* Reykjavik, Island : Kui Island on üleüldse tuntud ja teatud oma rohelise mõtlemise poolest, siis Reykjaviki viimaste aastate progress tasuks lausa eraldi märkimist. Suurem osa linna ühistranspordist sõidab vesinikuga, kogu linna elekter ning küte tulevad taastuvatest energiaallikatest (hüdroenergia ja maaküte), hiljemalt aastaks 2050 on plaanitud saada 100% fossiilkütuse vabaks linnaks.
* Portland - on USA linn, millest ka Eesti võiks paljuski eeskuju võtta. Ligi 580 000 elanikuga Portland on võtnud oma eesmärgiks, viia CO2 saastuse tase nii madalale kui võimalik. Selle saavutamiseks toetatakse ja soodustatakse igati keskkonnasäästlikku ehitust ning energialahendusi ning sarnaselt Reykjaviki ning ka teiste tuleviku suunas mõtlevate linnadega, soodustatakse ning propageeritakse ühistransporti ja jalgrattaid, et hoida autode hulk tänavatel võimalikult väike.
Praktiliselt terve linn on kaetud korralikke jalgrattateedega, 2009 septembri keskel avatakse uus modernne trammiliin "Max Green", mille eeliseks on "alati roheline tee" - ehk siis trammi tulles on kõikidele teistele liiklusvahenditele fooris punane tuli. Paljud tänavad on mõeldud vaid jalakäijatele, jalgratturitele ja ühistranspordile.
* Curitiba - Brasiilia Parana osariigi pealinn, on samuti tuntud oma ühistranspordi poolest. Väidetavalt on selles ligi 1,8 millioni elanikuga linnas üks maailma parimaid ühistranspordivõrke, mida soovitatakse teistel suurematel linnadel suisa eeskujuks võtta. Curitibas sõidab ühistranspordiga ligi 3/4 elanikest.
Sarnaselt Portlandi "Max Green" trammiliinile, on siin kõikidel ühistranspordisõiduktel "100% roheline tee" ning buss ei pea peatuma mujal, kui vaid ühistraspordi peatuses. Seetõttu on ühistransport Curitibas oluliselt kiirem ning mugavam liikumisvahend, kui isiklik auto.
Lisaks pannakse Curitibas (sarnaselt Portlandiga) väga palju rõhku parkidele ning rohelusele. Linnas on väidetavalt ligi 53 m2 rohelist ala IGA ELANIKU KOHTA !
* Portland - on USA linn, millest ka Eesti võiks paljuski eeskuju võtta. Ligi 580 000 elanikuga Portland on võtnud oma eesmärgiks, viia CO2 saastuse tase nii madalale kui võimalik. Selle saavutamiseks toetatakse ja soodustatakse igati keskkonnasäästlikku ehitust ning energialahendusi ning sarnaselt Reykjaviki ning ka teiste tuleviku suunas mõtlevate linnadega, soodustatakse ning propageeritakse ühistransporti ja jalgrattaid, et hoida autode hulk tänavatel võimalikult väike.
Praktiliselt terve linn on kaetud korralikke jalgrattateedega, 2009 septembri keskel avatakse uus modernne trammiliin "Max Green", mille eeliseks on "alati roheline tee" - ehk siis trammi tulles on kõikidele teistele liiklusvahenditele fooris punane tuli. Paljud tänavad on mõeldud vaid jalakäijatele, jalgratturitele ja ühistranspordile.
* Curitiba - Brasiilia Parana osariigi pealinn, on samuti tuntud oma ühistranspordi poolest. Väidetavalt on selles ligi 1,8 millioni elanikuga linnas üks maailma parimaid ühistranspordivõrke, mida soovitatakse teistel suurematel linnadel suisa eeskujuks võtta. Curitibas sõidab ühistranspordiga ligi 3/4 elanikest.
Sarnaselt Portlandi "Max Green" trammiliinile, on siin kõikidel ühistranspordisõiduktel "100% roheline tee" ning buss ei pea peatuma mujal, kui vaid ühistraspordi peatuses. Seetõttu on ühistransport Curitibas oluliselt kiirem ning mugavam liikumisvahend, kui isiklik auto.
Lisaks pannakse Curitibas (sarnaselt Portlandiga) väga palju rõhku parkidele ning rohelusele. Linnas on väidetavalt ligi 53 m2 rohelist ala IGA ELANIKU KOHTA !
* Malmö - Rootsi suuruselt kolmas linn on tuntud ja teatud "ökolinn", mis on oma eesmärgiks võtnud propageerida "ausat kaubandust" (Fair Trade) ning mahetootmist. Malmö võttis vastu "säästva linna arengukava", mida võib tuua näiteks ja eeskujuks kõikidele tuleviku suunas mõtlevatele linnadele linnadele.
* Vancouver - see Kanada linn saab 90% oma elektrist taastuva energia baasil. Kasutatakse nii hüdro, tuule, kui ka päikeseenergiat, uute suundadena on hakatud kasutama ka tõusu ja mõõna (laine energia) ning hoovuste energiat (eesti keeles kasutatakse küll pigem väljendit loodete energia, aga see ei kõla minu arvates korrektselt). Laine ning hoovuste energia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb mere taseme muutumisel tõusu ja mõõna ajal. See muundatakse elektrienergiaks loodeelektrijaamas. Sarnaselt Malmöga on ka Vanouveris vastu võetud "säästva arengu kava" ning seda lausa aastani 2110 !
* Kopenhaagen - oma suure rannikuäärse tuulepargi ning ideaalilähedase jalgrattaliiklusega on see Taani linn iga keskkonnasäästlikult mõtleva inimese unistustekoht. Alates aastast 2000 pannakse väga suurt rõhku ühistraspordi uuendamisele ning propageerimisele, et viia autode hulk tänaval võimalikult väikeseks.
* London - on võtnud oma eesmärgiks saada üheks puhtamaks ning rohelisemaks linnaks maailmas. Lähima 20 aastaga on plaanis viia CO2 saastuse tase 60% madalamaks ning toetada keskkonna- ning energiasäästlikku ehitust ja renoveermisti. Sarnaselt teiste roheliselt mõtlevate linnadega soodutatakse ja propageeritakse ühistransporti.
Autode poolt tekitatava CO2 saastuse vähendamiseks on sisse seatud küllaltki jäik maksusüsteem, mis annab soodustuse väike- ning linnaautodele ning elektri ja hübriidsõidukitele, ning on kõige karmim keskkonda reostavate maasturite ja SUV´de osas.
Alates 2010 on plaanis automaksusid tõsta, plaanitud suurusjärk on umbes järgnev (hinnad toon Eesti kroonides) :
- maasturid, SUV´d ning teised kütusekulukad sõidukid - Ühekordne Sõiduluba Londonis kell 06:30 - 19:00 : ca 500 EEK (praegu on hinnaks 165 EEK)
- elektriautod ning hübriidid - MAKSUVABA, parkimine terves Londonis samuti tasuta.
- väikeautod ja linnaautod: kuni 90% maksusoodustus.
* San Francisco - üle poole elanikes kasutab liikumiseks kas ühistrasporti, jalgrattaid või käib jalgsi. Ligi 17% linnast on kaetud parkide ning rohealadega.
Tegemist on ühe maailma juhtiva keskkonna- ning energisäästlikku ehitust toetava ning propageeriva linnaga. Väga palju investeeritakse päikesepaneelide ning muude energisäästlike lahenduste (nt. tuuleturbiinid) kasutusse.
Terves linnas on keelatud müüa, toota ning levitada kilekotte (lubatud on vaid biolagunevad kilekotid) ning plastikust või muust materjalist mänguasju, mis sisaldavad küsitava "turvalisusega" kemikaale.
* Sydney - Austraalia oli esimene riik kes keelas täielikult energiakulukate lampide müügi. Sydney astus aga sammu veelgi kaugemale - väga palju investeeritakse energisäästlikesse ning rohelistesse ehitustesse ja energialahendustesse ja propageeritakse ühistrasporti. Eesmärgiks on saada "madala CO2 reostusega linnaks".
* Vancouver - see Kanada linn saab 90% oma elektrist taastuva energia baasil. Kasutatakse nii hüdro, tuule, kui ka päikeseenergiat, uute suundadena on hakatud kasutama ka tõusu ja mõõna (laine energia) ning hoovuste energiat (eesti keeles kasutatakse küll pigem väljendit loodete energia, aga see ei kõla minu arvates korrektselt). Laine ning hoovuste energia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb mere taseme muutumisel tõusu ja mõõna ajal. See muundatakse elektrienergiaks loodeelektrijaamas. Sarnaselt Malmöga on ka Vanouveris vastu võetud "säästva arengu kava" ning seda lausa aastani 2110 !
* Kopenhaagen - oma suure rannikuäärse tuulepargi ning ideaalilähedase jalgrattaliiklusega on see Taani linn iga keskkonnasäästlikult mõtleva inimese unistustekoht. Alates aastast 2000 pannakse väga suurt rõhku ühistraspordi uuendamisele ning propageerimisele, et viia autode hulk tänaval võimalikult väikeseks.
* London - on võtnud oma eesmärgiks saada üheks puhtamaks ning rohelisemaks linnaks maailmas. Lähima 20 aastaga on plaanis viia CO2 saastuse tase 60% madalamaks ning toetada keskkonna- ning energiasäästlikku ehitust ja renoveermisti. Sarnaselt teiste roheliselt mõtlevate linnadega soodutatakse ja propageeritakse ühistransporti.
Autode poolt tekitatava CO2 saastuse vähendamiseks on sisse seatud küllaltki jäik maksusüsteem, mis annab soodustuse väike- ning linnaautodele ning elektri ja hübriidsõidukitele, ning on kõige karmim keskkonda reostavate maasturite ja SUV´de osas.
Alates 2010 on plaanis automaksusid tõsta, plaanitud suurusjärk on umbes järgnev (hinnad toon Eesti kroonides) :
- maasturid, SUV´d ning teised kütusekulukad sõidukid - Ühekordne Sõiduluba Londonis kell 06:30 - 19:00 : ca 500 EEK (praegu on hinnaks 165 EEK)
- elektriautod ning hübriidid - MAKSUVABA, parkimine terves Londonis samuti tasuta.
- väikeautod ja linnaautod: kuni 90% maksusoodustus.
* San Francisco - üle poole elanikes kasutab liikumiseks kas ühistrasporti, jalgrattaid või käib jalgsi. Ligi 17% linnast on kaetud parkide ning rohealadega.
Tegemist on ühe maailma juhtiva keskkonna- ning energisäästlikku ehitust toetava ning propageeriva linnaga. Väga palju investeeritakse päikesepaneelide ning muude energisäästlike lahenduste (nt. tuuleturbiinid) kasutusse.
Terves linnas on keelatud müüa, toota ning levitada kilekotte (lubatud on vaid biolagunevad kilekotid) ning plastikust või muust materjalist mänguasju, mis sisaldavad küsitava "turvalisusega" kemikaale.
* Sydney - Austraalia oli esimene riik kes keelas täielikult energiakulukate lampide müügi. Sydney astus aga sammu veelgi kaugemale - väga palju investeeritakse energisäästlikesse ning rohelistesse ehitustesse ja energialahendustesse ja propageeritakse ühistrasporti. Eesmärgiks on saada "madala CO2 reostusega linnaks".
Posts
