Veidi fakte

Alljärgnevalt mõned faktid, mille üle oma elu ja harjumusi seades tasuks mõtelda:

K: Milleks on vajalik prügi sorteerimine ?

V: prügi sorteerimine on vajalik selleks, et võimalikult paljud asjad jõuaksid taaskasutusse, mitte ei rändaks prügimäele. Kuna prügimägedel on kõikvõimalik erinev prügi tihedalt kokku surutud, ei toimu seal hapniku puudusue tõttu loomulikke lagunemisprotsesse. Prügimäed eritavad ümbritsevasse keskkonda suurtes kogustes metaani, mis on ligi 20 korda tugevam kasvuhoonegaas, kui CO2

Pügimägede kaudu satuvad paljud tekkinud ohtlikud ained aga põhjavette ning sealtkaudu ka lõpuks uuesti meieni...
Lisaks lagunevad paljud asjad looduses äärmiselt kaua või ei lagune üldse :

* Klaaspudel laguneb arvutuste kohaselt vähemalt miljon aastat.

* Kilekotid ning plastpudelid lagunevad mitte vähem kui 500 - 1000 aastat.

Õhuga kokkupuutel lagunevad kilekotid ja plastpudelid aga paarikümne aastaga väikesteks tükkideks, mis sisaldavad mitmeid vähkitekitavaid aineid. Põhjavee ning loomade-kalade kaudu , jõuab see viimaks ka paratamatult inimeseni. Tänapäeva inimese organismis on umbes 100 sellist sünteetilist keemilist ühendit, mida veel 50 aastat tagasi seal ei olnud ! Kilekotte toodetakse taastumatust maavarast naftast ning vaid 1% sellest läheb ümbertöötlemisele.

* Mahavisatud suitsukoni lagunemiseks võtab aega kuni viis aastat

* Prügimäele saadetud paber ja papp laguneb vähemalt paar kuud, eritades seejuures hulgaliselt ohtlikku metaani


Mähkmed ja hügieenisidemed

* Äärmiselt keskkonnaohtlikud ja kaua lagunevad on ka hügieenisidemed ja Pampersid, mis lagunevad looduses ca 500 aastat. Lisaks satub nende kaudu keskkonda ja põhjavette hulgaliselt haigusi tekitavaid mikroobe ning baktereid, mis viimaks pinna- ja põhjavee ning loomade kaudu võivad jõuda lõuks inimeste toidulauale. Ühest mähkmest võib leida kuni 100 erinevat viirust, mis säilitavad eluvõime mitme nädala jooksul

* Eestis läheb igal aastal prügimäele ca 60 miljonit mähet, ehk umbes 600 kg mähkmeid iga beebi kohta. Ühekordsete "pampers" mähkmetega kulutad ligi viis korda rohkem raha, kui pestavate mähkmetega. Lapsega pere prügist moodustavad ühekordsed mähked ligi 75%.

* Teatud komponendid pabermähkmetes on kõdunematud, seega võib neid leida ka sinu lapselapselapse laps

* Ühe lapse pabermähkmete tootmiseks vajaliku tselluloosi saamiseks tuleb maha võtta 4 keskmist puud

* Kas teadsid, et enamus "pamperseid" ja naiste hügieenisidemeid ning tampoone valmistatakse jääkidest, mis millegi muu tootmiseks enam ei kõlba...

* Kui sa ei soovi oma lapsel kasutada tervislikke koruvkasutusega mähkmeid, osta tavapoes müüdavate "pampersite" asemel ökomähkmeid. Nende kohta saad rohkem infot lingi VIITED alt.

* Igal aastal suureneb maailmameres hõljuvate prügimägede hulk umbes 10 miljoni tonni võrra. Umbes 40% meie maailmamerest (ehk umbes neljandik kogu maakera pinnast) on juba praegu prügiga kaetud. Suurim "ujuv prügimägi" asub Vaikses ookeanis Hawaii saarestiku lähistel ning on umbes 680 tuhat ruutkilomeetrit suur. See on suurem kui Prantsusmaa !

* Igal aastal hukkub prügi söömise või sellesse takerdumise tõttu ligi miljon merelindu ja 100 000 merelooma. Nii leiti näiteks hiljuti Shoti rannikult surnud vaal, kelle kõhust saadi ühtekokku kätte ligi 800 KG plasti ja kilet !

* Üks lihtsamaid asju, mida saad lindude ja loomade säästmiseks teha on see, kui lõikad kuuspakis olevate purkide kilerõngad katki. Selmoel ei takedu linnud ja loomad sellesse.

* Paber ja papp tekitavad prügilasse sattudes ning seal lagunedes suurel hulgal metaani, mis on 20 korda tugevam kasvuhoonegaas kui süsinikdioksiid ! Et seda vältida, tuleks paberjäätmed saata taaskasutusse või põletada katlamajades. Vanapaberit saab kasutada ka näiteks tselluvilla valmistamiseks.

* Kui viskad paberi ja papi tavalisse prügikonteinerisse, läheb see tavalise segaprügina prügimäele ning tekitab seal suures koguses ohtlikku gaasi metaani.

* Igal aastal ladustatakse Eestis prügimägedele jäätmeid koguses, mis teeb teeb ligi 425 kg iga elaniku kohta. Seda numbrit saaks oluliselt vähendada, kui iga inimene tegeleks võimalikult palju taaskasutamisega !

* Üks konteineritäis vanapaberit (ca 70 kg) säästaks ühe kasvava ning elujõus puu

Väga suur ning praegusel hetkel ka kriitilisim probleem on fossiilkütused. Rääkides naftast, mõtlevad enamus inimesi autode ja transpordi peale, kuid naftat põletame ja raiskame me tegelikkuses ka siis, kui me üldse autoga ei sõida :

* Ligi 4 % maailma naftatoodangust kasutatakse plastikmaterjalide ja kilekottide valmistamiseks

* Igal aastal toodetakse maailmas ligi 170 miljonit tonni erinevaid plastikuid ning kasutatakse ligi miljard kilekotti. Selleks kulub ühtekokku rohkem kui 600 miljoni barrelit naftat.

* Ainuüksi Hiina kulutab kilekottide tootmisele ligi 37 miljonit barrelit naftat aastas

* Üle 50% toodetest pakedatakse Euroopas plastpakenditesse, selles 46% puhul on tegemist kilega ja 27% puhul plastpudelitega.

* Aastas raisatakse maailmas keskeltläbi 10 kg plastpakendeid inimese kohta.

* Kuna plastpakendite tootmisega raisatakse suurel määral taastumatud fossiilkütust, on äärmiselt oluline suunata plastpakendid korduvkasutusse.

* Kui kõik plastpakendid (kilekotid, plastpudelid jne), ei visataks segaprügisse vaid saadetaks korduvkasutusse, hoiaks me kokku ligi 30% maailma naftakasutusest ning vähendaksime oluliselt kasvuhoonegaasidet teket .


VESI

* Vaid 3% meie planeedi veevarudest on puhas ja joogikõlbulik ning sellest vaid kolm tuhandikku on kasutamiseks kättesaadav.

* 12% inimkonnast tarbib ligi 85% meie kasutuses olevast veest.

* uuringud näitavad, et aastaks 2025 elab ligi kolmandik inimkonnast veepuuduses.

* hetkel elab umbes 2 miljaridit inimest (ehk umbes kolmandik) tingimustes, kus nad saavad aksutada mitte rohkem kui 20 liitrit vett päevas.

* Keskmine Euroopa pere kasutab ca 300 - 400 liitrit puhast vett päevas !