Remondime ja ehitame

Tänasel päeval on tüüpiliseks Eesti ehituseks "sees kips, väljas penoplast". Ma ei hakka siinkohal pikalt rääkkima, kuidas vale soojustamine rikub eluruumide sisekliima ning on seeläbi ohtlik tervisele. Ma ei hakka ka rääkima sellest, kuivõrd rikub kipsi ja "penoplasti" kasutamine majade seinu ning miks nende kasutamine on paljudes riikides ehitusseadusega keelatud.

Räägin siin hoopis sellest, et on olemas ka naturaalseid ja loodussõbralikke ehitusvahendeid ning remontida ja ehitada saab ka ilma "keemiata" ning keskkonda reostamata. Õigete materjalidega maja ehitamine ja remontimine tagab ennekõike inimese tervise, maja tervise ja on keskkonnasõbralik.

* rooplaat ehk roliit :

Rooplaat on tõhus alternatiiv kipsplaadile. Rooplaat on olnud ehituses kasutusel juba sajandeid ja on materjalina tervise-ja keskkonnasõbralik. Primaarenergia sisalduse poolest 1 kuupmeetri materjali kohta on pillirooplaat keskkonna suhtes kõige säästvam soojustusmaterjal

Pillirooplaat on soojust ja heli isoleeriv (väga hea helineelavusega) jäik ehitusplaat, mida valmistatakse naturaalsest pilliroost. Rookõrred pressitakse paralleelselt kokku ja õmmeldakse tugevaks plaadiks tsinktraadiga.

Rooplaadid on sobilikud kasutamiseks krohvi alusmaterjalina nii siseruumis (seinad, laed), kui ka väljas (seinad), omades väga head soojus-ja heliisoleerimisvõimet.

Rooplaat on eriti sobilik alusmaterjaliks savi-ja lubikrohvi kasutamisel nii renoveerimistöödel kui uusehitustel. Soovi ja sobivuse korral võib jätta rooplaadid ka krohvimata ning eksponeerida neid iseseisvalt nö. dekoratiivse elemendina. Pillirooplaat ja traditsioonilised krohvid „hingavad“

Vähemalt 18 mm paksuse mittesüttiva krohvikihiga kaetud rooplaat loetakse mittesüttivaks (DIN 4102). Eestis loetakse standardile EI-60 vastavaks aluspind, mis on kaetud 20-25 mm paksuse lubikrohviga või 25-30 mm paksuse savikrohviga

* roomatt - Hõre pilliroomatt on alusmatt krohvi jaoks, mida valmistatakse naturaalsest pilliroost. Rookõrred õmmeldakse paralleelselt kokku peenikese roostevaba traadiga.

Hõre roomatt on sobilik kasutamiseks krohvi alusmaterjalina nii siseruumis (seinad, laed), kui ka väljas (seinad). Neid võib kasutada tasasel või konarlikul massiivseinal, tahutud palkseinal, samuti laudisega karkass-seinal. Roomatiga saab kujundada ka kumeramaid pindu.

* lubikrohv : Lubikrohv on kasutusel olnud alates 1200. aastast – selle abil on üles ehitatud Tallinna vanalinn, kus enamik hooneid on üle krohvitud just lubikrohviga.

Lubikrohv kivistub õhus oleva süsihappegaasi toimel. Lõplikult kivistunud lubjarikas krohv imab endasse hästi vett, see jaotub ühtlaselt ning kuivab takistamatult välja. Krohv on nii elastne, et sellesse löödud nael ei tekita pragusid ega tõmba krohvi aluspinna küljest lahti. Puitkonstruktsioonide katmisel lubikrohviga saab seinad soojemaks ja tulekindlamaks.

Lubikrohv hingab, mis takistab puitpindade krohvimisel mädaniku ja vammi teket. Siseruumide lubikrohv puhastab õhku ja tasakaalustab niiskust. Lubikrohviga puitpindu ei armasta närilised.

* tadelakt - traditsiooniline Maroko krohvimistehnika. Spetsiaalsete hüdrauliliste omadustega lubikrohv tihendatakse ja poleeritakse kiviga ning seejärel seebitatakse täieliku veekindlus eja läike saavutamiseni.

Tadelakt sobib lisaks seintele ka põrandate, lagede ja kuumade pindade katmiseks

* savikrohv - segatakse kokku savist ja liivast ning kvaliteedi tõstmiseks lisatakse taimset armeerivat kiudu või puidulaaste. Savikrohvi naturaalne toon on ookerpunane.

Savikrohv parandab ruumide mikrokliimat – tasakaalustab õhuniiskust ja temperatuuri. Enamasti kasutatakse savikrohvi siseruumides. Krohvi aluspinnaks sobib hästi rooplaat või roomatt, aga ka looduslik kivi, tellis. Savikrohv kuivab ainult vee väljaauramisel. 20-25-millimeetrine savikrohvi kiht kuivab olenevalt temperatuurist 3-8 päeva. Lisaks sellele, et savikrohv näeb hea välja ja on inimsõbralik, vähendab savikrohviga majas elamine nt. hingamisteede haigustesse ja nahahaigustesse haigestumist, savikrohv loob allergiavaba keskkonna. Savikrohviga viimistletud seina saab värvida looduslike värvidega (nt. kaseiinvärv)

* paberkrohv - Paberkrohv valmistatakse vanadest paberijääkidest, soojast veest ja metüültselluloosist ja kriidist. Paberijääkideks sobib lisaks vanadele ajalehtedele ja koopiapaberile ka kriitpaber ning läikpaberil reklaamtrükised. Vanapaberile lisaks võib kasutada ka täiendavalt tselluvilla. Krohvitav pind ei vaja erilist eeltöötlust, aluspinnaks sobib igasugune seinapind.

Paberkrohv on soe, vastupidav ja heli isoleeriv. Seda saab toonida pigmente lisades valmistamise käigus või hiljem üle värvides. Ei soovita kasutada väga niisketes ruumides. Komponentide kogustega varieerides saab paberkrohvist valmistada ka plastiliinitaolise voolitava kõvastuva massi, mida saab kasutada aukude ja pragude parandamiseks kõikide naturaalsete materjalide puhul või valmistada reljeefseid dekoratiivelemente.

* looduslikud värvid : Lubi- või savikrohvi katmisel looduslike värvidega säilitatakse nende krohvide omadused. Peaaegu kõiki värve saab toonida, kui lisada värvimuldasid.

Põhivärvid, mida kasutatakse, on:

* kaseiin- ehk kohupiimavärv - Üks vanimaid ja vastupidavamaid inimese poolt kasutatud värve. Kasutatakse sisetingimustes, kuivades ruumides, kantakse otse, kivile krohvile, pabertapeedile või puidule. Kaseiinvärv on pehmelt valgust peegeledava mati pinnaga, puhastatav niiske lapiga, kergesti uuendatav. 1l värviga saab sõltuvalt aluspinnast katta 10-20 m2 pinda

* õli-munatempera - Koosneb munakollasest, linaõlist , veest ja pigmendist. Kasutatakse sisetöödel puit-, krohvi-, kipspindadel. Väga vastupidav ja kulumiskindel

* liimvärv ehk kriitvärv - Koosneb kriidi ja liimi vesilahuse segust. Traditsiooniliselt kasutatakse naha-, kondi-, taime-, tselluloos- või kaseiinliimi ning rukkijahukliistrit. Värv on pigmentide abil toonitav. Kuni 1930´teni enimlevinud värv lagede ja seinte värvimiseks. Liimvärviga võib katta krohvi, kipsi, kivi, pappi, paberit. Ei sobi puidule. Värv on pehme valgusepeegeldusega, hea katte- ja nakkevõimega, pühkimiskindel, kuid mitte pestav, mistõttu sobib pigem lagede katmiseks kuivades ruumides.

Pildid Tallinna Peeter-Pauli kirik, mis on värvitud liimvärviga (Foto M.Loit)

* Muldvärv ehk Rootsi värv - Enamasti punakat tooni (nn. Rootsi punane), kuid võib valmistada ka pruunika, roheka, kollaka või valkja tooniga. Puithoonete katmiseks mõeldud traditsioonilist punast värvi hakati Rootsis valmistama juba 16 sajandi lõpus. Algselt kasutati seda tähtsamate hoonete juures ning oli staatusesümboliks. Muldvärv on võrreldes paljude teiste värvitüüpidega väga odav, laseb puitmajal korralikult hingata ning kaitseb puitu hallituse ja mädaniku eest. On väga hea kattevõimega (enamasti piisab vaid ühest kihist), 1l värviga saab katta 2-5 m2 pinda. Muldvärv on püsiv (ei pleegi) ning väga hea elueaga - 10-15 aasta pärast võib värvi pinda küll "värskendada", kuid korduvvärvimist vajab alles ca 40 aasta pärast.

Pildil jaamahoone Gotlandil (Foto M.Loit)

* lubivärv - Koosneb kustutatud lubjast, veest ja anorgaanilisest pigmendist. Kasutatakse lubikrohvi värvimiseks. Sobib nii sise kui välistingimustes ja ka niisketes ruumides, kantakse otse krohvile.

Miks eelistada puitakent plastaknale.

Eestis praegu populaarne plastaken on küll oluliselt odavam, kuid enne plastakna paigaldamise poolt otsustamist tasuks mõelda, kas see Sinu majale ka sobib.

Plastaken puitmajal, eriti vanal majal, mõjub võõrkehana ja jätab ebaesteetilise ning odava mulje.

Pealegi võib plastaken mõjuda puitmaja tervisele suisa laastavalt.

Kui tuleb teha valik puit ja plastakna vahel, ostetakse viimane peamiselt lähtudes odavamast hinnast. Tõepoolest - uus puitaken on PVC oamdest 20-40% kallim, kui juba olemasolevate puitakende taastamine tuleb 90% juhtudel odavam, kui PVC akna paigaldus !

Plastakende tootjad on oma toodangut küll agaralt reklaaminud, kuid jätnud seejuures mainimata kõik kaasnevad negatiivsed küljed.

Eesti Muinsuskaitseameti kodulehelt võime lugeda :

Metall- või plastikraamidega (PVC) pakettaknad võivad küll teatud aja suhteliselt hooldusvabad olla, kuid pikemas perspektiivis ei ole need kuigu effektiivsed. Korralpäraselt hooldatudpuitakanad võivad kesta sadu aastaid, samas kaasaegsed PVC raamid hakkavad juba 20 aasta pärast lagunemise märke ilmutama. Nii ütelda "väsinud" PVC akent ei ole aga võimalik parandada või taastada.

Lisaks on PVC aknad enamasti liialt tihedad ning ei lase seetõttu toimida puitmajale vajalikul loomulikul õhuvahetusel ja "hingamisel". Ventilatsioon on seeläbi puudulik ja tekivad kondensatsiooni ning niiskusprobleemid. Vannitubades, köökides ja ka aknanurkades võivad hakata seetõttu arenema tervistahjustavad hallitusseened.

Plastakende paigaldamisel kasutatav hermeetik ei sobi aga puitseinaga üldse kokku ning muutub ajapikku lihtsalt niiskust koguvaks käsnaks

Sarnaselt Põhjamaadega, kus puitakende taasatamist ja paigaldamist igati soositakse ja toetatakse, on seda viimaks hakatud tegema ka Eestis. Kõikide vanade majade puhul tasuks nõu küsida kultuuriväärtuste ametilt ning muinsuskaitselt ja uurida ka puitakende taastamiseks mõeldud toetusrahade kohta.

Üha enam räägitakse viimasel ajal ehituse juures ka säästvast ehitusest ja arendamisest. Ehitamisest ja renoveerimisest, mille käigus võimalikult vähe kahjustatakse keskkonda ning ümbritsevat loodust.

Oslos lviidi läbi uurimus erinevate akende keskkonasõbralikkuse kohta, kus pöörati muuhulgas tähelepanu ka akende tootmisele ja hooldamisele kasutatavale energiale ning seeläbi keskkonda paiskuvale saasteainete hulgale.

Läbi viidud uurimused näitasid, et pikast perspektiivist lähtudes on kõige keskkonnasõbralikumad puidust ühekordse klaasiga topeltaknad, järgnesid puidust aknad, kus sisemisel raamil on topeltklaas.

PVC akende puhul tuleb eraldi välja tuua nende elutsükliga seonduv mürkaine dioksiin

(C12 H4 O2 CL4), mis eraldub peamiselt PVC akende tootmise puhul. Juba väga väikesed dioksiini kogused (mikrogramm kilogrammi kohta) on ohtlikud nii keskkonnale kui nimestele. Muuhulgas seostatakse dioksiini selliste haigusnähtudega nagu diabeet, vähk, immuunsüsteemi nõrgenemine. Dioksiini levik on globaalne - seda on leitud mullas, taimedest, kaladest, loomsetest kudedest, piimas, inimese verest, isegi rinnapiimast...

PVC akna tootmine on ligi 8 korda energiamahukam, kui puitakna tootmine ning saastab keskkonda 43% enam.

Lisaks sellele, et puitakent kasutades säilitad hoone välisilmet, ajalugu ning traditsioone, on puit nii tootes kui ka kasutades energiasäästlikum. Seda on lihtne hooldada ja parandada, see kestab kauem, tagab Sinu majas loomuliku õhuvahetuse ja seeläbi ka õige ning tervisliku sisekliima.

Akende valmistamisel kasutatavate Materjalide võrdlus (andmed Eesti Muinsuskaitseamet):

Puit :

* Kestab vähemalt 100 aastat

* Materjalil on loomuomane tugevus

* Hoiab hästi sooja

* vajab hooldus maksimaalselt iga 2 aasta möödudes

* vananenud aken on taastatav algsel kujul

* raamikahjustused kergesti parandatavad

* äärmuslikel temperatuuridel suhteliselt stabiilne

* tagab loomuliku ventialtsiooni

* tooraine taastuv

PVC

* kestab 20-30 aastat

* UV kiirgus nõrgestab konstruktsiooni, vajab tugevdamist

* juhib sooja (toimib külmasillana)

* vajab puhastamist iga 3-6 kuu möödudes, vananedes veelgi tihemini

* vananev aken muutub ajapikku kollakaks ning hästi mustust siduvaks, ei anna taastada

* raamikahjustused enamasti mitteparandatavad

* äärmuslikel temperatuuridel deformeerub

* loomulik ventilatsioon häiritud, vajab mikrotuulutust (järjekordne külmasild) või

sundventilatsiooni, suurendab hallituse ja seente tekkimist ja levikut.

* tooraine taastumatu (nafta)

***

Kuhu ehitada ?

Nii kummaline kui see ka ei ole, tuleb ehitamise juures tänapäeval silmas pidada ka kliimasoojenemist. Lisaks küsimusele KUIDAS ehitada, tuleb esitada ka küsimus KUHU EHITADA.

Väga arutu on osta või ehitada oma elukoht mere või jõe vahetusse lähedusse ning madalale maale. Üleujutused saavad seoses kliimasoojenemisega olema ka meil üha igapäevasemad nähtused ja keegi meist ei soovi ühel hommikul ärgata ebameeldiva üllatusega - meri on toas...

Pärnu kesklinn elas lühikese aja jooksul üle aks suurt uputust. 09 jaanuar 2005 tõusis veetase ligi kolm meetrit üle Kroonlinna nulli, ujutades üle suurema osa rannarajoonist ning kesklinnast. Mereäärsetel tänavatel oli vesi tõusnud nii kõrgele, et ulatus sisse elumajade esimese korruse aknast ning autodest paistsid vaid katused !

Ometigi ei pannud see inimesi mõtlema ning rannarajooni ehitati veekahjustuste tõttu maha lammutatud majade asemele korterelamu koos maa-aluse garaazhiga, mis uue üleujutuse poolt juba enne maja lõplikku valmimist laeni veega täideti !

Fotode eest tänan: Pärnu Postimees, Säästva renoveerimise infokeskus, Vana Maja, Majatohter ning OÜ Roomaja.