Prügi ja jäätmed

Keskkonna ning loodussäästliku elu seisukohast võttes on prügist rääkida ilmselt kõige lihtsam. See on asi, mida me näeme oma silmaga ja me ei pea ennast kujutama kümente aastate kaugusele tulevikku, et asja mõista. Prügi on siinsamas meie endi kõrval.

Nagu kirjutasin juba Faktide all, on prügi sorteerimine vajalik selleks, et võimalikult paljud asjad jõuaksid taaskasutusse, mitte ei rändaks prügimäele, sest prügimägedel on kõikvõimalik erinev prügi tihedalt kokku surutud ja seetõttu ei toimu seal hapniku puudusue tõttu loomulikke lagunemisprotsesse.

Prügimäed eritavad ümbritsevasse keskkonda suurtes kogustes metaani, mis on ligi 20 korda tugevam kasvuhoonegaas, kui CO2

Pügimägede kaudu satuvad paljud tekkinud ohtlikud ained aga põhjavette ning sealtkaudu ka lõpuks uuesti meieni...

Prügist ja sorteerimisest on meedia vahendusel meile räägitud juba tüütamiseni ja tundub, et inimesed jagunevad praegu peamiselt kaheks - need kes hoolivad ja mõtlevad

ning sorteerivad oma prügi ja need, kes oma ninaotsast kaugemale ei näe ja asjasse endiselt ükskõikselt suhtuvad, sest "mis see teie asi on, mida mina oma prügiga teen.."

Ega ei olekski, aga paraku elame ka nende ükskõiksetega ühises kodus nimega "Maa".

Lihtne, kas pole ?

Kahjuks on meedia suures kampaaniavaimustuses lähenenud asjale minu arvates valest suunast. Esiteks on kogu prügitemaatika liialt üles puhutud, mistõttu teised sama olulised keskkonna säästmise teemad on jäänud tahaplaanile. Prügilad ei ole ainsad suured keskonnareostajad !

Teiseks, kui igaüks suure tuhinaga oma määrdunud pakendeid pesema tormab, et neid siis kenasti puhtana kaks tänavat eemal asuvasse avalikku "pakendikonteinerisse" viia, teed sa sellega keskkonnale pigem kahju kui kasu !

Eelmisel nädalal avastasin ennast mõttelt, et terve selle "sorteerin - puhastan - taaskasutan" kampaania käigus, on üks suurimaid ja olulisimaid asju kogu meie prügikampaanias kahe silma vahele jäetud - kuidas elada nii, et tekiks võimalikult vähejäätmeid ! Olulisem kui oma tarbimisjääkide sorteerimine peaks olema küsimus : mida tarbida...

***

Eelmisel nädalal jäi prügiauto meie maja juures millegi pärast käimata ja üldkonteiner hakkas juba mõne päeva pärast "üle ääre" ajama.

Vaatasin algul õudusega, kas tõesti võib üks väike maja nädalaga nii palju prügi toota.

Seejuures märkasin tahes tahtmata, kui palju oli segaprügi seas tüüpilisi igapäevaelu jääke : õunasüdamed, leivakontsud, arbuusikoored, toidujäägid ja muud sarnast.

Ühesõnaga komposteeritavad jäätmed !

Vanapaberi konteinerit on meie majal vaja tühjendada mitte rohkem kui kord paari kuu tagant, segaprügi viiakse ära kord nädalas. Ligi pool, kui mitte rohkem sellst segaprügist, moodustab tegelikult komposteeritav materjal !

Komposteeritava prügi konteinerit ei pea majadel olema, samas vanapaberi konteiner on kohustuslik isegi neil kortermajadel, kus on ahiküte...

Nii rändabki kõik komposteeritav koos segaprügiga üldkonteinerisse ja oma aialapi jaoks ostavad inimesed kompostimulda endiselt suurde kilekotti pakendatuna lähimast lillepoest.

Raamatus "Roheliseks kasvamine" kirjutab Epp Petrone, et Ameerikas läheb umbes 73% prahist prügimäele.

Eestis on see number mõnevõrra väiksem, kui siiski mitte oluliselt ning lisaks plast ja klaaspakendite taaskasutamisele oleks justnimelt komposteerimine siinkohal oluline teema.

Kui vaadata, kui palju tekib keskmisel perel justnimelt komposteeritavaid jääke, siis isegi olulisim.

Igapäevane prügikogus nii Eestis kui maailmas kasvab pidevalt. Põhjuseks on nii suurenev inimeste hulk, kui ka meie tarbimisharjumused. Aina raskem on leida kohti uutele prügimägedele ja heaks näiteks selles osas on Ragn-Sells´i kümme aastat kestnud üritus rajada uut prügimäge, mis aga igal pool on päevakorrast välja hääletatud - meie oma valda küll ei luba seda teha... !

Nende valdade vastuseis on mõistetav ning põhjendatud - mitmed uuringud näitavad, et prügilate läheduses elamine kujutab endast ka terviseriski. Nii on prügilate läheduses elavatel inimestel suurem tõenäosus haigestuda kopsuvähki, leukeemiasse, põie- ning rinnavähki, samuti on märgatavalt suurem sünnidefektide osakaal.

Kui palju on needsamad vallad aga ette võtnud selleks, et jäätmete hulka oma vallas võimalikult vähendada ?

Positiivsest küljest võib välja tuua, et mõnedes riikides on prügilatest eralduvat metaani ja süsihappegaasi hakatud spetsiaalsete seadmete abil koguma, ning seda kasutatakse energia tootmiseks.