"Kallis säästulamp hõõglambi vastu: suur kokkuhoid või suur pettumus" - just sellise pealkirjaga üllitis kubiseb väidetest, mis tekitavad inimestes eelarvamusi ning põhjendamatut viha "lolli seaduse vastu", mis kenasti ka kommentaarides väljendub.
Kurb on kogu asja juures fakt, et ma ei ole siinai suutnud Eesti ajakirjandusest leida MITTE ÜHTEGI objektiivset ning eelarvamustevaba kirjutist säästulampide kohta !
Nagu olen juba eelnevalt maininud, ei meeldi mulle väljend SÄÄSTULAMP.
Õige oleks kasutada "ENERGIASÄÄSTLIK LAMP"
Sõna "säästu" on eesti keeles kasutuses eelkõige negatiivse alatooniga eesliitena, mis vihjab pigem halbadele aegadele ja nii ütelda "püksivöö koomaletõmbamisele", kui keskkonnasäästmisele ja millelegi kasulikule.
Kõikide nende "säästueelarvete", "säästuaegade" ja "säästupoliitikate" taustal ei kõla "säästupirn" just eriti lootustandvana ja just seetõttu on väga suurel osal inimestest selle suhtes eelarvamused ning negatiivne hoiak.
Seejuures unustatakse ajsa tegelik sisu - keskkonna ning fossilsete kütuste säästmine.
Nüüd siis aga peakirja juurde - "Palju kisa, vähe villa". Just see praegu Eestis toimub. Virisetakse ja nurisetakse "säästulampide" üle, aga midagi asjalikku ning konstruktiivset ei tehta.
Mitmeski riigis on vastu võetud seadus, mis seab kenasti paika nõuded misiganes lampide/pirnide kohta ning lõpetab ära kogu vingumise ning hala (nagu see, mis peegeldus Õhtulehe artiklis) ning välistab ka kehvade ja ebakvaliteetsete säästulampide müügi.
Seadus ütleb järgmist :
* aastaks 2012 on keelatud müüa misiganes lampe, mille valgusjõud on väiksem, kui 60 luumenit (lm) iga tarbitud vati (W) kohta !
* aastaks 2016 ei tohi müüa ühtegi lampi, mille valgusjõud on väiksem kui 90 lm/W
* aastaks 2020 ei tohi müüa ühtegi lampi, muille valgusjõud jääb alla 120 lm/w kohta !
Hõõglampide valgusjõud on keskmiselt 15 lm/W, korralikel ja kvaliteetsetel kompaktluminifooridel (see on "säästupirni" õige nimetus) on selleks mitte vähem kui 60 lm/W !
Ehk siis hõõglambid keelatakse selle seadusega nii või nii, kuid müügilt kaoksid ka kõik kehva valgusega tont-teab-mis-tootja säästulambid !
Olen teinud päris mitu "katseostu" erinevates poodides, kes müüvad säästupirne ja tegelikult on tulemus nukker. Väga palju on müügil vanemat tüüpi säästupirne, mis sisselülitamisel vajavad täisvalguse saavutamiseks mõni minut soojenemist ning mille valgus on kergelt värelev.
Seda tüüpi lampide müük on paljudes riikides juba keelatud ! Lubatud on vaid "teise põlvkonna" säästupirnid, mis süttides paar korda vilguvad ja põlevad siis kohe täisvalgusega ning mille valgus ei värele.
Palju on müügil säästupirne, mille pakendil ei ole isegi märget valguse temperatuuri kohta (märgitakse K - ehk kelvin). Neidki pirne ei tohiks tegelikult müüa !
Säästupirni ostes on väga oluline, kas on tegemist sooja (3000-4200K), külma (6000-6500K) või neutraalse (4300- 5300K) valgusega ning kuo pakendil ei ole sellekohast infot, on tegemist kahtlase kvaliteediga pirniga, mida ei tohiks osta.
Nii et - lõpetage hala ja virisemine ja nõudke, et meilgi ometi üks mõistlik seadus vastu võetaks !
PS !
Jah, säästupirn on tõepoolest kallim kui tavaline hõõglamp, kuid õige ning kvaliteetse pirnivaliku puhul kestavad säästupirnid oluliselt kauem kui hõõglambid ning ning kulutavad oma kasutusaja jooksul kordades vähem elektrit.
Säästupirni tootmine ei ole oluliselt energiamahukam, kui hõõglambi tootmine. Põhimõtteliselt saastab iga asja tootmine, oluline on aga kui see, kui palju saastab asi oma eluea jooksul (ehk siis lisaks tootmisele ka tarbimise läbi).
Oma eluea jooksul saastab säästupirn kordades vähem kui hõõglamp.
Hõõglambi puhul on saastusastmeks umbes 33g fossiilseid loodusvarasid iga kasutustunni kohta.
Säästupirnil on selleks näitajaks umbes 6 grammi.
Oma eluea jooksul hoiab üks säästupirn kokku kuni 500 kg põlevkivi - Eesti suurimat elektrienergia allikat.
Ühe tavalise keskmise majapidamise kohta teeb see umbes 50 kg taastumatu loodusvara kokkuhoidu aastas !
Posts
No comments:
Post a Comment