Mida MINA saan teha ?

Oma igapäevaste harjumuste muutmisega saab iga inimene teha väga palju keskkonna paranemise, saastumise vähendamise ning selle heaks, et fossilkütuseid jätkuks kauem ja need ei lõpeks nii kiiresti, kui seda näitab "must stsenaarium".

* ÄRA RAISKA AJSATULT ELEKTRIT !!! :

Miks on oluline säästa elektrit ? Kui teed kellelegi märkuse tühjas toas põleva lambi, niisama mängiva teleri või stepslisse unustatud mobiililaadija kohta, kuuled sageli väiteid stiilis "Mis see üks lamp ikka teeb" või "Nii paljukest mul ikka raha on et selle elektri eest maksta".

Kas aga küsimus on ainult rahas ning "ühes lambikeses" ?!

Üle 90% elektrist toodetakse Eestis praegu põlevkivist - taastumatust loodusvarast, mida on meile jäänid vaid umbes ühe inimpõlve jagu ! Lisaks kaasnevad põlevkivi tootmisega olulised keskkonnakahjustused. Elektrijaamade töö tulemusena paiskub Eestis igal aastal õhku ligi 10 miljonit tonni CO2 heitmeid, mis tekitavad atmosfääris süsinikdioksiidi ülekülluse. Seetõttu tõuseb atmosfääri keskmine temperatuur. See omakorda põhjustab kliimamuutusi, üleujutusi, ekstreemseid ilmastikunähtusi.

Samuti eraldub igal aastal põlevkivi põletamise ja ümbertöötlemise tagajärjel õhku ligi 65 000 tonni vääveldioksiidi, mis põhjustab happevihmade teket, mulla ning veekogude hapestumist

Mõtleme veidi ajas tagasi...

Mina olen praegu 33 aastat vana. Mina mäletan päikeselsisi suvesid, mis kestsid terve suveperioodi, ma mäletan soojaasid augustilõpu ja sptembri alguse õhtuid, ma mäletan korralikku lund ja kevadist jääminekut. Ma mäletan seda, kuidas väljas oli ligi 40 kraadi külma ning lumi oli nii sügav, et me kaevasime sinna käike jaonne. Pärnu jõe kaldad olid kalamehi täis. Piisas vaid õnge vetteheitmisest, et kala näkkaks. Täna, aastal 2009, ei ole sellest enam midagi järel !

Lisaks eelmainitud keskkonnasaastusele põhjustab rumal ning kontrollimatu elektrikasutus seda, et ülekandevõrkude igapäevane korrashoid nõuab ühe enam ning enam rahalisi resursse.

Energia (elektri) pealt säästmist on väga lihtne alustada ning need muudatused on väga väiksesed ! Selleks pead vaid ümber ja üle vaatma oma igapäevased harjumused.

Mõned nõuanded, kuidas elektrit säästa :

* toast lahkudes kustuta tuli. Kui tavaline laelamp põleb päevas kaks tundi, kulutab see ca 100 EEK eest energiat aastas. See ei tundu küll rahaliselt suure summana, kuid keskonna mõttes on tegemist olulise kokkuhoiuga. Tuleta siinkohal meelde, et mitu väikest asja moodustavad ühe suure ! Kui sama lamp põleks ööpäev läbi, teeks see juba 1220 EEK aastas.

* eelista LED valgusteid või säästupirne, sest nii hoiad kokku ligi 80% energiast.

* Oma eluea jooksul hoiab üks säästupirn kokku kuni 500 kg põlevkivi - Eesti suurimat elektrienergia allikat.

Ühe tavalise keskmise majapidamise kohta teeb see umbes 50 kg taastumatu loodusvara kokkuhoidu aastas !

* Kui kõik Eestis kasutusel olevad hõõglambid asendada säästulampidega, loobuksime vajadusest ehitada 150 MW suurune jõujaam, mis maksaks üle kolme miljardi krooni !

* Vee eketmisel kasutage pigem elektrikannu - Vee keetmisel elektripliidil kulub ligi 50% rohkem energiat, kui sama veekoguse keetmisel elektrikannus.

Lase vesi eelnevalt keedukannus kuumaks ning alles siis vala see keedupotti.

* Toitu valmistades keera elektripliit välja ca 10 minutit enne valmimise lõppu .

* transport : on üks lihtsamaid ja suuremaid valikuid. Vähenda oma autosõite. Kui vähegi võimalik, kasuta ühistransporti, jalgratast või käi jalgsi. Küll ja veel on kahjuks inimesi, kes 10 minuti jalutustee kaugusele poodi autoga lähevad. Seda isegi siis, kui osta on vaja vaid pakk piima, päts leiba või õhtuste külaliste jaoks pudel veini.

Sõprade, tuttavate või sugulastega kusagile sõites ei ole samuti vaja minna mitme autoga, kus igas vaid üks-kaks inimest. Pigem minge vähemate autodega, kus igas neli inimest.

Koostööd võiksid teha ka näiteks töökaaslased. Kui Sinu tee kodust tööle läheb mööda ka Sinu töökaaslase kodu lähedalt, siis selle asemel, et kasutada kahte autot, võta ta hommikul enda auto peale. Selmoel säästate olulisel määral kütust, ning vähendate õhu- ja keskkonnareostust.

Äärmiselt tore ja tänuväärt asi, mida paraku Eestis äärmiselt vähe rakendatakse, on"koolibuss".

Selle asemel, et iga lapsevanem oma võsukese ise autoga kooli toob, on olemas eraldi koolibuss, mis hommikuse ringsõiduga lapsed peale võtab ja õhtul samamoodi koju viib. Mõned aktiivsemad ning mõtlevad linnalähedased külakogukonnad või vallad on sellise asja peale mõelnud ning organiseerinud koolibussi, samas võiks koolibuss olla oluliselt laiemalt kasutatav ja miks mitte ka mõne suurema kooli enda poolt organiseeritud.

* toit : Väidetavalt on kõige kahjulikum keskkonnale veiseliha tootmine, teisel kohal on sealiha ja kolmandal kanaliha tootmine. Kõige vähem tekitab keskkonnale kahju puu ja juurviljade tootmine. Ilmselt on see tõepoolest nii, kuid siinkohal ei kutsu ma inimesi üles loobuma lihasöömisest ning hakata taimetoitlasteks. Taimetoitlus on põhjendatud vaid juhul, kui selleks on konkreetsed mediitsiinilised vajadused. Inimene on oma päritolult segatoiduline ning liha on inimese toidulaual oluline ja vajalik. Küll aga tasuks uurida, mõelda ja vaadata, mida ja kelle käest sa ostad.

Eelista kindlasti Eestis kasvatatud toormest valmistatud toitu. Poolast, Hiinast ning teistest sarnastest odava masstootmisega riikidest sissetoodud toiduainete valmistamisel kasutatakse väga palju mürke ja muid keskkonda saastavaid aineid. Lisaks keskkonnasaastus ning fosiilkütuste raiskamine, mis seondub nende transpordiga.

Mida kaugemalt on pärit toore, seda rohkem on seeläbi kahju tehtud keskkonnale.

Kui võimalik, kasvata vajalikud puu ja juurviljad ning marjad ise. Selleks ei ole vaja suurt põldu või aiamaad - oma pere jaoks piisab paarist marjapõõsast ja vilajpuust ning pisikesest aialapist, kuhu paned kasvama endale vajaliku. Kui Sul aga ei ole võimalust ise kasvatamiseks, võta ühendust oma sõprade ning sugulastega või osta vajaminev hoopiski turult "mutikeste" käest. Seened ja metsamarjad võiks aga iga inimene küll ise korjata. Jäta üks "seebika" osa vaatamata ning mine selle asemel metsa. Saad sellest topelt kasu - seened, marjad olemas ning närv samuti puhanud.

Ka moose ja mahlu ei pea poest ostma. Selle asemel osta või kasvata ise marju ning tee mahalad ja moosid ise. Üks mõnus ja tegus õhtu koos perega marju puhastades ja terve aasta mahala ning moosivaru on olemas. Vähegi ettevõtlikum inimene võiks ka koduse leiva ja saia ise teha. Meie teeme seda tavalsies elektriahjus, kes soovib, võib osta küpsetusmasina.

Tulemus on oluliselt maitsvam ning tervislikum (enamus poeleibadest - saiadest sisaldab suurel määral värv- ning säilitusaineid ja muud keemiat), pealegi tuleb leiva kilohind ise valmistades tunduvalt odavam.

Kokkuvõttes on toidu juures olulisim märksõna - tee võimalikult palju ise. Selmoel säästad nii loodust ja keskkonda kui ka enda ja omapere tervist !

* Majapidamine ja tarbimine - igapäevane majapidamine on üks olulisi kohti, kus saad ostustada loodust, keskkonda ja ka Sind ning Sinu peret säästva elustiili poolt. Alates kodukeemiast, lõpetades kodumasinate- ja oma kodu remondi või ehituse juures kasutatavate materjalidega - sellel kõigel on määrav tähtsus.

Remondist ja ehitusest võid täpsemalt lugeda teema "Remondime ja ehitame" alt.

Väga oluline on oma maja korralikult soojustada, sest mida kehvem on soojustus ja mida rohkem kulub maja kütteks ja soojana hoidmiseks puid, seda suurem on tekitatud saastamine ja kahju. Kõige kahjulikum keskonna suhtes on õliküte, tekitades küttesüsteemidest enim kasvuhoonegaase.

Soovitan kasutada võimalikult palju loodussõbralikku kodukeemiat ja hügieenivahendeid. Erinevalt levinud arvamusest, ei ole need oluliselt kallimad ja puhastavad vähemalt sama hästi, kui palju reklaamitud kommertsooted. Üheks võimaluseks on pöörduda lähima loodustoodete kaupluse poole, samas soovitan kindlasti esitada ka nõudmisi lähimale supermarketile. Meie marketites on küll olemas teatud määral loodustooteid, kuid ainus, mis soodustaks loodustoodete suuremat müüki ja valikut, on nõudlus. Ära karda küsimast loodustooteid, isegi kui sa tead, et antud marketis neid ei ole. Helista neile, saada kiri või küsi otse kohapeal.

Ära karda poes müüja poole pöördumist küsimustega nagu :

* "Ma sooviks osta teie poest shampooni, aga ma ei leia kusagilt loodussõbralikke tooteid".

* "Kas teil on müügil loodussõbralikke pesuvahendeid"

* "Kas te saaksite näidata, kus teie poes on loodussõbralikud kosmeetikatooted"

Mida rohkem on inimesi, kes julgevad oma arvamust ja eelistusi avaldada, seda suurem on tõenäosus, et vastavaid tooteid ka müüki võetakse.

Meie pere shampoonid, palsamid, hambapastad, nõudepesuvahendid, pesupulbrid ja pesuvahendid, dushiõlid ja geelid ning loputusvahendid on kõik ainult loodussõbralikud. Siinkohal peame suure tänu ütlema Pärnus asuvale kauplusele "Riiamarii".

Et säästa keskkonda ja vähendada fossiilkütuste arutut raiskamist, soovitaksin kasutada ka säästliku energiatarbimisega pirne ning jälgida oma igapäevast elektrikasutamist. Kui lülitad toast lahkudes valgustuse välja või ei jäta telekat mängima, kui keegi seda ei vaata, hoiad kokku väga suure osa energiat.

* Ära viska paberit ja pappi prügikasti vaid kogu see muudest jäätmetest eraldi. Meil on kodus vanapaberi jaoks võetud üks suur paberkott, kuhu viskame kõik ajalehed, ajakirjad, ümbrikud ning muud ilma kilekatteta paberid. Prügimäele sattunud vanapaber eritab lagunemisel suures koguses metaani, mis on ligi 20 korda tugevam kasvuhoonegaas, kui palju kirutud CO2.

Mida teha siis, kui Sinu maja juures ei ole vanapaberi konteinerit ?

- Otsi üles lähim vanapaberikonteiner ning vii see sinna

- aadressil www.vanapaber.ee leiad kontaktanmed, kust saad tellida omale vanapaberi äraveo. Tarnsport tuleb ise järele, aga kogus peab olema vähemalt 500 Kg. Samas - alati annab ju naabermajade või elanike koostööd teha.

- Räpina paberivabrik töötab Eesti vanapaberi baasil ning võtab vastu vanapaberit otse inimestelt. Miinimummäära ei ole, kuid paber tuleb ise kohale viia.

- võta ühendust kohaliku omavalitusega ning uuri, kuhu saad vanapaberit viia.

TAASKASUTUS on puhta ja keskkonnasäästliku eluviisi juures üks olulismaid märksõnu

* poodi minnes ei ole vaja erinevaid puuvilju või teisi lahtisi tooteid panna eraldi kilekottidesse. Kaalu kõik tooted eraldi, pane nad seejärel ühte kilekotti ning kleebi kõik hinnakleebised ühe koti peale.

* Ära osta iga kord poes käies uut kilekotti ! Sama kotti võid kasutada mitmeid kordi. Võta lihtsalt poodi minnes oma kott kaasa ning kui müüja pakub ka tasuta kilekotti, ütle viiskalt EI. Poes käimiseks sobib ka seljakott, rannakott, jne. Oluline on - taaskasuta juba olemasolevat !

* Paberkoti ostmine kilekoti asemel ei saasta keskkonda vähem ! Et paberkott oleks vastupidav, on vajalik pika kiuga toore. See tähendab, et paberkottide tootmiseks EI KASUTATA mitte vanapaberit vaid elutervet ning kasvavat puitu ! Prügimäele jõüudes eraldavad lagunevad paberkotid aga suurel määral metaani, mis on 20 korda tugeval kasvuhoonegaas, kui CO2.

* Kõige parem ning säästvam versioon, on soetada endale eraldi poeskäimise kotid !

Need peaksid olema võimalikult tugevad ning kauakestvad. Väga lustakaid ning pilkupüüdvaid poeskäigukotte valmistab näiteks OÜ "Haldjasaar"

Nendega saate ühendust telefonil 46 91 301 või e-mail: haldjasaar@haldjasaar.ee

Fotol keskel olev kott kirjaga "Minu Poekott", mille ostsin Kõpu Külade kokkutulekult Luidas, on nüüdsest minu igapäevane kaaslane ja päris mitu inimest on tulnud minult küsima, kust sellist kotti osta saab !

Siit ka minu pakkumine käsitööhuvilistele - kui Sul on piisavalt ettevõtlikkust ning tahet, võta kätte ja hakka valmistama erinevaid lustakaid poekotte tuleb Sul idee pakkuda midagi muud sarnast, võta meiega ühendust ja paneme Sinu kontaktid ning müügikuulutsed üles siia meie Puhta Elu kodulehele.

* Vanad ning kulunud linadest või riietest saab ise õmmelda väga ilusaid ning pikupüüdvaid poekotte ! Kui Sul on selleks võimalusi ning oskusi, siis tee seda ! Sellest võib saada Sinu jaoks oluline sissetulek !

* Kui kasutad siiski kilekotti, siis kasuta seda korduvalt ning võimalikult kaua. Juba kulunud kilekotti, millega enam poodi minna ei kõlba, saad kasutada prügikotina.

* Ära seo poes lahtiste toodete jaoks mõeldud kilekotte kõvasti kinni. Neidki saad kodus kasutada prügikottidena.