Mõtlema pani asjaolu, et samas kui meie siin Eestis laseme vetsupotist alla puhast ja joogikõlbulikku vett ja nii mõnigi lihtsalt arutult vett raiskab, võitleb Austraalia valitsus veepuudusega, mis (nagu selgus) ei ole Austraalias teps mitte utoopiline teema.
Quuenslandi omale kodu rajanud Sirle Seemen/Brisbane pidi muuhulgas tutvuma veekasutuse santsioonidega ja andma allkirja, et ta on neist teadlik ja neid järgib.
Valitsus jagab hulgaliselt keelepse, mida saab dushikabiini ustele ja segistite servadele kleepida, ning mis ütlevad : "Sulge kraan hammaste pesemise ajal - nii hoiad kokku kuni 8 liitrit vett!" või "Ära pese puuvilju jooksva vee all vaid veega täidetud kraanikausis - hoiad kokku kuni 12 liitrit vett !"
Ja nii edasi ja edasi...
Või siis iminapaga dushikabiini külge kinnitatav liivakell, mis näitab, millal saab täis 4 minutit, mis on optimaalne aeg dushi all käimiseks.
Päevas on seal inimesele veenormiks määratud mitte rohkem kui 140 liitrit. Kõik veega seonduv on seal reguleeritud ning valitsus plaanib kasutusele võtta halli veel (greywater) süsteemi, millega puhastatakse kanalisatsiooni lastud vesi taas joogikõlbulikuks...
Meie aga siin Maarjamaal....
Jäin mõtlema enda veekasutuse peale.
Lapse vannitamisest järele jäänud vett ei lasta meie peres mitte kanalisatsiooni voolata vaid see läheb mähkmeäbrisse mähkmete pesuks. Hambaid pestes üritan enamasti kraani siiski kinni panna. Dush on meil 100l boileiga ja sellest jäätkub pesemiseks tervele meie perele.
Ja ongi laias laastus kõik...
Õuest tulles käsi pestes või vetsus vett tõmmates laseme ikkagi puhtal joogiveel kanalisatsiooni voolata ja seda mitte lohakusest vaid seetõttu, et ma ei ole Eestis veel leidnud halli vee (greywater) taaskasutuseks mõeldud süsteeme, mis suunaksid kasutatud vee paaki ja sealt edasi vajaduse järgi näiteks WC loputuskasti.
Eriti hull lugu on veel nendega, kes puhta kraaniveega oma majaesist muru ja peenraid kastavad.
Kuna uuringud näitavad, et tervelt 27% koduse majapidamise veest kulub WC peale, oleks halli vee süsteem veel eriti oluline, seda ka Eestis
Milleks see kõik ?
Nii uskumatu, kui see meie Eesti oludes ka ei tundu, on puhas vesi loodusvara, mida peaksime tegelikult kullastki kallimaks pidama ! Kogu maailma veest on joogikõlbulik vaid tühised 3% ning sellestki on kättesaadav vaid 0,003%
Hetkel elab umbes kolmandik maailma inimestest tingimustes, kus nad saavad kasutada maksimaalselt 20 liitrit vett päevas. Keskmine Euroopa inimene kasutab aga samas ca 300 - 400 liitrit vett päevas !
Kui palju vett kasutad Sina ?
Puhta vee vähesus ei ole küll otseslt Eesti inimese probleem, kui aga võtta maailma kui tervikut, on see tegelikult meie igaühe asi.
Uurijad on ütelnud, et 85% kogu maailma puhtast veest kulutavad ära umbes 12% inimestest.
Sellest tekkis mulle mõte, miks ei võiks veetarbimine olla Eestis maksustatud "astmeliselt" (nii populaarne sõna ju praegu...)
Et siis need, kelle veetarbimine pereliimete arvu kohta on normaalsetes piirides, maksavad vee eest üht hinda (näiteks sellist nagu praegu) need, kelle veetarbimine on aga arutult suur, maksavad vee eest kallimat maksu (ehk siis nende vee hinnale lisandub nii ütelda keskkonna "reostamise" tasu). Kelle veekasutus on aga eriti madal, saavad kui "loodussõbralikud inimesed" tasuda vee eest soodushinnaga (nn. "rohelise hinnaga").
Posts
No comments:
Post a Comment