Nagu ikka, on igal medalil kaks külge.
Märgata tuleks mõlemaid ning äärmiselt rumal oleks lasta ennast vaid medali säraval küljel pimestada.
Eestis on olemas väga head eeldused, et suurem osa meie elektrienergiast toodetaks taastuvenergia baasil. Meil on aastas keskmiselt vaid üks täiesti tuulevaba päev ning kõigest kahe nädala jagu aega, mil tuulegenraatorid ei töötaksid madala efektiivsusega. Päikesepaneele saaks vähemalt 60% tootlikkusega kasutada 2/3 aastast, lisaks hüdrojaamad näiteks laineenergia näol.
Ometigi vaadatakse meil pigem tuumajaama, kui taastuva ja keskkonnasõbraliku energia suunas ning tuumajaama ehitamine on meie energiaplaani juba vargsi sissegi kirjutatud !
Tõepoolest, tuumaenergia on väidetavalt 100% CO2 vaba energiatootmine, kuid nagu siin blogis juba eelpool arutluseks on tulnud - kas CO2 emissiooni vähendamine, vahendeid valimata, on ikka õige ning keskkonnasõbralik ?
Tuumaenergiast rääkides ei saa me üle ega ümber kahest olulisest faktist - uraani kaevandamine ja tootmine ning ohtlike radiokatiivsete jääkproduktide ladustamine.
Vaataks asju kooraks ka sellest vaatenurgast...
Kui vaadata energiatootmist maailmas tervikuna, ei saa märkamata jätta, et praegu tegutsevad 439 tuumajaama toodavad kokku 16% kogu maailma elektrivajadusest, samas kui taastuvenergia baasil toodetakse maailmas kokku 18% vajalikust koguenergiast ning see number aina kasvab !
Ehk siis - terve maailm vaatab üha enam ja enam justnimelt keskkonnasõbraliku taastuvenergia poole ning päris paljud riigid tegutsevad selles suunas, et tuumajaamu sulgeda ning asendada need keskkonnasõbralike taastuvenergiajaamadega.
Miks ?
Üks osa on tuumakütuse kaevandamine ja tootmine ning sellega seonduvad keskkonnariskid ja kahjud, teine ja veelgi olulisem küsimus on aga tuumajäätmed !
Tuumajäätmete ohutu matmine on äärmiselt kallis "lõbu".
Matmistehnoloogia peab tagama tuumajäätmete eraldatuse ökosüsteemidest geoloogilises ajaskaalas, ehk sisuliselt miljoni aasta jooksul. See tähendab, et need tuleks matta näiteks vähemalt 500 meetri sügavusele graniidikihti.
Paraku tähendab see väga suuri kulutusi nii rahalises kui ka keskkonna mõistes.
Suurbritannial näiteks kulub oma tuumajäätmete ohutuks matmiseks kokku ligi 85 miljardit naela !
Muideks - kõik need matmisega seotud kulud tuleb kanda loomulikult lõpptarbijal, ehk siis meil !
Pealegi oleme varem või hiljem fakti ees, et võimalikud sobivad matmiskohad hakkavad lõppema ning sarnaselt praeguse NAFTATIPUGA, seisavad meie lapselapsed siis silmitsi tuumajäätmete matmispaikade "tipu" ehk defitsiidiga.
Kellele on tuumajaama ehitus kasulik, ehk anna näpp saatanale...
Mis on loogilisem - kas see, et me hakkame Eestis uraani kaevandama/tootma või see, et me ostame selle sisse ?
Räägime faktidest.
Uraani kõige suuremad kontsentratsioonid Eestis on diktüoneemaarkiliidis.
See on tumepruun orgaanikarikas argilliit ehk kõvastunud ja orgaanilise ainega segunenud savikivim, mis koosneb peamiselt Paleosoikumi mereloomade graptoliitide jäänustest.
Selle varud on Eestis hinnanguliselt umbes 60 miljardit tonni.
Peamiseks kaevanduskohals oleks Ordoviitsiumi ladestu, mis hõlmab suurt osa Põhja Eestist (ca 180 meetri paksuse ladestusena), ehk siis "fosforiidipiirkonnad" (näiteks Sillamäe).
Kui võtta arvesse praegust Uraani hinda ning lisada sinna ka mõningane hinnatõus ja fakt, et et uraani sisaldus argilliidis on keskmiselt vaid 0.03% ei tasu Uraani tootmine ja kaevandamine ennast Eestis mingil moel ära.
Ehk siis 99% tõenäosusega hakkame me ikkagi tuumakütust sisse ostma !
Kõige tõenäolisem valik seljuhul on koostöö VENEMAAGA (ehk siis arvake ise, kelle huvides see tuumajaam on...).
Miks just Venemaa ?
Eestis puuduvad reaalsed võimalused tuumajäätmete matmiseks ja käitlemiseks Soome ja Rootsi seadused ei luba meie tuumajäätmeid aga sinna vedada. Seega - ainus loogiline valik ongi koostöö Venemaaga. Nemad on meile aga juba ette seadnud konkreetse tingimuse - me võtame teie tuumajäätmed vastu vaid juhul, kui te ka tuumakütuse meilt ostate !
Anna näpp saatanale ja ....
Tuumajaamde tõhusus.
Päris sageli räägitakse "uutest tuumaenergia süsteemidest", mis on "veelgi tõhusamad" jne.
Tuletaks siinkohal uuesti meelde, et kõik praegused tuumajaamad toodavad kokku vaid 16% vajalikust koguenergiast ning üha enam riike on otsustanud tuumajaamde sulgemise poolt, samas taastuvenergia osakaal maailma koguvajadusest on juba 18% ning see näitaja on tõusuteel.
Fakt on ka see, et vaatamata väidetavatele "uutele tehnoloogiatele" ja "suuremale tõhususele", ei suudeta täna, aastal 2009, tuumaenergia abil elektrit toota rohkem, kui tuumaenergeetika sünni ajal 1960- tel !
Posts
5 comments:
Sa oled tähele panemata jätnud seiga, et kogu taastuvenergeetika areng on siiani põhinenud fossiilenergeetikal. Mõtle sellele miks pole siiani püütud kasvõi vähesel määral taastuvenergeetikat arendada ainult tema enese ressursside baasil, mis oleks praeguse taastuvenergeetika entusiastide ideede valguses loomulik.
Sinu väidetud 18% taastuvenergiast moodustab umbes 15% hüdroenergia, mis on oma ülempiiri juba ammu praktiliselt saavutanud.
Taastuvenergeetikal praegusel kujul võib olla ainult fossiilenergeetikat toetav roll. Ta võib olla sobiv lokaalses ulatuses, kuid ta ei lahenda energiaprobleemi tervikuna nähtavas tulevikus.
Tsitaat:
"ei suudeta täna, aastal 2009, tuumaenergia abil elektrit toota rohkem, kui tuumaenergeetika sünni ajal 1960- tel !"
Selleks pole olnud karjuvat vajadust sest fossiiljaamad on seni oma ülesandega toime tulnud.
kuna suur osa maailmast sõltub praegu veel fosiilkütusest, on väga rumal esitada sellist väidet, nagu Sa tegid. Ka tuumaenergeetika areng sõltub samal moel fosiilkütustest. Teglikult ei saa ma selle väitega täies ulatuses üldsegi nõus olla, sest rohelist energiat aredatakse väga palju ka rohelise energia baasil. Ehk siis tehased, kes toodavad näiteks päikesepaneele või tuulegeneraatoreid, tomivad ise samuti taastuvenergia baasil. On riike, mis toimivad 100% taastuvenergial, on riike, kus suurem osa elektrist on taastuvenergia, teine ja väiksem osa fossiilenergia. Viimaseks on pigem täiustatud põlevkivienergia, kus tekiiv CO maetakse vedelal kujul maapõue, nagu on plaanis teha ka näiteks tuumajääkidega.
Blogipidajaga olen 100% nõus, tuumaenegia ei ole nii präänik midagi
Minu kirjutises pole ühtegi vihjet sellele, et tuumaenergeetika ei sõltu fossiilenergeetikast.
Enamgi veel, kirja lõpulause on ilmne vihje sellele et tuumaenergeetika sõltub fossiilenergeetikast.
Nimeta riike, mis toimivad 100% taastuvenergial?
Nimeta riike, mis toimivad 50% või rohkem taastuvenergial?
100% taastuvenergial on näiteks Island.
Rootsis oli aastal 2003 taastuvenergia osakaal 35%, aastaks, aastaks 2010 on kohustuseks võetud tõsta taastuvenergia osakaal vähemalt 50% peale. Austrias on taastuvenergia osakaal 70%
riikide kohta ma paraku täpset infot ei oma, tean et Islan on 100% rohelise energia peal. Põhjamaad (Sooma, Norra, Rootsi, Taani) on samuti väga suures osas rohelise energia peal ning on seadnud endale lähitulevikuks päris kõrged kohustused selle numbri tõstmiseks.
Soomes on näiteks seadus, mis kohustab kõikidel uusehitistel kasutama vähemalt ühte taastuvenergia allikat !
Toon siia aga hoopiski huvitava lugemise firmadest, kes kasutavad taastuveenrgiat (rohelist energiat).
* Pepsi Co - 100% taastuvenergia
* Dell - toodab kogu omale vajaliku energia plus ca 58% rohkem päikese ning tuule-energia baasil ja müüb seda ka edasi.
* Whole Foods - maailma suurim naturaalse ja orgaanilise toidu tarnija toodab 1005 vajalikust energiast tuulegeneraatorite ja päikesepaneelidega
* Vail Resorts suusakuurort - 1005 tuuleenergia.
Linnade "edetabelist" rääkides :
* Reykjavik - suuremalt osalt fosiilkütuste vaba, hiljemalt aastaks 2050 100% fossiilkütustevaba
* Portland - suuremas osas fossiilkütustevaba
* Vancouver - 90% energiast saab taastuvenergiast
* Kophendagen - suures osas taastuvenergia
leotelu võiks jätkata
Post a Comment