2-nitropropane-1,3-diol.
* methenamine.
* Quaternium-15.
* DMDM hydantoin.
* sodium hydroximethyl glycinate.
* benzylhemiformal.
* imidazolidinyl urea.
* diazolidinyl urea.

 Vältida tasuks ka MINERAALÕLI :
Kasutatakse lisaks nimekujusid Mineral Oil, Petrolatum, Paraffinum Liquidum, Paraffin Oil, Paraffin Wax.

Mineraalõli on peaaegu sama mis mootorõli, lihtsalt rohkem puhastatud. Toodetakse naftast. Tekitab naha peale "kileja kihi", mistõttu nahk ei saa hingata ja kõik jääk- ja mürkained jäävad naha sisse. Ummistab poore.
Peaaegu kõik beebiõlid (Johnsons&Johnsons) on tehtud sellest !
Miks mineraalõli seda kasutatakse? Põhjus lihtne - see on naturaalsetest õlidest palju odavam. Mineraalõli kasutamist kosmeetikas võiks võrrelda taimerasvade kasutamisega toiduainetes


Nahka ärritavad ning allergeensed ained, millega tasuks olla ettevaatlik: (see loetelu tuleb väga pikk)

* Almond Oil PEG-6 Esters
* Aluminum Chloride
* Aluminum Chlorohydrate
* Aluminum Chlorohydrex
* Aluminum Chlorohydrex PG
* Aluminum Sesquichlorohydrate
* Aluminum ZirconiumTrichloroydrex GLY
* 4-Amino-2-Hydroxytoluene
* Ammonium Laureth Sulfate
* Apricot Kernel Oil PEG-6 Esters
* Avocado Oil PEG-11 Esters
* Beheneth-5, -10, -20, -25 (alcool de Ben)
* Benzalkonium Chloride
* Benzophenone-1, -3, -4, -9
* Butoxydiglycol
* Butoxyethanol
* C10-11 Isoparaffinum liquidum
* C12-20 Acid PEG-8 Ester
* C9-11 Pareth 8
* Ceteareth, -12, -15, -20, -25
* Ceteth-1, -20
* Cetylpyridinium Chloride
* Chlorhexedine Dihydrochloride
* Chloracetamide
* Chlorbutanol
* Chlorophene
* Chloroxylenol
* Chlorophenesin
* Choleth-10, -20, -24
* Värvained CI 11680, 11710, 11725, 11920,12010, 12120, 12150, 12370, 12420, 12480,12490, 12700, 13015, 14270, 14720, 14815,15525, 15580, 15620, 15630, 15865, 15980,16185, 16230, 16255, 16290, 18050, 18130,18690, 18736, 18820, 18965, 20040, 20470, 21100, 21108, 21230, 24790, 27290, 27755, 28440, 40215, 50325, 51319

* Climbazol
* Cocamide DEA
* Cocamidopropylamine Oxyde
* Coceth-8/-10
* DEA PG propul PEG/PPG 18/21 dimethicone
* 2,4-Diaminophenol
* 2,4-Diaminophenoxyethanol
* Diazolidinyl urea
* Dibutyl Phtalate
* Diethanolamine Bisulfate
* Diethyl Phtalate
* Dihydrogenated Tallowamidoethyl
* Hydroxyethylmonium Methosulfate
* Dimethylamine
* Dipalmitoylethyldimonium Chloride
* Disodium EDTA
* DMDM Hydantoin
* EDTA (Ethylene-Diamio-Tetra-Acetate)
* Ethoxydiglycol
* Etidronic Acid
* Glutaral
* Glycereth (kõik kombinatsioonid)
* Hexamidine Diisethionate
* Hexetidine
* Hydroxypropyl BIS (N-Hydroxyethyl-
* -P-Phenylendiamine) HCI
* Imidazolidynyl urea
* Isododecane
* Isohexadecane (paraffine)
* Laneth-10, 5 (või teised arvud)
* Lauramide DEA
* Laurdimonium hydroxypropyl
* hydrolyzed wheat protein

* Lauryl Methyl Gluceth-10
* Hydroxypropyldimonium Chloride
* Linoleamide DEA
* Magnesium Oleth Sulphate
* MDM Hydantoin
* Methyl Gluceth-10 et -20
* Methylisothiazolinone
* 2-Methylresorcinol
* Myreth-4, -3 Myristate
* 1-, 2-Naphtol
* Nonoxynol-2, -4, -10, -12 Iodine
* Nordihydroguaiaretic Acid
* Oleth-4, -3 Phosphate
* PEG
* PEI-7
* Pentasodium (kõik variandid)
* Phenol
* Phenoxyethanol
* Phenyl Methyl Pyrazolone
* Poloxamer (kõik kombinatsioonid)
* Polyglyceryl-2-PEG-4 Stearate
* Polyquaternium (kõik variandid)
* Polysorbate (kõik variandid)
* Potassium Troclosene
* PPG
* Quaternium (kõik variandid)
* Quinine
* Resorcinol
* Selenium Sulfide
* Sodium Diethylenetriamine
* Pentamethylene Phosphonate
* Sodium Lauryl Sulfate
* Sodium Myreth Sulfate
* Soy Amide DEA
* Stearamide MEA, -Stearate
* Steareth (kõik variandid)
* Steramidopropyl Dimethylamine
* TEA-Dodecylbenzenesulfonate
* TEA-EDTA
* 2-4-5-6-Tetraaminopyramidine
* Tetrahydroxypropylethylenediamine
* Tetrasodium EDTA
* Tetrasodium Etidronate
* Triceteareth-4 Phosphate
* Triclosan
* Tridecyl Trimelliate
* Trideceth-12 etc.
* Triethanolamine
* Trilaureth-4 Phosphate
* Trisodium EDTA
* Zinc Borate
* Zinc Chloride
* Zinc Sulfate




11 May 2010

"Tuumajõud ajalukku!"


Juhuks, kui kellelgi jäi märkamata/lugemata.

Helsingis toimub meeleavaldus tuumajõujaamade vastu.
Miitingu nimega "Tuumajõud ajalukku!" korraldavad keskkonnakaitseorganisatsioonid ja Soomes tegutsevate parteide noortekogud, vahendasid ERR-i raadiouudised Soome uudisteportaali Yle.

Soome Looduskaitse kinnitusel on uute tuumajõujaamade ehitamise üle käivas vaidluses unustatud energiasäästu- ja tõhususe põhimõtted.

Märtsis läbi viidud arvamusuuring näitab, et uute tuumareaktorite ja jõujaamade ehitust toetab vaid 34 protsenti Soome elanikest. Keskkonnakaitsjate hinnangul võiks tuumaenergia asemel kasutada rohkem tuuleenergiat.


Siit mõtteainet ka Eestile/Eestlastele.





26 April 2010

Ükskord saavad ka iirised otsa, ehk kõige noorema vanema venna maailmamure

Lastele unejutu lugemiseks raamatut otsides sattus täna näppu 1991 aastal ilmunud Tiia Toometi raamat "Kaur, kõige noorem vanem vend".


Kena ja armas lasteraamat väikesest poisis Kaurist, tema perest ja maailmast. Üks lõik sellest raamatust valmistas mulle aga sellise üllatuse, et pidasin vajalikuks selle Teile siinkohal ett "lugeda" :-) Loodetavasti Tiia Toomet ei pahanda.

Eelviimases peatükis "Maailmamured", läheb Kaur koos oma vendade Siimu ja Peetriga zooloogiamuuseumi. Kõik seal nähtu ja kogetu väsitab vaese väikemehe nii ära, et koju minnes suudab ta veavu jalgu järele vedada. Seepärast palub ta vendi, et nad läheksid taksoga koju. Edasi toimub vendade vahel järgmine vestlus (ehk siis lõik, mida pidasin vajalikuks Teile "lugeda")

***

"Võtame takso, " mangus Kaur vendi.
"Pole mõtet," arvas Siim. "Jalgsi käimine arendab lihaseid."
"Ja ei saasta õhku," ütles Priit.
"Ega raiska bensiini," lisas Siim.
"Bensiini on bensiinijaamas nii palju kui kulub," vaidles Kaur.
"Vastupidi," ütles Siim. "Bensiini ei jätku sugugi nii palju kui kulub. Bensiin saab ükskord päriselt otsa."
"Eks siis hakkavad autod naftaga sõitma," arvas Kaur.
"Bensiini tehaksegi naftast," seletas Siim. "Selles just asi ongi, et naftat jääb maailmas kogu aeg vähemaks."
"Miks siis naftat juurde ei tehta ?", päris Kaur. 
"Oh, Kaur," ohkas Siim. "Naftat ei saa teha, nafta on maavara. Maavarad on maa sees olemas, neid saab sealt ainult välja võtta."
"Miks siis ei võeta rohkem naftat välja ?" tahtis Kaur teada.
"Sa ju tead, et maakera on ümmargune nagu sinu pall, ainult tohutult suurem ?" küsis Priit omakorda Kaurilt.
"Loomulikult," ütles Kaur. "Seda teab iga tita".
"Kujuta nüüd ette, et sinu pall on seest igasuguseid asju täis," ütles Priit. "Minupoolest või kompvekke."
"Iiriseid !" hüüdis Kaur.
"Ja veel karamelle, pähkleid, nätsu, šokolaadi ja kõiksugu muud head," lubas Priit. "Ja mitte kusagil mujal terves maailmas rohkem maiusi ei ole, kõik on sinu palli sees. Ja sina kougid iga päev palli seest midagi välja - oletame, et sa saad seda teha nii, et pall katki ei lähe."
"Kõigepealt kougin ma igatahes pähklid," ütles Kaur.
"Ükskõik," ütles Priit. "Aga kui sa seda küllalt tihti teed, saavad ühel päeval kõik pähklid palli seest otsa."
"Siis võtan ma iirised !" hüüdis Kaur.
"Aga kunagi saavad ka iirised otsa," ütles Priit. "Ja kõik muu. Sii son pall tühi. Mis sa siis teed ?"
"Ma ei tea," ütles Kaur.
"Mina aga tean, et maakeraga on lugu just samamoodi," ütles Priit. "Maa sees on naftat, kivisütt, rauda, vaske, kulda ja veel palju muid maavarasid. Aga neid ei ole lõpmatult palju. Mida rohkem inimesed maavarasid maa seest välja võtavad, seda vähem neid sinna jääb. Ja ühel päeval on kõik maavarad otsas ja maapõu seest tühi  nagu sinu pall."
"Mis siis aab ?" küsis Kaur.
"Ma ei tea," ütles Priit. "Ehk mõtleb Siim selle aja peale midagi tarka välja. Või mõni teine teadlane."
"Igal juhul on ka sinu huvides, et maavarasid jätkuks võimalikult kauaks," ütles Siim kaurile. "Sellepärast, kui sul on jalad all, siis käi, ära raiska ilmaasjata maakera naftavarusid. See pole nali, vaid tõsine globaalprobleem."
"Mis asi on globaalprobleem ?" küsis Kaur.
Siim kratsis kukalt. "Globaalprobleem tähendab umbes seda, mis maailmamure, " ütles ta siis. 

***

Vot selline lugu. Nii lihtsalt ja selgelt suutsid kaks poissi oma väikevennale seletada seda, mis peaks olema elementaarse "elu õpetuse" A ja O ning mida peaks koolis lastele juba maast madalast rääkima. Kas ikka räägitakse ? Kui, siis kas räägitakse piisavalt ? Vaatan enda ümber ja kahtlen selles siiralt.   
Mulle tuli kohe meelde (järjekordselt) siin blogis juba eelnevalt kirja pandud Michael Moore´i unenägu ning Kuidas palun, proua Peaminister

Oleks vaid sellised raamatuid rohkem :-)

Ilusat und...


27 March 2010

Laste lemmikmaiustused Angelika Erini kommentaaridega.

Minu arvates lugemistväärt artikkel Pärnu Postimehe 27 märtsi võrguväljaandes, mida tahan siinkohal Teiega jagada.  Lisasin omalt poolt täpsustavad lisamärkused ning viited seoses mõnede kahjulike E-ainete täpsema infoga. Klõpsa kindlasti eraldi rasvase ja punase kirjaga väljatoodud märksõnadele, et lugeda lisainfot.

Head lugemist ja uurimist.

***

Laste lemmikmaiustused Angelika Erini kommentaaridega. 

Vanemate seas korraldatud küsitluse tulemusena joonistusid välja laste lemmikmaiustused, mille hulka mahuvad nii kohukesed, Actimel kui üllatusmuna, aga ka maisikepikesed ja kamapallid.

Pärnu Postimees palus maiustuste koostist kommenteerida raamatu "Saladuslikud E-ained meie igapäevatoidus" autoril Angelika Erinil, kes ei nimeta end toitumisspetsialistiks, kuid on viimastel aastatel toiduainete koostist ja tervisesõbralikkust põhjalikult uurinud.

Erini sõnutsi sisaldavad paljud nimekirjas olevad tooted sidrunhapet, mida looduses leidub sidrunimahlas, kuid toiduainetööstuses on tegu sünteetilise sidrunhappega. Lapsevanematel tasub teada, et sidrunhappe liigtarbimine võib kahjustada hambaemaili. Osa maiustusi sisaldab hüdrogeenitud taimseid rasvu (edaspidi HTR), millega hoitakse toote hind madal, kuid neid loetakse kahjulikuks. Samuti leidub maiustustes tihti ülearu palju suhkrut.



* Balsnacki kamapallid
Koostis: kamajahu 93%, soola 0,6%. Valmistatud Eestis kasvatatud viljadest.

Kommentaar: suhteliselt hea, ehkki olen kuulnud, et kamajahu on töödeldud.








* Draakoni õunamaitseline närimiskomm
Koostis: suhkur, glükoosisiirup, hüdrogeenitud taimne rasv, happelisuse regulaator (sidrunhape), lõhna- ja maitseaine, emulgaator (sojaletsitiin), stabilisaator (E406, E407), askorbiinhape, toiduvärv (klorofülli vasekompleksid, luteiin). Säilitusaineteta.

Kommentaar: HTR on odav taimne rasv, millega hoitakse toote hind madal. Paljude arvates kahjulik. E406 on agar, mis on looduslik. E407 on karrageen, mis paljude arvates põhjustab soolevaevusi ja on lastele ebasoovitav. Ilma säilitusaineteta - see on hea.



* Lotte maisikepikesed
Koostis: maisitangu 72%, suhkrut 25%, sool.

Kommentaar: liiga palju suhkrut, et terve pakk ära süüa, mida tavaliselt tehakse. 








* Magus kõrsik
Koostis: nisujahu, vesi, suhkur, margariin, sool (maksimaalselt 0,4%), pärm, vanill.

Kommentaar: sama suhtumine mis maisikepikeste puhul. Peale selle margariin. Jääb küsimus: missugune on nimetatud margariini koostis?


* Kasekese batoonike 
Koostis: suhkur, hüdrogeenitud taimne rasv, täispiimapulber, vähendatud rasvasisaldusega kakaopulber, vadakupulber, nisujahu, taimne rasv, muna, happesuse regulaator (sidrunhape, E500), kondenspiim, sool, pärm, kergitusaine (E500, E503), vanilliin, emulgaator (sojaletsitiin), lõhna- ja maitseaine.

Kommentaar: E500 on sooda, seda ei pea kartma. E503 on ammooniumkarbonaadid. Ei tahaks kommenteerida, kuid parem oleks, kui me ammooniumi ega alumiiniumi sisaldavaid toiduaineid ei sööks. Minu valikusse Kaseke ei kuuluks, HTRi tõttu.



* Haribo kuldkarud
Koostis: suhkur, glükoosisiirup, zhelatiin, dekstroos, sidrunhape, värvustavad puuvilja- ja taimeekstraktid, lõhnaained, taimeõli, kate: meevaha, karnaubavaha, karamellisiirup.

Kommentaar: värvained peaks olema välja toodud, aga pole. Olen näinud, et Haribo on paljudes kommides sünteetilised värvained looduslikumate vastu vahetanud, seetõttu on nad värvilt plassimad kui enne. Mina eelistaksin tuhmimaid Haribo komme.


* Kinder Pinqui
Koostis: pastöriseeritud piim (24%), ðokolaad 21% (suhkur, kakaomass, kakaovõi, emulgaator sojaletsitiin, lõhna- ja maitseaine), suhkur, taimeõli ja rasvad, lössipulber, nisujahu, kakaovõi, veesisalduseta või, dekstroos, piimashokolaad (suhkur, täispiimapulber, kakaovõi, kakaomass, emulgaator (sojaletsitiin), lõhna- ja maitseaine), munapulber, madala rasvasisaldusega kakaopulber, pärm, lõhna- ja maitseained, emulgaatorid (rasvhapete mono- ja diglütseriidid), sool, linnaseekstrakt.

Kommentaar: see toode koosneb 27 asjast, ise nii väike. Peale vaadates suhteliselt okei, oleneb muidugi, millega võrrelda. Vähemalt pole näha HTRi, sünteetilisi toiduvärve ega säilitusaineid.


* Chupa Chupsi pulgakomm
Koostis: suhkur, glükoosisiirup, piimapulber, sidrunihape, kontsentreeritud puuviljapüree (võrdne 3% värskete puuviljadega), värvained E162 ja E100, linnaseekstrakt.

Kommentaar: E162 on betaniin, peedipunane ja looduslik. E100 on kurkumiin, ka looduslik. Igati sobiv toode karamellisõpradele, kuid kuidas jääb suhkruga?


* Lotte maasikajook
Koostis: vesi, fruktoosi-glükoosisiirup, kontsentreeritud maasikamahl, happesuse regulaator sidrunhape, metsmaasika-aroomiaine.

Kommentaar: siin pole metsmaasikatega midagi pistmist, maasikamahlast üksi ilmselt ikkagi ei piisa. Samal ajal pole sünteetilisi toiduvärve, see on hea.






* Danone Actimel
Koostis: osaliselt kooritud piim, taastatud kooritud piim, suhkur või suhkrusiirup, marjalisand (maasikas 2,1%, suhkur, modifitseeritud tärklis, lõhna- ja maitseaine, happesuse regulaator, naatriumtsitraat, värvaine (antotsüaniin)), glükoos, jogurtibakteri kultuurid ja L. casei DN 114-001.

Kommentaar: naatriumtsitraati lisatakse ilmselt sünteetiliselt, antotsüaniin on looduslik värvaine. Baktereid mina ei kommenteeri, las seda teevad teadlased.




* Barni šokolaaditäidisega biskviit
Koostis: nisujahu, glükoos-fruktoossiirup, suhkur, muna, rapsiõli, shokolaadi 6% (jahvatatud kakao, kakaovõi, suhkur, vähese rasvasisaldusega kakaopulber), emulgaator (sojaletsitiin), lõhna- ja maitseaine (vanilje), lössipulber, täispiimapulber, stabilisaator (glütserool), palmiõli, kergitusained (dinaatriumdivesinikdifosfaat (E339), naatriumvesinikkarbonaat), vadakupulber, emulgaatorid (E472b, E475), sool, vähendatud rasvasisaldusega kakaopulber, lõhna- ja maitseained.

Kommentaar: ortofosforhappe ja fosfaatide E338-343 puhul kahtlustatakse, et need pärsivad kaltsiumi imendumist ja soodustavad luude hõrenemist. Fosfaadid on väga laialt kasutusel.


* Selga karamellimaitselised küpsised
Koostis: nisujahu, suhkur, hüdrogeenitud taimne rasv (võiseemnikuõli, palmiõli, sojaubade õli, rapsiseemneõli, emulgaator E322), munamass, kondenspiim suhkruga, kergitusained (E500, E503), sool, lõhna- ja maitseained (karamell, vanilliin - looduslähedane), emulgaator E472e.

Kommentaar: mina ei valiks neid, ehk leiab ilma HTRita küpsiseid. Suhkrut on liiga palju.



* Tutti-Frutti puuviljamaitselised pastillid
Koostis: suhkur, glükoosisiirup, zelatiin, modifitseeritud tärklised, happesuse regulaatorid (sidrunhape, viinhape), aroomid, läikaine (meevaha), värvid (E120, E141, E160a).

Kommentaar: E120 ehk karmiin on küll looduslik, kuid seda kahtlustatakse kantserogeensuses, pole veel küllaldaselt uuritud. E160a on beetakaroteen, looduslik lisaaine, kuid seda võidakse valmistada sünteetiliselt. Modifitseeritud tärkliste ohutust pole väidetavalt         
                                                      põhjalikult uuritud. 



* Kinder Surprise
Koostis: piimašokolaadi 47% (suhkur, täispiimapulber, kakaovõi, kakaomass, emulgaator (sojaletsitiin), lõhna- ja maitseaine), lõssipulber, suhkur, taimsed rasvad, veesisalduseta või, emulgaator (sojaletsitiin), lõhna- ja maitseaine).

Kommentaar: palju esineb lõhna- ja maitseaineid. Mis nad täpselt on, teab vaid tootja. Koostise järgi pole viga, kui mitte arvestada suhkrukogust. Pole HTRi, see on hea!



* Karumsi kohupiimajuustuke
Koostis: kohupiima 63%, suhkur, glasuur (või, suhkur, kakao), looduslähedane aromatisaator (vanilliin).

Kommentaar: nimetaksin heaks tooteks, kus pole HTRi ja sünteetilisi lisaaineid.






* Glasuuritud dessert rohelise õuna lisandiga 
Koostis: kohupiim, glasuuri 20% (suhkur, osaliselt hüdrogeenitud taimne rasv, kakaopulber, emulgaator (letsitiin) E322, vanilliin), taimne rasv, suhkur, õunamoosi 13% (õunapüree, vesi, kiudaine, þeleeriv aine E440), happesuse regulaator (E330, E331, E333), toiduvärv (E140, E100), naturaalne õunaaroom säilitusaine E202, paksendaja (E415, E417, suhkur), maitse- ja lõhnaaine (vanilliin).

Kommentaar: E202 kaaliumsorbaat võib põhjustada vaevusi, eriti allergikutel. E417 - tarakummi - on okei, kuigi toksilisust pole väidetavalt küllaldaselt uuritud.
Seda ei saa kohukeseks nimetada põhjusel, et on kasutatud taimset, mitte piimarasva. Glasuuris on HTR minu teada lubatud, aga kohupiimas hüdrogeenituna mitte.


Suur Tänu Pärnu Postimees ja Anniki Leppik

Fotod Urmas Luik (Pärnu Postimees)

Lisaviited E-ainete kohta Toomas Toimeta, "Puhas Elu"