15 March 2010

Biointensiivne miniaiandus kui igaühe võimalus

Olen eelnevalt päris palju rääkinud sellest, et parim, tervislikum ning ka odavaim lahendus, on ise teha ning ise kasvatada.
Olen saanud päris palju vastukaja, kus kurdetakse, et teeks ja kasvataks küll, aga ei ole kus kasvatada. "Meil on maja taga vaid väike aialapp, mida sa seal ikka kasvatad".
Tutvustan siinkohal lühidalt üht huvitavat ideed, mida saaksid kasutada kõik, kellel kusagil pisikene maalapp (tüüpiline eramaja või väike aiamaa) ning loomulikult viitsimist ja tahtmist.

Teemaks siis biointensiivne miniaiandus.























Biointensiivne aiandus ehk säästev mini-põllumajandus on tootmissüsteem, mis võimaldab kasvatada kõiki toiduaineid endale ja oma perele ise, kasutades säästlikke meetodeid ja taastuvaid ressursse.
See on ideaalne võimalus väikemajapidamistele või peredele, kellel on oma väike aiamaa. Kasvatada saab selmoel nii köögivilju, puuvilju, marju, teravilju, kui ka teisi põllukultuure.

Miks on biointensiivne põllundus oluline ?

* rahvastiku arv kasvab

* puhast vett jääb üha vähemaks, veetarbimine järjest suureneb. Arvutused näitavad, et aastaks 2050 saab iga inimene kasutada vett kõigest 25% võreldes 1950 aastaga.  Tavapõllumajandus kasutab väidetavalt ca 80%  olemasolevast veest.

* Viljakat mulda jätkub tavapõllumajandust rakendades kõigest 40 aastaks. Iga kilogrammi kasvataud toidu kohta läheb praegu "kaotsi" umbes 12 kg viljakat mulda. 
Uuringud näitavad, et tööstusliku põllumajanduse tulemusena hävitame me viljakat mulda 18 korda kiiremini, kui on uue viljaka mulla juurdekasv. See on kõike muud, kui taastuv lähenemine. Umbes 10 - 12 aastaga võime olla silmitsi faktiga, et meil on vähem kui 800 m2 põllumajanduslikku maad inimese kohta ja see kogus väheneb kiiresti. See omakorda tähendad toiduhinna tõusu, üha rohkem ja rohkem sünteetilisi aineid meie toidulaual ning väetiste ja keemia peal kasvatatud "värsket" toitu, mida võib heal juhul nimetada "värske köögivilja sarnaseks tooteks".
* Omalt poolt julgeksin lisada, et Eesti viimaste aastate "trendi" vaadates tuleb kurvastusega nentida, et üha suurem hulk kasulikku ning vajalikku viljakat maad muudetakse tihedalt kipskuubikuid täis laotud "lollidemaadeks". Kohtadeks, mis ei ole linn ega maa, kus puudub igasugune kõrghaljastus (või haljastus) ning mida siis kalli hinnaga ullikestele üritataks epähe määrida (Tule "maale" elama loosungi all). Kui otsisime abikaasaga endale linnalähedast talukohta, nentis meie tuttav kinnisvaramaakler kurvastusega, et sellis tkohta leida ei ole kerge. Iga viimanegi põllulapp on neid kipsist "eurokuubikuid" täis ehitatud.  

* tavapõllundus on tugevasti sõltuv kütusest, üha kallinev kütusehind muudab tavapõllunudse järjest kallimaks.

* Biointensiivne põllundus kasutab võrreldes tavapõllundusega ca 67% vähem vett (ideaalis kuni 88% !) ja kuni 99% vähem energiat. Seejures on biointensiivne põllumajandus suuteline tootma kuni 6 korda rohkem toitu kui tööstuslik või tavapõllundus, taastama mulda kuni 60 korda kiiremini kui looduses, vähendama maakasutust vähemalt 50%.

* Väikene võrdlus raamatust "How to grow more..."

Ligikaudne vajalik maa ühe inimese toiduvajaduse rahuldamiseks tavapärase mehaniseeritud ningkemikaalidel ja väetistel baseeruva põllumajanduse puhul (vajab lisaks fossiilseid kütuseid) :

- kõrge lihaosakaaluga toitumine: ligikaudu 2800 - 5800 m2
- tavapärane tasakaalustatud toitumine: kuni 2800 m2
- taimetoitlus: ca 2000 m2

Aastal 2000 oli tegelik kasutuskõlbulik põllumajandusmaa hulk umbes 1500 m2 inimese kohta.
Aastaks 2021 on tegeliku kasutuskõlbuliku põllumajandusmaa ennustatav hulk inimese kohta vähem kui 850 m2.

Säästva ning mulda taasta biointensiivse põllumajanduse puhul on ligikaudne vajalik maa ühe inimese toiduvajaduste rahuldamiseks umbes 350-400 m2.

Raamatu "How to grow more..." autor  John Jeavons ütleb: "Parem ja puhtam maailm on lähemal, kui me arvatagi oskame. See on sama lähedal kui toit, mida me iga päev tarbime. See on siinsamas meie koduaedades, aiamaades ning väikestes talukohtades."  Oma raamatus nendib autor fakti, et tänapäevane tööstuslik põllumajandus tegeleb suures osas enda poolt tekitatud lisatöö peale energia ning aja raiskamisega. See arusaam kattub minu arvates permakultuuri arusaamadega (töö on see, mida pead ise tegema, kui Sa ei ole teinud nii, et see teeks ennast ise...)


Indira Gandhi on ütelnud : "Kui me unustame, kuidas kaevata maad ning harida ja hooldada mulda, unustume me iseennast." Seda täinedab ideaalselt Voltaire mõttekäik "Maailm on üks suur aed ja kui imeline koht võiks see olla, kui igaüks meist hoolitseks oma osa eest selles aias". 
Need mõlemad mõttekäigud iseloomustavad väga hästi biointensiivset põllumajandust. 

Kui palju maad ma vajan ?

Keskmiselt tuleks biointensiivse aianduse puhul arvestada, et ühe täiskasvanud inimese aastase toidulaua köögiviljavajaduse katmiseks oleks vaja umbes 9 m2 maad. Et inimene ei toitu pelgalt "juurikatest", võib julgelt väita, et biointensiivset minipõllumajandust rakendades piisab umbes 20 - 25m2 suurusest maalapist, et katta väikese pere aastane köögivilja vajadus !

Veidikene lähemalt

Ma ei plaani Sulle siinkohal pakkuda täielikku biointensiivse põllumajanduse õpikut või käsiraamatut. Kes soovib asjaga täpsemalt ja süvitsi tutvust teha, saab seda, kui loeb näiteks John Jeavonsi raamatut "How to grow more Vegetables" või otsib ise lisamaterjali internetiavarustest.
Üritan Sulle anda põgusa ülevaate ning tekitada seeläbi huvi.
Kõik see võib esialgu tunduda suure ja keerulise ettevõtmisena, kuid nagu ütles tuntud orgaanilise põllumajanduse innovaator ning biointensiivse ja biodünaamilise põllumajanduse propageerija ning õpetaja Alan Chadwick - "Alusta väikeselt, aga tee seda korralikult. Kui oled saanud kõik nõksud ja võtted selgeks, saad alati hakata suuremalt kasvatama. Selmoel - killukene siin ja teine seal, taaselustame me tasapisi meie maad ning enne kui me arugi saame, oleme me koos loonud säravama ning tervema elukeskkonna".
Biointensiivse kasvatamise põhilisteks märgusõnadeks on tõstetud peenrad, süvakobestus (double dig), komposteerimine ja multshimine, tiheistutus, kombineeritud polükultuurne istutamine, süsinikrikastatud muld (süsinik põllundus), avatud tolmlemine.

Biointensiivne põllumajandus lähtub sellest, et looduses on olulisim on õhu, päikese, vee ja mulla koostöö. Seetõttu kasutatakse suurendatud pindalaga peenraid (tõstetud peenrad), sügavkobestust, mis aitab pinnast õhutada ja hõlbustab juurte kasvu ning parandab vee säilitamist. Mulla tervis ning elujõud säilitatakse komposti abil (5 grammi kuivatatud komposti sisaldab kuni 6 miljardit paljunemisvõimelist elusmikroobi) , mulla mikroorganismide kaitseks ja veekao vähendamiseks kasutatakse tiheistutust (nii nagu kasvavad taimed ka looduses), sünergistlik kombineeritud toetav ühisistutus, kus kõrvuti kasvavad taimed toetavad ja täiendavad teineteist, tagab parema toitainete kasutamise, meelitab ligi vajaliku fauna ning tekitab seeläbi taastuva ja loomuliku mini-ökosüsteemi. See on elu, mis toodab elu ja mida me saame enda kasuks tööle panna. Mulle elujõudu ja viljakust ei tohi kasutada suuremas koguses, kui me suudame seda taastada.

Selmoel kasvatasid ca 4000 aastat tagasi oma toitu vanad Hiinlased. Umbes paartuhat aastat tagasi võtsid sarnase kasvatusmeetodi kasutusele ka Ladina-Ameerika ja Euroopa rahvad.
Biointensiivse põllumajanduse puhul teeb asjad lihtsamaks see, et kui oled selgeks saanud põhitõed, võtted ja meetodid (mullaharimine, peenarde ettevalmistus, komposteerimine ja kompostiga väetamine, seemnete paljundamine, ümberistutamine, kastmine ja umbrohutõrje), saad neid vähese vaevaga kohandada ükskõik mille kasvatamiseks. Erinevus on vaid külvamistiheduses ning vagude või peenarde tiheduses. Ehk siis - kui õpid biointensiivse põllumajanduse selgeks väikese salatipeenra abil, on Sul olemas enamus vajalikke oskusi ja teadmisi tomati, sibula, nisu või isegi õunapuude kasvatamiseks.
Ja ühel hetkel sa avastad, et tegelikult on aiapidamine on selmoel mõnus ja meeldiv tegevus. Diivanil teleka ees igavlemise või internetis sihitult ringi kolamise ja aja surnukslöömise asemel on Sul värske õhk, päike, lillede ja ürtide ning värske mulla rahustav ja erutav lõhn ning linnulaul.

2 comments:

Lii said...

Jutt jumala õige! Sattusin paar aastat tagasi selle teema otsa ja kuna olime ka just ühe talukoha omanikeks saanud, mõtlesin proovida. Kõik mu ümber suhtusid mu üritusse skeptiliselt, abikaasa kuulas mu peenra-jutu ära ja tegi küll raamid valmis, aga hoiak oli selline, et "midaiganes, peaasi, et sa rahul oled" :) Tulemused olid supper-head! Peenarde ala laieneb iga aastaga ja tuleb sel aastal oluliselt suurem, kuna olen ka puhta toidu fänn. Isegi oma väga skeptilise ema olen ümber veennud, et ei ole vaja kaevata-kõblata-rohida-väetada, et ilma on lihtsam ja tõhusam :) Kui ma alguses ohkisin, et oleks meil ometi traktor, siis nüüd olen juba peaaegu et õnnelik, et meil seda ei ole! Praegu saab ka murutraktoriga hein-kompost-muld ühest kohast teise liigutatud :)
Kindlasti soovitan kõigil kahtlejail proovida, isegi kui nad sellesse üldse ei usu ;)

Tommy said...

et asi ei jääks lihtsalt jutuks, panen siia lisana ka fotogalerii meie "kasvatusest". Jätkub nii meie perele, kui ka sõpradele jagamiseks:

http://picasaweb.google.com/Manchoa/Biointensiiv#