Mida me sööme

Kas sinu pere sööb tervislikult ?

Mõni muigab selle küsimuse peale, teine kehitab õlgu ja arvab, et enam- vähem, kolmas aga väidab, et jah, sest söön puuvilju ja väldin rämpstoitu.

Aga kas Sa ka tegelikult sööd tervislikult ?

Kas kasutad mahetooteid, võid ostad marketist esimese ettejuhtuva puuvilja ning lihatüki?

Kui palju on Sinu igapäeva toidulaual geneetiliselt muundatud toitu, säilitusaineid, toiduvärve ning muud keemiat ?

Kui palju sa vaatad, mida Sinu ostetud toit tegelikult sisaldab ?

Minagi ei vaadanud ja ostsin, mis parajasti silma jäi. Nii ilus punane liha ja ilusa roosa tooniga lõhe ! Täna tuleb hea söök...

Aga kas see ilus välimus tähendab puhast ja värsket toodet või hoopiski toiduvärve ?

Nüüd ma vaatan, mida ma ostan. Ning mida rohkem ma vaatan ja loen pakenditelt meie marketites müüdavate toodete koostisi, seda enam tekitavad need minus tülgastust ning tahtmist võimalikult palju toiduks vajaminevat ise kasvatada. Seniks aga uurin üha enam ökotoodete lette ning loodustooteid müüvaid kauplusi.

Kas sa ka tegelikult tead, mida Sa sööd? Või mida Sinu laps koolis või lasteaias sööb ?

Raamatus "Roheliseks kasvamine" kirjutab Epp Petrone oma kogemusest (lühendatud):

"Mida siis süüa antakse?" küsisin ühe minipäevahoiu omanikult.

"Me sööme väga tervislikult ! Lõunaks keedame suppi, õhtuooteks saavad nad tükeldatud puuvilju."

"Kas kasutate mahetoiduaineid ?"

Mu vestluskaaslane vaatas mind pilguga, mis ristis mu "jälle üheks imelikuks".

"Mina olen konservatiivne," ütles ta.

"Meie teeme siin suppi täpselt samamoodi nagu meie vanaemad, meil ei ole mingeid imetoiduaineid vaja!"

Tema laused jäid mulle mällu. Ma ei tea, miks ma küll ei vastanud talle iga sõna rõhutades "aga kui te tahate kasutada samasuguseid toiduaineid nagu teie vanaema, siis peaksite te ostma mahetoitu! See, mida praegu ostate, on suure tõenäosusega antibiootikume ja kasvuhormoone täis kana, säilitusainetega pritsitud maasikad ja putukamürgiga rikastatud mais!"

***

Iga täiskasvanud inimese tervis on tema enese asi. Kui sa ei soovi hoolida oma tervisest, siis teed sa sellega halba vaid enesele. Milleks aga mürgitada meie lapsi ?

Töötan lastega ja seda juba aastast 1999. Mäletan siiani päeva, kui meil käisid külalised, kes muuhulgas tõid lastele erinevaid puuvilju ja frukte.

Väga hooliv ja armas neist, sest enamasti kiputakse ostma komme ning muid maiustusi.

Lõikasime pirnid ja õunad kenasti sektoriteks ning panime suurde kaussi meie söögitoa laual.

Järgmisel hommikul olid need sektorid täpselt sama ilusad ja valge viljalihaga, nagu eelmisel õhtul !

Vabandust, aga mina ei ole nõus oma lastele sisse söötma sellist säilitusainetest ja muust keemiast pungil toitu !

Seega - kas me ka tegelikult sööme tervislikult ?

Toiduaineid ostes tasuks alati uurida, mida ja kelle käest sa ostad.

Eelista kindlasti Eestis kasvatatud toormest valmistatud toitu.

Poolast, Hiinast ning teistest sarnastest odava masstootmisega riikidest sissetoodud toiduainete valmistamise kasutatakse väga palju mürke ja muid keskkonda saastavaid aineid. Lisaks keskkonnasaastus ning fosiilkütuste raiskamine, mis seondub nende transpordiga.

Mida kaugemalt on pärit toore, seda rohkem on seeläbi kahju tehtud keskkonnale. Kahjuks ei anna märge "Valmistatud Eestis" enam garantiid, et kasutatud on Eestist pärit tooraineid. Suurem osa Eestis valmistatud mahladest, moosidest ning muudest sarnastest toodetest kasutavad tegelikkuses Poolast ja Hiinast odavalt sissetoodud tooret !

Madala hinna tagab odava tööjõu (sageli alatasustatud või lapstööjõu) kasutamine ning laialdane mürkide kasutamine. Kui minu eakaaslased käisid kooli ajal kolhoosides abitöödel rohimas ja umbrohtu kitkumas, siis masstootmise puhul hävitatakse umbrohi mürkide abil.

Tootjad väidavad, et Eesti toorainet ei kasutata, kuna see on liialt kallis. Siinkohal ei ole küsimus mitte niivõrd toote lõpphinnas, kuivõrd selles, kui palju tootja saab kasumit võtta.