Pärit leheküljelt www.greengate.ee
Maailma Uudisteagentuuri (MU) aastalõpuintervjuu Eesti Vabariigi peaministriga. 31. detsember 2031.
K: Proua peaminister, Eesti on esimene naftavaba riik Euroopas. Isegi Rootsi, kes tahtis nii kaugele jõuda aastaks 2020, on teist tagapool. Kuidas see Teil õnnestus?
V: Meil on ju oma nafta - põlevkivi! (Naerab). 25 aasta eest käisid Eestis ägedad
vaidlused - ühed tahtsid kõvasti maa seest põlevat kivi kaevata ja kujutage ette - seda ahju ajada ning sellest õli keeta! Teised aga ütlesid, et kogu maa tuleb katta tuulikutega.
Päris õigus polnud aga kummalgi, kuna varsti saadi kogu maailmas aru, et ühest küljest oleme oma energiakasutamisega tipus, kust enam ülespoole ei saa ja teisalt jõudis kohale kliimamuutus - meri hakkas tasapisi tõusma ning esmakordselt õitsesid detsembris võililled. Inimeste teadvuses toimus pööre - nad said aru, et peavad kohe midagi tegema, kui tahavad mõnusalt edasi elada.
Ning Eesti-sugune väikeriik reageeris kiiresti. Kokkuvõtvalt võib öelda, et turumajanduse asemele astus permakultuur
K: Kuidas palun, proua peaminister, permakultuur ?
V: Vabandust, Te olete pisut liiga noor, tänapäeval ei räägi tõesti keegi enam permakultuurist, kuna meie süsteemid ongi permakultuuri põhimõtete järgi üles ehitatud ja see on sama loomulik nagu õhk, mida hingame. Näiteks metsaaiad, mis meile toitu annavad, kodustatud jaaniussid, kes pimedatel talveõhtutel meie tube valgustavad - edasi oskate vast juba ise...
K: ...tehislik fotosüntees, kust saame oma suhkru ja energia, jah muidugi. Ma ei teadnudki, et seda omal ajal permakultuuriks nimetati. Aga põhust pilvelõhkujad - need tekitavad vist siiani vastakaid arvamusi?
K: Proua peaminister, Eesti on esimene naftavaba riik Euroopas. Isegi Rootsi, kes tahtis nii kaugele jõuda aastaks 2020, on teist tagapool. Kuidas see Teil õnnestus?
V: Meil on ju oma nafta - põlevkivi! (Naerab). 25 aasta eest käisid Eestis ägedad
vaidlused - ühed tahtsid kõvasti maa seest põlevat kivi kaevata ja kujutage ette - seda ahju ajada ning sellest õli keeta! Teised aga ütlesid, et kogu maa tuleb katta tuulikutega.
Päris õigus polnud aga kummalgi, kuna varsti saadi kogu maailmas aru, et ühest küljest oleme oma energiakasutamisega tipus, kust enam ülespoole ei saa ja teisalt jõudis kohale kliimamuutus - meri hakkas tasapisi tõusma ning esmakordselt õitsesid detsembris võililled. Inimeste teadvuses toimus pööre - nad said aru, et peavad kohe midagi tegema, kui tahavad mõnusalt edasi elada.
Ning Eesti-sugune väikeriik reageeris kiiresti. Kokkuvõtvalt võib öelda, et turumajanduse asemele astus permakultuur
K: Kuidas palun, proua peaminister, permakultuur ?
V: Vabandust, Te olete pisut liiga noor, tänapäeval ei räägi tõesti keegi enam permakultuurist, kuna meie süsteemid ongi permakultuuri põhimõtete järgi üles ehitatud ja see on sama loomulik nagu õhk, mida hingame. Näiteks metsaaiad, mis meile toitu annavad, kodustatud jaaniussid, kes pimedatel talveõhtutel meie tube valgustavad - edasi oskate vast juba ise...
K: ...tehislik fotosüntees, kust saame oma suhkru ja energia, jah muidugi. Ma ei teadnudki, et seda omal ajal permakultuuriks nimetati. Aga põhust pilvelõhkujad - need tekitavad vist siiani vastakaid arvamusi?
V: Tõepoolest, samas on nad arvel arhitektuurimälestistena omast ajast.
Kui klaas, teras ja betoon ehituse ajal järsku ja lõplikult otsa said, kuid lubatud merevaatega korterid olid juba ette ära müüdud, siis ostetigi kogu Eesti põhk kokku ja nii need kummalised tornid kerkisidki.
Lehmadele ei jätkunud enam midagi.
Aga tänapäeval on Tallinna endine city valdavalt teemapargiks muudetud, kus saab õppida endise aja elu - näiteks sõita kõige kummalisema sõiduriistaga, mida üldse võib ette kujutada. Seda nimetati vist Hummeriks. Muuseumimudel saab energia loomulikult fotosünteesist. Kõrgeimas põhutornis asub muuseas Muinsuskaitseamet.
K: Proua peaminister, Teie olete olnud Eesti praeguse edu taga. Öelge palun, kust Te saite meelekindluse, teadmised ja usu nende heas mõttes hämmastavate muutuste läbiviimiseks
V: Noorena rändasin ja elasin mitmetes ökokülades, nagu neid tollal nimetati. Täna aga ökoküla mõistet jällegi ei teata, kuna see on saanud meie igapäevaseks eluviisiks. Muidugi on inimesi, kelle paremad eluaastad möödusid näiteks kaubanduskes- kustes ja nende vaikseid mälestusteenistusi tuleb austada.
Lehmadele ei jätkunud enam midagi.
Aga tänapäeval on Tallinna endine city valdavalt teemapargiks muudetud, kus saab õppida endise aja elu - näiteks sõita kõige kummalisema sõiduriistaga, mida üldse võib ette kujutada. Seda nimetati vist Hummeriks. Muuseumimudel saab energia loomulikult fotosünteesist. Kõrgeimas põhutornis asub muuseas Muinsuskaitseamet.
K: Proua peaminister, Teie olete olnud Eesti praeguse edu taga. Öelge palun, kust Te saite meelekindluse, teadmised ja usu nende heas mõttes hämmastavate muutuste läbiviimiseks
V: Noorena rändasin ja elasin mitmetes ökokülades, nagu neid tollal nimetati. Täna aga ökoküla mõistet jällegi ei teata, kuna see on saanud meie igapäevaseks eluviisiks. Muidugi on inimesi, kelle paremad eluaastad möödusid näiteks kaubanduskes- kustes ja nende vaikseid mälestusteenistusi tuleb austada.
Posts
No comments:
Post a Comment