Neid ja veel teisigi väiteid, millega tuuleparkide vastu võitlejad üritavad inimesi ärevusse ajada ning kahtlema panna, leidub küll ja veel.
On neil tõesti ka alust, või on tegemist tüüpiliste emotsionaalsete väärarusaamadega, ehk "jooksu lastud jänestega" ?
Kokkuvõte mõnedest müütidest ja faktidest.
Väide: Tuulefarmi ehitamise peale kulub rohkem energiat, kui see oma elu jooksul suudab toota.
Fakt: Keskmise suurusega tuulepark tasub ehituseks kulunud energia tagasi umbes 3-5 kuuga. Tuumajaama või kivisöel töötava elektrijaama energiatasuvus on a ca 6 kuud, ehk siis tuulepargi rajamisega kaasnevad energiakulud püsivad nendega võrreldes kenasti konkurentsis.
Tänapäevaste tuulikute keskmine eluiga on üle 20 aasta. Oma eluea lõpetanud tuuliku taasuunendamise kulud ei ole aga märkimisväärselt suured, võttes arvesse toodetud energia kogust ning on üldkokkuvõttes kordades väiksemad võrreldes näiteks tuumajaamale sama aja jooksul tehtavate hoolduskulutustega.
Erinevalt fossilsetel kütustel toimivate elektrijaamade või tuumajaamaga, on tuuleenergia arendamine „pöörduv“ arendamine - kui mingil põhjusel otsustatakse tuulefarmi töö lõpetada, on suhteliselt väikeste kulutustega võimalik taastada esialgne olukord.
Väide: Tuulefarmid ei ole tõhusad ning töötavad vaid 30% ajast.
Fakt: Tänapäevased tuuleturbiinid toodavad elektrit ca 85% ajast ning sõltuvalt tuulekiirusest on nende tootlikkus varieeruv. Aasta läbilõikes toodetakse tüüpiliselt umbes 30% - 40% või veidi rohkem teoreetilisest maksimaalsest võimsusest („koormusfaktor“). Tavapärase elektrijaama koormusfaktor on keskmiselt umbes 50%, ehk ka siin on tuulepargid täiesti konkurentsivõimelised.
Väide: Tuuleenergia vajab turvaliseks tööks dubleerimist või lisavaru
Fakt: Kõik elektritootmise liigid vajavad turvaliseks tööks dubleerimist või lisavaru ning ei ole 100% kindlad ! Tüüpiline on, et elektrienergiat toodetakse piisava varuga kompenseerimaks ka suurima energiajaama lühiajalist katkestust.
Korraliku tänapäevase tuulepargi väljundtugevuse erinevus ülekoormuse või piiripealse tarbimise puhul on praktiliselt märkamatu ning tuuleenergia ei vaja spetsiaalset erladi lisadubleerimist või erilist lisavaru ja toimib täpselt samamoodi nagu tavapärane elektrijaam.
Kogemused näitavad, et ülekoormuse või piiripealse tarbimise puhul on uute tuuleparkide väljundstabiilsus isegi oluliselt parem, kui vananenud kivisöe või põlevkivijaamadel.
Väide: Tuuleenergia on kallis
Fakt: Viimase mõne aastaga on tuule baasil elektritootmise hind tugevasti langenud. Võrreldes aastaga 1990 on tuuleenergia kasutamine maailmas suurenenud rohkem kui neli korda ning sellega on kaasnenud umbes 60% hinnalangus.
Tänapäevane tuulepark on energiatootmises täiesti konkurentsivõimeline, lisaks tuleb tuumajaamade ning põlevkivi- ja kivisöejaamade puhul arvesse võtta ka tuumakütuse tootmise ning fossiilsete kütuste kaevandamisega kaasnevad keskkonnakulud.
Tänapäevase "onshore" tuulefarmi keskmine elektritootmise omahind on umbes 0,03 - 0,04 EUR kilovatt-tunni kohta, mis on võrdväärne uute kivisöe- ja põlevkivijaamade tootmishinnaga (0,025 – 0,04 EUR Kw/h kohta) ning odavam, kui tuumaenergia tootmine (0,07 EUR Kw/h kohta).
Prognooside kohaselt peaks tuuleenergia hind lähitulevikus veelgi langema ning spetsialistid ennustavad, et umbes 2011 - 21012 aasta paiku on tuuleenergia näol tegemist odavaima elektritootmisharuga turul.
Enamgi veel – tuul on tasuta energiaallikas. Kui tuulepark on juba püstitatud, ei kaasne sellega peale hoolduskulude olulisi lisakulusid nagu näiteks kivisöe või põlevkivi kaevandamine ja transport või tuumakütuse tootmine- , transport ja hilisem ülikulukas utiliseerimine.
Väide: tuuleparke tasub ehitada vaid avamerele.
Fakt: Vaja oleks mõlemat tüüpi tuuleparke. Hetkel on maismaa- ehk „onshore“ tuulepargi ehitamine oluliselt ökonoomsem kui sama võimsusega tuulepargi rajamine merele (offshore).
Müüt: tuulepargid on koledad ja ebapopulaarsed.
Fakt: See on kõige tüüpilisem ja samas rumalam väide tuuleparkide vastaste poolt.
Samahästi võin ju väita, et minu arvates on tervet Eestit katvad eletripostid inetud ja "häirivad silmapiirini ulatuvat vaadet“ (parafraseering Hiiumaa tuulepargi vastaste väitest).
Asjadesse ei saa suhtuda emotsionaalselt, pealegi on ilu, nagu üteldakse , vaataja silmades.
Ilus või mitte, see on igaühe isiklik subjektiivne arvamus, minule näiteks jätavad avamere tuulepargid väga võimsa ja sügava mulje. Pealegi - tuuleparke ei ehitata ilu või väljanäituse pärast !
Muideks – erinevates riikides läbiviidud küsitluste statistika näitab, et keskmiselt 80% inimestest toetavad tuuleenergia arendamist ja suurem osa neist arvavad, et tuulepark täiendab vaadet ning maastikku ja moodustab ümbritsevaga koos huvitava ning kindlasti meeldejääva koosluse.
Põhimõttelisi tuuleparkide vastaseid on küsitluste kohaselt vähem kui 10%. Ülejäänud veidi rohkem, kui 10% inimestest on neutraalsel seisukohal, sageli seetõttu, et neil puudub info ning kokkupuude tuuleparkidega.
95% inimestest, kes elavad tuuleparkide läheduses on rahul, et nede piirkonnas on tuulepark ja nad saavad tarbida puhast ning keskkonnasõbralikku energiat ning toetavad igati tuuleparkide edaspidist arendamist. Küsitlustest selgub, et mida kaugemal elab inimene tuulepargist, seda rohkem kaldub tema arvamus neutraalse poole, suurem poolehoid ja toetus on inimestelt, kes elavad tuulepargile lähemal !
Väide: tuulefarmid on lindudele ohtlikud ja põhjustavad lindude hukkumist.
Fakt: Et tegemist on keskkonnaohutuse seisukohast väga olulise väitega, on selle uurimisele pööratud päris palju tähelepanu. Siiani ei ole tuvastatud ühegi tuulepargi puhul lindude populatsiooni vähenemist või massilist hukkumist. Koostöös keskkonnakomisjonide ja ekspertidega, on tuulegeneraatorite ehitust oluliselt täiustatud, et tagada suurim võimalik ohutus lindudele ja loomadele. Arendamine ja täiustamine jätkub pidevalt.
Kõrvutades erinevaid tegureid, mis mõjuvad lindudele ohtlikult, on tuulepargid lindudele üks väikseim riskifaktor !
USA´s (näiteks) hukkub igal aastal autode või ehituskonstruktsioonide (vastu aknaklaasi lendamine näiteks) tõttu sadu korda rohkem linde kui tuuleparkide tõttu ! Hulkuvate kasside poolt tapetud lindude arv ületab tuuleparkide tõttu hukkunud lindude arvu rohkem kui kümme korda. Ka naftareostuste tõttu hukkub igal aastal kümneid kordi rohkem linde, kui tuuleparkide tõttu. Ainuüksi Exxon Valdez´i naftareostuse tagajärjel hukkus umbes 500 000 lindu.
Radariseired Taanis ja mujalgi näitavad, et linnud lendavad tuuleparkidest üle ohutus kõrguses ning „korrigeerivad“ oma lennukõrgust mitte vähem kui paarsada meetrit enne tuuleparki.
Natukene siis numbreid kah.
Lindude hukkumise põhjused (keskmine aastane näitaja):
* Ehitised ja kõrghooned : 58,2%
* Elektriliinid: 13,7%
* Kassid: 10,6%
* Autod ja muud liiklusvahendid : 8,5%
* Pestitsiidid: 7,1%
* Tele ning kommunikatsioonimastid: 0,5%
* Muud põhjused kuni 2%
* Tuuleturbiinid: vähem kui 0.01%
* Lennukid: vähem kui 0.01%
Väide: tuulefarmid tekitavad häirivat müra ning on inimestele ja loomadele ohtlikud.
Fakt: Üks kõige laialdasemaid uuringuid tuuleparkide mõjude kohta, on Taanlaste ligi kaheksa aastast kestnud uuring, mille käigus jälgiti tuuleparkide mõjusid keskkonnale, inimestele ning mereloomadele/kaladele. Uuringusse kaasati ka tuulepargi rajamisele eelnenud uuringute andmed.
Selgus, et avamere tuuleparkidel (offshore) negatiivsed mõjud ümbritsevale praktiliselt puuduvad.
Sama kinnitab ka näiteks Inglismaa Kuningliku Linnukaitseühingu poolt läbiviidud uurimus, mille kokkuvõttes kirjutatakse : „Olemasolevad tõendid kinnitavad, et nõuetele vastavalt ehitatud tuulepargid ei kujuta endast märkimisväärset ohtu lindudele ning nende rändele“.
Suurte tuuleparkide puhul tekitab osades tedlastes küll muret mööda tuulikute konstruktsiooni vette kanduv võimalik vibratsioon, samas ei ole ükski uuring siiani leidnud ega kinnitanud mingit tuuleparkide ohtu või negatiivset mõju kaladele, veeloomadele ja teistele vees elunevatele organismidele. Ainus kinnitustleidnud negatiivne kõrvalmõju on süvavette ehitatud tuuleparkide võimalik mõju ümbruskonna suurte vaalade kommunikatsioonile.
Sageli väidetakse, et tuuleparkide läheduses elamine on inimestele kahjulik, sest tekkiv väidetav müra ning infraheli mõjuvad halvasti enesetundele, võib tekitada ärevust ning stressi ja väsimust.
Enamasti on kurtjate näol tegemist inimestega, kes olid juba eelnevalt tuulepargi ehitamisele vastu ja nende väidetevad "tuulepargist tekkinud haigusnähud“ on pigem psühhosomaatilist laadi, kui tegelikult tuulepargi mõjudest tekkinud. On tõepoolest esinenud üksikuid juhtumeid, kus tuulepargi lähedus võib inimest mõjutada, neil juhtudel on enamasti aga tegemist ülitundlikkusega.
Fakt on see, et kõiki juhtumeid, kus inimene kurdab väidetavalt tuulepargi poolt tekitatud kahjulike mõjude üle tema tervisele, uuritakse ja analüüsitakse väga põhjalikult ning vajadusel tehakse vastavaid muudatusi ning täiendusi. See on nii turbiinitootjate kui ka tuulepargi rajajate endi huvides, sest sellest võib sõltuda antud tuulepargi või ka terve tuuleenergia tootmise tulevik.
Samuti on kõikide tuuleparkide arendajate huvides muuta turbiinilabad veelgi aerodünaamilisemaks, sest lisaks väiksemale müratasemele, tähendab see ka suuremat efektiivsust ja tootlikkust.
Nii üksikute tuulegeneraatorite kui ka tervete tuuleparkide poolt tekitatud mürataset on uuritud ja uuritakse ka edasi väga paljudes riikides.
Alates aastast 1980, kui rajati esimene tuulepark, on tuuleturbiine oluliselt muudetud ning täiustatud ja tänapäevaste uute tuuleparkide müratase on viidud nii kuuldavas kui ka mittekuuldavas spektriosas võimalikult madalaks. Loomulikult töötatakse pidevalt selle nimel, et taset veelgi vähendada.
Tänapäevase keskmise suurusega tuulepargi müratase 350m pealt ei tohi olla suurem kui 35 – 45 dB.
Võrdluseks:
* vaikne magamistuba = ca 35dB
* tüüpiline maakoha looduslik öine taustmüra = ca 40 dB
* sosinal rääkimine 0,3m kaugusel = ca 35dB.
Tuuleenergia on „healoomuline“ tehnoloogia, mis ei ole seotud saastamise, heitmete ning jäätmetega. Tegemist on nii keskkonna, eluslooduse, kui ka inimeste suhtes ühe kõige turvalisema ja puhtama energiatootmise liigiga.
Ligi 30 aastase ajaloo jooksul, ning ca 100 000 paigaldatud turbiiniga üle maailma, ei ole tuuleparkide tõttu veel ükski inimene saanud viga ega tervisekahjustusi.
Vastuseks viimasel ajal meedias levima hakanud süüdistustele nagu levitaksid tuulepargid suurel hulgal infraheli ja tekitaks seeläbi terviseprobleeme, vastas müra, vibratsiooni ning akustika uurimisega tegelev Dr Geoff Leventhal :
„Julgen väita täiesti kindlalt, et tänapäevase disainiga tuuleturbiinid ei tekita märkimisväärsel kogusel infraheli. Sellistel süüdistustel puudub igasugune teaduslik ning faktiline alus. Tegemist on tuuleparkide vastaste agitaatorite poolt jooksu lastud „jänesega“, et tekitada inimestes vastumeelsust ning ebakindlust tuuleturbiinide suhtes. Kinnitan veelkord – tuuleturbiinid ei tekita sellises koguses ning tugevuses infraheli, et sellel oleks mingit mõju inimestele.“
Viimase kümne aastaga on tuuleturbiinide tehnoloogia väga palju arenenud ning muutunud ning tuuleturbiinide poolt tekitatav heli on praktiliselt märkamatu. Lisaks kehtivad tuuleturbiinidele ning nende müraemissioonile väga ranged nõuded ja piirangud, kaitsmaks elu- ja puhkepiirkondi.
Väide: Tuuleturbiinid tekitavad stroboeffekti (Shadow flicker)
Fakt: Shadow flicker või siis stroboeffekt on termin mida kasutatakse, kirjeldamaks liikuva varju effekti, mis tekib tuuleturbiini laba möödudes vaataja ning päikese vahelt.
Antud effekt saab tekkida vaid turbiini läheduses ning juhul, kui tuuleturbiinid ei ole paigutatud vastavalt nõuetele, mis arvestab antud piirkonna päikeseteekonnaga.
Mitte ühegi praegu tegutseva tuulepargi puhul ei ole strobo effektiga probleeme, sest võimalik varju asukoht päikese päevase teekonna jooksul on kergesti arvutatav ja seeläbi välditakse varju langemist aladele, kus on inimasustus. Kui selgub, et mingil põhjusel ei ole võimalik vätida vilkuva varju langemist mõnele üksikule turbiinile lähedal asuvale elukohale, on probleem kergesti lahendatav näiteks varjavate puude istutamisega.
Lisaks - stroboeffekt saab tekkida vaid nendel laiuskraadidel, kus päikese teekond on piisavalt madal.
Tõepoolest levivad internetis mõned videod, mis peaksid tõestama stroboeffekti olemasolu. Paraku on need kõik filmitud spetsiaalselt õigest vaatekohast ning õige nurga alt, et saada vajalik tulemus. Ühtegi neist ei ole millegipärast filmitud reaalselt elurajoonist või elumajade juures.
Lisan siina Martini kommentaarist lähtuvalt ka mõned viited materjalidele, mida on selle eelneva kirjutamiseks kasutatud. Kasutatud materjalide nimekiri on pikk seega toon välja vaid mõned.
* Audubon
* Realtor
* RSPB
Posts
28 comments:
Oleks korrektne artikli lõppu lisada ka viited allikatele, kust toodud väited, faktid jne. pärinevad.
Ei lisanud seda loetelu, kuna arvasin, et läheb liialt pikaks. Tegmist on erinevate USA, Inglismaa ja Taani uuringute materjalide ja kokkuvõtetega. Võin tõepoolest osad neist siia lisada, mõned on kindlasti ka netis kättesaadavad. Tänud, et vastasid.
Lugesin just ühte TTÜ poolt välja antud uurimus, kus väidetakse päris mitmeid asju risti vastupidi, kui Teie poolt kirjutatud artiklis. Soovitan tutvuda, uurimust saab lugeda siit: http://algvere.planet.ee/Tuul/Energeetika.pdf
Miks on andmed nii vastu käivad?
Sander !
Esiteks tänan huvitava lugemisviite eest. Ma ei oska kohe hetkel Sulle konkreetset vastust anda ja pean asju veidi täpsusta.
Mõnda saan ütelda :
* elektrituulikute võimsus tõepoolest kõigub. Nagu ka siin kirjutasin "Tänapäevased tuuleturbiinid toodavad elektrit ca 85% ajast ning sõltuvalt tuulekiirusest on nende tootlikkus varieeruv. Aasta läbilõikes toodetakse tüüpiliselt umbes 30% - 40% või veidi rohkem teoreetilisest maksimaalsest võimsusest".
Antud TTÜ uurimuses räägiti algul tuulegeneraatoritest tingimusel, kui tarbimine toimuks otse tuulikult. Ma ei oska ütelda, miks.
Tuulegeneraator on energia tootja, saadud energia akumuleeritakse ning vastavalt tuule tugevusele toimub antud ajahetkel kas suurem või väiksem akumuleerimine. Tarbimine toimub juba akumuleeritud energia baasil, ehk siis võimsuse kõikumine ei sega ega mõjuta lõpptarbijat.
Lihtsamalt lahti seletades - minu majal on õues tuulik ning kautsel päikesepaneelid, nende abil toodetud energia salvestatakse akupanka, mis on ühendatud UPS inverteriga. Minu tarbimine toimub akupanangalt üle inverteri. Ainus, mis juhtuda saab on see, et kui tuulegeneraatori ja päikesepaneeli poolt toodetakse energiat vähem, kui on minu tarbimine, saavad piltlikult üteldes "akud tühjaks" ja süsteem lülitub ümber Eesti Energia poolt müüdavale elektrile.
Seniks, kuni tootlikkus on suurem, kui tarbimine, tarbin 100% oma koduõues toodetud elektrienergiat.
Ma näen, et see TTÜ uurimus on välja antud 2008 aastal, ma ei tea, mis ajaperioodi andmeid ja tuulikutüüpe on seal aluseks võetud. Ma ei väida, et see uurimus on väär, usaldan siiski nende riikide omai, kellel on seljataga pikaajaline kogemus taastuvenergia kasutamisega. Taanlased näiteks avasid alles selle aasta septembris veel teisegi massiivse offshore tuulepargi ja väga paljud riigid on võtnud oma arenguplaani taastuvenergia osakaalu tõstmise, isegi kuni 70-80% peale.
Väide, et tuuleenergia tasakaalustamine tähendab kütusekulu suurenemist näib mulle arusaamatu ja põhjendamatu. Selle võrra tuleb tegelikkuses EE´l vähem elektrit toota ning seeläbi kütusekasutus ja CO emission väheneb.
Ärgem unustagem siinkoha, et Eesti Energia on hetkel monopoolses seisus ja on loomulik, et ta üritab vastu sõdida kõigele, mis tema huve kõigutab.
Kindlasti on ka üks põhjus, miks Eestis üritatakse tuuleparke ja teisi taastuvenergia liike näidata kui ebakvaliteetseid ning kehvasid see, et Eesti on oma energia arengukavasse juba sisse kirjutanud tuumajaama rajamise. Miks, ma ei tea...
Üheks võimlikuks põhjuseks on seeläbi tekkiv sunnitud koostöö Venemaaga, sest see on ainuke loogilike lahendus tuumajäätmete matmiseks ja seeläbi ka tuumakütuse sisseostmseks.
Ehk siis tegemist on pigem poliitiliselt kasuliku otsusega.
tsiteeriksin sealt uurimusest üht lauset, mille alles hiljem avastasin ning mis muudab selle kaalu oluliselt "kergemaks".
"avatud elektriturul surub konkurents
turuosalisi odavamate elektri tootmisviiside poole. Eesti
tingimustes tähendaks see põlevkivi intensiivsemat kasutamist vaatamata suuremale süsihappegaasi heitele"
Siit tuleb välja asja tuum - Eesti elektriturg ei ole mitte avatud vaid monopoolne. Asja tagamaaks on hirm, et keegi võib hakata elektrit tootma odavamalt, kui EE seda teha suudab.
Arusaamatuks ning absurdseks jääb väide, nagu tähendaks see põlevkivi intensiivsemat kasutamist...
Mõned kommentaarid ülalolevatele kommentaaridele.
Esiteks, praeguse hetke seisuga, tuuleparkides ei akumuleerita energiat vaid suunatakse see otse võrku. Akud võivad tulla kõne alla ainult üksikmajapidamistes.
Mõni sõna Taanist, kus inimese kohta toodetakse kõige rohkem tuuleenergiat.
Et Taani on suutnud niivõrd palju arendada oma tuuleenergeetikat, siis eranditult tänu sellele, et tal on piisavalt küllaldase läbilaskevõimsusega ühendusi suurte naabrite Norra,Rootsi, Saksamaaga.
Viimastel on märkimisväärsed, kiiresti reageerimist võimaldavad hüdroenergia ressursid, mis suudavad, ütleme otsekoheselt, Taani tuulikute produtseeritava kõikuva võimsusega rämpselektri ära siluda.
Edasi, Eestis võivad tuuleenergia kompensatsioonjaamadena olla ilmselt ainult soojusjaamad. Kuid iga soojusmasinaga on nii, et ebaühtlasel režiimil töötades tarbib ta rohkem kütust kui jääval režiimil.
(Võrdle autosõitu linnas ja linnast väljas.)
S.t. et võib olla täiesti võimalik, et massilise tuuleenergia kasutusega me lõppkokkuvõttes suurt teisi kütuseid kokku ei hoia vaid teatud tingimustel võib summaarne kütusekulu suurenedagi.
Iga konkreetne juht vajab muidugi hoolikat analüüsi.
Ainus võimalus tuuleenergia laiemaks levikuks on ilmselt lahendada tuuleparkide energia akumulatsiooni küsimus, nii et lõppkokkuvõttes saaksime sealt ajas konstantse võimsusega energiat.
Ma ei oska Sulle Martin kohe vastata, pöördusin antud küsimusega ETEA poole ja ootan nende vastust.
Tean et nii Taanis kui ka Kanadas ei lasta energiat mitte otse võrku vaid siiski üle D-VAR´i võimsusmuundurite, mis tasakaalustavad ja siluvad kõikumist.
Ma ei tea, kuidas toimivad asjad praeguste Eesti tuulikute puhul.
Uutes tuulefakrmides kasutataks sageli ka fikseeritud kiirusega turbiine, nende ainus miinus on see, et ka kõige tugevama tuulega toodavad nad sama palju, kui keskmise tuulega ja väga nõrga tuulega nad ei tööta. Neid kasutatakse peamiselt offshore parkide puhul.
Soovitan Sul uurida näiteks sellist raamatut nagu "Stability Augmentation of a Grid-connected Wind Farm", siis näed, et ei ole see asi üldsegi nii hull, kui see TTÜ uuring väidab.
Teiseks julgen väita, et tuuleparkide energia silumine või siis akumuleerimine (või siis vajalike süsteemide väljatöötamine) on oluliselt vähem energiamahukas ning odavam, kui näiteks tuumakütuse tootmine ning hilisem ohutu käitlemine ja säilitamine.
Üldiselt soovitan Eesti uuringutesse (nagu see TTÜ oma) suhtude pigem skeptiliselt, kuna sageli kasutatakse vanu andmeid ja räägitakse mitu põlve vanadest tuulikutest. Pealegi puudub nende uurignute tagant pikaajline kogemus ja jutt on pigem teoreetiline.
Soovitan tutvuda selliste riikide uuringutega, kus tuuleenergiat kasutatakse juba pikaajaliselt ja suurtes kogustes . Saksamaa, Taani, inglismaa, Kanada, Usa.
Modern wind farms generally are connected to the high voltage transmission system, in contrast to the early application of wind energy for electricity production with wind turbines individually connected to the low- to medium-voltage distribution system. Hence, modern wind farms are considered power plants with responsibilities for control, stability, and power balance.
Ma ei mõelnud kõikumiste all hetkelisi kõikumisi, vaid pikaajalisi, mis tingitud tuule kiiruse keskmisest muutumisest.
S.t. et kui hetkel töötab tuulik näiteks nominaalvõimsusega, siis tunni aja pärast võib tekkida tuulevaikus ja nüüd on vaja seda võimsust kompenseerida.
Loomulikult tuuliku elektri genereerimist püütakse siluda maksimaalselt nii et võrku läheks kindla sagedusega ja siinuseline vool.
See pole praegu enam kõige suurem probleem.
Järgisin su soovitust ja asusin põhjalikult tutvuma meile lähedase Taani tuuleenergeetikaga.
Siin on link mis seletab päris hästi selle olemust.
http://www.cepos.dk/fileadmin/user_upload/Arkiv/PDF/Wind_energy_-_the_case_of_Denmark.pdf
"Ma ei mõelnud kõikumiste all hetkelisi kõikumisi, vaid pikaajalisi, mis tingitud tuule kiiruse keskmisest muutumisest."
Nii minagi.
Igatahes - misiganes energiatootmisel on omad plussid ja miinused, oluline on kaaluda, millel on suuremad plussid ja millel suuremad miinused. Seda mitte vaid antud ajahetkes vaid pikemas perspektiivis. Fakt on see, et mida aeg edasi, seda vähem saame me loota taastumatutele fossiilkütustele (mille baasil toimub praegu suurem osa Eesti energiatootmisest) ja võttes arvesse keskkonnaresursse on loomulik, et üha enam pannakse rõhku keskkonnasõbralikule taastuvenergiale.
Tuulepargi väljatöötamine ei tähenda seda, et paneme tuulikud püsti ja ühendame olemasolevasse elektrivõrku. Sellega kaasnevad tõepoolest probleemid, mida Sa (Martin) välja tõid. Nende probleemide lahendamine on aga oluliselt lihtsam, odavam ja turvalisem, kui näiteks tuumajaama jäätmete ladestamise küsimus !
Ok, mõned lõppmõtted sellele artiklile.
Esmalt, ma pole tuuleenergeetika vastane. Ma olen vastu ainult selle praegusele arenduspoliitikale, kus seda doteeritakse kunstlikult, mistõttu kerget tulu haistvad ärimehed tõttavad suure hurraaga tuuleparke arendama ja pärast seatakse energiakompaniid fakti ette, et te peate seda energiat ostma kuna see on "roheline" mõtlemata sellele kuidas see energia üldisesse süsteemi sobitub.
Minu kujutluses võiks tuulepargid tulevikus sünteesida oma energia arvelt kunstlikku vedelkütust ehk "podiseda" kuskil omaette.
Samas ma ei kujuta ette kuidas me saaksime kogu vajamineva elektri ainult tuule ja bioenergia baasil, vältides selle sisseostmist
( arvestamata veel mitteelektrienegia tarvet).
Täpsustaks, et ka mina ei ole tuuleenergia vastane, vaid just nimelt pooldaja, aga tõin selle lingi välja, et näidata, et kõik ei näe tuuleenergiat nii positiivsest vaatevinklist ja teadlased näevad selle juures ka mitmeid miinuseid.
Siin kaheldakse TTÜ teadlase seisukohtades ja usutakse väljamaakeelseid teiste riikide energiasüsteemi jaoks kohaseid lahendusi. Segi aetakse ka TTÜ ja Eesti Energia.
Tuulepargi võimsuse akumuleerimine ja silumine... esimene sõna, mis siia näikse sobima, on "absurd" ja teine "hüdroakumulatsioonelektrijaam". Viimase jaoks puudub Eestis veekogude(mahutite) olemasolu ja nivoode vahe.
Urmasele ja ka teistele lugemiseks koopia ETEA eskpertidelt saadud vastuskirjast antud teemaga seoses:
Tuulepargi väljundvõimsuse kõikuvus oleneb mitmest tegurist – tuulepargi asukoht ja seal valitsevad tuuled (sh tuulikute paiknemise optimeerimine vastavalt valdavatele tuulesuundadele), inimfaktor (toodangu prognoosimine min 24h ette) ja tehnika ise (tuulikute enda tehnilised rikked).
Oluline osakaal elektrisüsteemi bilansi jaoks ongi võimalikult täpse tuule ja toodanguprognoosi saavutamine, et minimeerida tuule fluktuatsioonist põhjustatud kulusid (bilansienergia ost)
Suured amplituudid avamere tuuleparkides peavad paika, sest tuuleiilid on seal tugevamad ja lühema amplituudiga kui maismaal. Määravaks muutuks see aga siis, kui avameretuulikuid oleks süsteemis märkimisväärne hulk, aga ka siis on võimalik riske maandada, näiteks läbi tootmise hajutamise (võimalikult suur ühtne bilansipiirkond kõikide tuuleparkide jaoks). Olgu öeldud, et Taani hädad ei ole seotud mitte suure koguse installeeritud tuulevõimsustega ja nende juhuslikkusega, vaid sellest, et Taani tuulepargid ise ei ole bilansikohuslased ja seega ei pea oma toodangut prognoosima, jättes kogu toodangu puudujäägi katmise ja selle ülejäägi realiseerimise süsteemihalduri kanda. Süsteemi reguleerimisvõime ületus ei ole Taanis probleemiks, sest tegu on ühendsüsteemi osaga, mille erinevate piirkondade (Norra, Rootsi) käsutuses on piisavat „odavat“ reguleerimisressurssi hüdroenergia näol. Probleemiks võib tulevikus osutuda piisavate ülekandevõimsuste tagamine, kuid õige süsteemiarendusega on antud probleem lahendav ja vähemalt Skandinaavias ehitatakse riikidevahelisi ühendusi ka pidevalt juurde.
jätkub...
• Elektrituulikute võimsuse kõikumisi peab tasakaalustama süsteemis toimivate teiste elektrijaamade võimsuse vastassuunas muutmisega.
Väide ei pea tasakaalustamise koondtekstis paika, sest statsionaarsed reguleerimiseks mõeldud jaamad on nö nullist käivitatavad, mistõttu nende toodang ei ole kuidagi „negatiivne“. Soojuselektrijaamadega balansseerimine on omaette teema ja sellest lähemalt järgmistes punktides.
Dotsent Oidram on ehk mõelnud antud lauses seda, et kui integreeritakse mistahes uusi genereerimisüksusi, siis olemasolevatele tekib alates mingist installeeritud MW tasemest tugev hinna konkurents, mis omakorda on puhtalt turumajanduslik küsimus. Sama on ka siis kui Eestisse ehitatakse lõpuks tuumajaam, mis oma hinnalt surub praeguste Narva põlevkivijaamade tootmise mahu alla (vanad plokid pannakse kinni, uusi enam ei ehitata jms).
•TTÜ uurimuses väidetakse : Energiasüsteem vajab veel elektrijaamu, mida süsteemi dispetšeril on võimalik reguleerida vastavalt koormuse või tuuleelektrijaamade võimsuse muutustele ja tekkida võivatele eriolukordadele.
Selleks kahjuks koostootmisjaamad ei sobi, kuna kõrge kasuteguri saavutamiseks peavad need järgima soojus-, aga mitte elektrikoormust. Seega on süsteemis veel vältimatult vajalikud kas hüdroelektrijaamad või kondensatsioonielektrijaamad.
Energiasüsteemi elektrijaamade koostoimimisel süsteemis olevate elektrituulikutega on põhiprobleemiks tuulikute võimsuse sagedased ja kiired muutumised.
Olgem ausad, koostootmisjaamadega reguleerima ei hakata (töötab soojuskarakteristikul), ainukest koostöö võimalust võiks näha akumulatsioonis, mille potentsiaali on siin-seal Eestis juba ka uuritud.
... jätkub 2
• Kui soovitakse üles seada palju elektrituulikuid, peavad soojuselektrijaamade võimsuse reguleerimisulatus ja -kiirus vastavalt suurenema.
Kui nendega tahetakse osutada mistahes reguleerimisteenust (omaniku huvi?!), siis küll. Olemasolevate Narva põlevkivi energiaplokkidega ei ole seda aga nii keskkonna kui majanduslikest aspektidest lähtuvalt mõtekas teha. Samas võivad soojuselektrijaamade uued tehnoloogiad luua tulevikus uusi võimalusi (nn clean tehnoloogiad), määravaks saab energiakandja hind ja keskkonnast tulenevad piirangud.
• Kui energiasüsteemis on ka elektrituulikud, peavad kondensatsioonelektrijaamad hoidma elektrituulikute suurimale võimalikule arendatavale võimsusele võrdset pöörlevat reservi. Selle tagajärjel soojuselektrijaamade efektiivsus langeb ja suureneb kütusekulu ning emissioonid.
Sisuliselt peegeldub sama küsimus, mis eelnevalt vastatud. Keegi ei oota Eestis olemasolevatelt kondensatsioonelektrijaamadelt seda, et nad asuksid reserve hoidma ja veel vähem elektrituulikutele. Hetkel hoiavad Narva jaamad süsteemihalduri jaoks väikeses mahus primaar-ja avariireserve, mis on võrgueeskirja kohaselt kõikide süsteemiga liitunud tootmisagregaatide kohustus (mahud ja reguleerimisulatused on erinevad). Seega põhiosa süsteemireservist ostetakse sisse – selleks on hetkel kahepoolsed lepingud lätlastega (Daugava hüdrokaskaadiga – ca 140 MW mahus).
• Uuringu kokkuvõtteks on lisatud : viies Eesti soojuselektrijaamadega energiasüsteemi sisse suurema hulga elektrituulikuid saavutame olukorra, kus kütuse kokkuhoidu enam ei teki juhul, kui elektrituulikute ülesseatud võimsus ületab 200 MW piiri ja nende elektritoodang jääb vahemikku 370 kuni 400 GWh. Eesti peab paratamatult riiklikult kehtestama elektrituulikute ülesseadmise võimsuspiirangu.
Piiri seab pigem piisavate välisühenduste olemasolu. Hetkel on põhivõrguettevõtte hinnang, et 750 MW tuuleelektrit ei tekita bilansis probleeme. Kui nüüd lisada siia plaanitavad kiireltkäivitavad elektrijaamad (gaasiturbiin ja mootorid), siis reaalne maht aastaks 2020 võiks praeguste tarbimisprognooside juures olla umbes max 1200 MW. Riiklikult tasemel ehk elektrimajanduse arengukava järgi on hetkel planeeritud 900 MW. NB! 200 MW piisab ka 25% täitmiseks aastaks 2025.
• Eestis võivad tuuleenergia kompensatsioonjaamadena olla ilmselt ainult soojusjaamad. Kuid iga soojusmasinaga on nii, et ebaühtlasel režiimil töötades tarbib ta rohkem kütust kui jääval režiimil. (Võrdle autosõitu linnas ja linnast väljas.) S.t. et võib olla täiesti võimalik, et massilise tuuleenergia kasutusega me lõppkokkuvõttes suurt teisi kütuseid kokku ei hoia vaid teatud tingimustel võib summaarne kütusekulu suurenedagi.
Viidates eelpool mainitule, ei hakata tulevikus soojuselektrijaamu reguleerimiseks kasutama. Selleks tuleb otsida sobivaid tootmisüksusi süsteemipiirkonnast (teised Baltimaad - kh Venemaa). Kuna siin on piiravaks teguriks riikidevahelised ülekandevõimsused, siis nagu enne juba öeldud, tuleb Eestisse lisavõimsusi juurde ehitada. Esmavõimaluseks on gaasiturbiin, mille riskiteguriks jääb paratamatult gaasi tarnimine Venemaalt. Samas LNG gaasi kättesaadavus ja vastavate terminalide rajamine maandaks ka need riskid. Võimalusi on veel – näiteks kunstlikult hüdroakumulatsioonjaama ehitamine. Samuti on arenemas mitmesugused akutehnoloogiad (VRB, NAS), mis tulevikus võivad olla täiesti arvestatavad tegijad.
Lõpetuseks ehk niipalju, et kui Eesti tuuleenergia reaalne maht jääb alla kondensatsioonelektrijaamades installeeritud võimsustele, siis on kõik lahendatav. Optimaalsetest numbritest oli juba eelpool juttu. Millest me tulevikus elektrit toodame oleneb puhtalt sellest kui suur on kogu olemasoleva süsteemi võime tuuleenergiat integreerida ja ise samas kohanduda. Ehk siis kes suudab toota odavamalt ja milline on nii poliitiline (sh subsiidiumid) kui ka sotsiaalne tahe.
Asjalik vastus ETEA-lt. Väikeste mööndustega.
Sisseostetava reserviga on väikesed nüansid - reservide võrra tuleb igal ajahetkel välisühendustes vastav võimsus reserveerida. Ehk siis, liialdatuna öeldes, kaabel on mere põhja veetud, kuid kasutada teda ei saa - st kasutamine seisneb avariireservide reserveerimises.
Tuulikute osakaalu optimaalset suurus Eesti energiasüsteemis on samuti rakse määratleda, Narva elektrijaamadele meeldiks väga, kui Eesti koormusgraafik oleks sirge, kui ööpäevast kõikumist ei oleks, sel juhul oleks kasutegur suurim ja heitmed toodetud ühiku kohta kõige väiksemad. Igasugune koormuse kõikumine on kondensatsioonjaamale ainult halb. Kuhu tõmmata piir, et kui suur kõikumine väga halb on?
eelkommenteerijale elektritsaabtasuta.blogspot.com
Tänud postituse eest !
Tead, ma olen Sinuga põhimõtteliselt täiesti nõus. Kas just tasuta, kui võtta arvesse, et elame Eestis ja vaadata, kui palju lähevad maksma tulleturbiini ehitamiseks vajalikud detailid, aga kui see kord juba olemas ja tagasi teeninud, on energia Sulle tõesti tasuta. Meil oma talumajaga sama mõte. Esialgu alustame inverterist ja akupangast, mis tähendab seda, et sel ajal kui tarbimist ei ole või on see väike, toimub akude laadimine, tarbimine aga toimub üle inverteri akudelt. Selmoel ei pea me monopoolselt ja röövellikult Eesti Energialt lisaampreid või faase absurdselt kalli hinna eest juurde ostma. Meil on vana maja, ning sisse tuleb 1 faas 16 amprit. Lisaamprite või faaside hinnad on absurduse tipuni kõrged ja sama raha eest saab juba korraliku autonoomse energiatootmisüsteemi valmis.
Kui suhtlesin sel teemal Futreni juhataja Urmo Lehtveeriga ütles ta, et Eestis on elektritarbimine nii väike, et me ei vaja mingit mega-hüper-super elektrijaamu. Kõige loogilisem lahednus Eestis oleks justnimelt seesama, mida Sinagi väidad - eramajapidamistele isiklik elektritootmisjaam, olgu see siis tuulik, päikesepaneel, koostootmine või nende kombinatsioon ja põhilist tootmist on vaja vaid suurtööstuse jaoks, mida meil on suhteliselt vähe.
Tulevikuväljavaatena võiks eeskiju võtta näiteks Saksamaast, kus tuult müüakse võrgus juba
miinus hinnaga, ehk makstakse peale tuuleenergia võrku laskmise eest.
On Sul täpsemaid andmeid-numbreid Sinu pakutud lahendusele või oled äkk iise mõne tuuliku valmis teinud ?
Kuna ma elan nagu mustlane ja rändan korterist korterisse siis pole ise veel ehitanud aga siin on tuntumad veebid mis õpetavad koduseks majapidamiseks ehitama tuulikuid ja päikesepaneele:
www.scoraigwind.com
www.otherpower.com
www.instructables.com
http://www.mdpub.com/SolarPanel2/index.html
http://www.mdpub.com/Wind_Turbine/index.html
Ja muidugi sinna teise postitusesse ma panin sada kommentaari sel teemal.
Lugupeetud Tommy,sa kirjutasid
"Fakt: Keskmise suurusega tuulepark tasub ehituseks kulunud energia tagasi umbes 3-5 kuuga".
Kas sa võiksid anda linki või tead sa ise nende tuulikute hindu ja kõiki kulutusi,noh kas sa saaksid üksipulgi välja tuua selle,et kuda nad ikkagi ära tasuvad juba 3-5 kuuga.
Õgemini,ma väga palun sinult sellist informatsiooni sest
mul on see probleem,et ma ei tea materjalide hindu ja aina on vajadus tõestada,et kuda see elekter ikkagi tuleb tasuta.
http://ehra.ee/veebikiri/taastuvenergiapohised-tehnoloogiad/
Tuulegeneraatorite/päikesepaneelide puhul tuleb arvestada, et peale tasuvusperioodi lõppu on elekter nö. Tasuta.
No vot seda tasuvusperioodi arvestamist tahaks saada sellest väitest "Fakt: Keskmise suurusega tuulepark tasub ehituseks kulunud energia tagasi umbes 3-5 kuuga".
Palun sind Tommy:))))
Arvutasin millal hakkab Aulepa tuulepargil jooksma tasuta elekter.Aulepa meedias väidetav tuulepargi maksumus oli 900 miljonit krooni.Selles tuulepargis on 13 kolme megavatist tuulikut.See teeb kokku Aulepa pargi võimsuseks 39 megavatti ehk 39 000 kilovatti.See on siis ühes tunnis Aulepa tuulepark toodab 39 000 kilovatti
(täisvõimsusel).
Kilovati hinna saab Eesti energia kodulehelt aga kuna neid hindasid on seal erinevaid siis teen arvutusteks kilovati hinnaks viiskümmend senti.Niisiis,39 000 korrutan viiekümne sendiga ja saan kätte kui mitu senti teenib tunnis Aulepa tuulepark.See on siis 19500 krooni tunnis.
Noh,öötariif on jah madalam aga ööpäevas on 24 tundi ja korrutan selle 19 500-ga,see teeb 468000 krooni...ööpäevas peaaegu pool miljonit krooni! Aulepa park maksis 900 miljonit krooni jagame selle summa 468 000-ga ja saame kui mitme päeva jooksul toob Aulepa park tagasi sinna investeeritud raha.Aulepa tuulepark teenis tagasi investeeritud summa 1923,0769 päevaga.Peale neid loetud päevi Aulepa tuulepargi omanik hakkab saama elektrit tasuta...aga teistele ta ei anna elektrit tasuta sest ta ju teenib päevas 468 000 krooni!!! No muidugi on olemas ka hoolduskulud aga kesse usub,et nad kulutavad iga päev 468 000 krooni hooldukuludele:)))!!!
1923,0769 päeva teeb aastaid kokku 5,2687038:)) Seega,kusagil viie aasta jooksul Aulepa tuulepark tõi tagasi omanikule investeeritud raha ja peale seda hakkas jooksma kasum...aga samahästi ka tasuta elekter.See on ju südametunnistuse asi kas elektrit müüa või jagada tasuta.
Oma kodutarbeks pole tarvis kulutada 900 miljont,elektrituuliku ehitamiseks magneteid saab ise valmistada või mõnelt vanalt auto genekalt,vasktraati tuleb osta ja labade jaoks puitu kah,noh arvan ,et mõnesaja krooni eest saab oma kodule elektri tasuta:www.scoraigwind.com
Eelnev arvutus pole muidugist päris täpne sest väidetakse,et
tuulikud ei tooda elektrit aina täisvõimsusel.Noh,need kolme tuhande kilowatised tuulikud ei andvat iga tund kolmetuhandet kilowatti aga andvat kõigest 25%-40%.
Ma ei mõista kuda nad nõnda viletsaid tuulikuid kasutavad.
On ju olemas tuhandeid erinevaid mudeleid:
Fantastilised tuulikud
http://www.abdolian.com/thoughts/?p=2806
http://gcaptain.com/maritime/blog/the-most-interesting-wind-turbine-designs?3397
Uus 17 suu Wind Turbine
http://translate.google.com/translate?js=y&prev=_t&hl=en&ie=UTF-8&layout=1&eotf=1&u=http%3A%2F%2Fwww.otherpower.com%2Fnew17page1.shtml&sl=en&tl=et
Ehitame tuulegeneraatori! http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=21833
http://foorum.cbradio.ee/viewtopic.php?f=4&t=3357
Re: Teeme ise tuulegeneraatori
PostitusPostitas Ambur Reede Okt 16, 2009 8:48 am
See link oli näitamaks, et ka ise pole lihtsat generaatorit koos tuulikuga teha kuigi raske, kui viitsimist on.
Ise võib ehitada ka ainult tuuliku ja geneka osta.
Siin üks väikestest võimsamaid, 5,2 kW generaator maksab ~ 7000 EEK-i.
http://cgi.ebay.com/5-2kw-WIND-TURBINE-GENERATOR-REGULATED-FLEXIBLE-MAGNET_W0QQitemZ320423535103QQcmdZViewItemQQptZLH_DefaultDomain_0?hash=item4a9abb21ff
Väiksem ~ 1500 EEK-i.
http://cgi.ebay.com/MAX-AMP-PMA-Permanent-Magnet-Alternator-Generator-QC12F_W0QQitemZ300355539798QQihZ020QQcategoryZ121837QQcmdZViewItemQQ_trksidZp3286.m7QQ_
Kui osta siis vast Venemaalt või Ukrainast sest seal pidavat olema tunduvalt odavam:
http://www.windelectric.kiev.ua/
Kuid kusagil foorumis väideti,et Voltast saab 30 KW geneka saja tuhande krooni eest.Noh sellest vast piisab tervele külale.
"Kas sa võiksid anda linki või tead sa ise nende tuulikute hindu ja kõiki kulutusi,noh kas sa saaksid üksipulgi välja tuua selle,et kuda nad ikkagi ära tasuvad juba 3-5 kuuga."
Tuulikute hindasid leiab netist ja erinevates tuuleparkides kasutatakse erinevaid tüüpe ja tootjaid. Ühe näite tõid Sa Aulepa tuulepargi puhul juba ise ja olen sellega 1005 nõus. Antud juhul oli jutt selelst, et ta teenib tagasi kulutatud energia. Keegi kunagi väitis Eesti meedias, et tuulepargi ehituse peale kulub nii palju energiat, et see ei tasu ennast kunagi ära !
Eile sattusin lugema huvitavat kommentaari. Eestis möllanud äike jättis tuhanded majapidamised elektrita, seda isegi Pärnumaal, kus praktiliselt mingit tormi polnud. Muuhulgas jäid elektrita ka mitmed talumajapidamised kus peetakse suurkarja, mistõttu lehmi ei saanud lüpsta, lehmade joogiautomaadid ei toiminud jne. Selle peale kirjutas üks inimene , et tema talupidamises on akupank, kuhu lisaks Eesti Energia "ühefaasilisele" on liidetud tuulik ja päikesepaneel ja teda ei kimbuta mitte üks voolukatkestus (mida ta nimetas Eest Energia tegemtatajätmiseks ja saamatuseks). Täiesti õige !
Või siis näide Tallinnast, kus kümmet äriettevõtet ootab ees elektrita jäämine, kuna vahendaja pole edastanud nende makstud raha ja EE lülitab setõttu voolu välja (näiteks Maxxima pood Tallinnas). Oleks neil oma tuulik koos akupangaga, poleks neil sellist probleemi.
Vaesed lapsed Aafrika pärapõrgus ja USA-s ehitavad endile elektrituulikuid,ning Rootsi naised päikesepaneele.
http://williamkamkwamba.typepad.com/williamkamkwamba/
14 aastane neeger aafrika pärapõrgust võttis raamatukogust tuuliku õpetamise juhendi ja ehitas tuuliku:
William Kamkwamba: How I built my family a windmill
http://www.youtube.com/watch?v=G8yKFVPOD6o&feature=player_embedded
http://spielend-programmieren.at/wiki/doku.php?id=blog:2010:04:23_afrikanisches_windrad
Moving Windmills: The William Kamkwamba story
http://www.youtube.com/watch?v=arD374MFk4w&feature=player_embedded
Home Grown Wind Power In Pemba Mozambique:
http://www.youtube.com/watch?v=kIwpO85TYlE
Harimata neegrid aafrikas ja lapsed USA-s ehitavad elektrituulikuid,ning rootsi naised päikesepaneele:
http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2010/04/harimatud-neegrid-suudavad-tagada.html
http://www.nrel.gov/features/20100222_westhigh.html
Naised oskavad tuba kütta tuba päikese abil.Vaata seda klippi,rootslanna ehitab päikesepaneeli:
http://www.youtube.com/watch?v=F0ghIFvR4-k
www.otherpower.com
www.scoraigwind.com
www.instructables.com
http://greenpowerscience.com/...
www.mdpub.com
http://www.youtube.com/watch?v=4iqaNJVjEI8&feature=related
Building a Wind Turbine VAWT (Step 1 of 46) - Layout Rotor Location Lines
http://www.youtube.com/watch?v=h7sXkRdH4Po
HOW TO BUILD A PMA PART #1 (permanent magnet alternator)
http://www.youtube.com/watch?v=eX166iDh8Fs&feature=related
Multi-Cryatalline Silicon
http://stores.ebay.com/Everbright-Solar-Inc
http://cgi.ebay.com/500-3x6-Untabbed-Grade-A-Solar-Cells-Only-for-Panels_W0QQitemZ130359804215QQcmdZViewItemQQptZLH_DefaultDomain_0?hash=item1e5a0cc137
http://www.instructables.com/id/Home-Made-Solar-Panel/
http://www.instructables.com/id/How-To-Build-A-Solar-Panel/
http://www.mdpub.com/SolarPanel/index.html
http://www.instructables.com/id/Build_a_60_Watt_Solar_Panel/
http://www.instructables.com/id/DIY-Solar-Panel/
http://www.instructables.com/id/How-To-Build-A-Solar-Panel/
Kes teenib kuus kuni kolmsada eurot see ei saa lubada endale sellist luksust,et kulutab oma madalat palka elektri ja küttearvete maksmiseks.Tal tuleb naabritega moodustada energiaühistu-tarbijaühistu ja siis osta elektrituulikud ja päikesepaneelid(või üheskoos ise need valmis klopsida) sest siis pole enam vajadust kulutada oma niigi madalat kuupalka energiamonopolide nuumamiseks.
Niisiis,madalapalgalised ostke tuuleparke ja päikesepaneele sest siis saate ka kõhu täis ja lubada endale mõne õlle kah.
Kui mitu inimest tuleb kokku saada,et osta tuulepark? Noh ühe küla või linnaosa jagu.Kuid piisab ka kui ühe maja elanikud moodustavad energiaühistu ja ostavad oma maja katusele mitu väiketuulikut või ühe keskmise tuuliku ja päikesepaneelid,variante on palju.
Selle jutu mõte on selles,et elektrit ja kütet ei tohi osta-tuleb ise toota elektrit ja toasooja.
Teadlaste hinnangul langeb maapinnale nii suur hulk päikeseenergiat, et Eesti-suurusest alast piisaks kogu maailma energiavajaduse rahuldamiseks.
http://www.arileht.ee/artikkel/377069?lk...
Selle asemel,et osta elektrit tuleks moodustada tarbija ühistud ja paigaldada igale elamurajoonile omad tuulikud ja päikesepaneelid.
Saarte Hääl kirjutas kuidas saab elektrit tasuta ja ka tuba kütta tasuta.
http://www.saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=41&artid=25253&sec=1
"Tuuliku tasuvusajaks prognoosib tehas 7–8 aastat ja kestuseks
20 aastat."
See annab siis 12-13 aastat elektrit tasuta.
Nõnda saabki elektrit tasuta.Arvestad välja tasuvusaja ja peale
tasuvusaega saab elektrit tasuta.Noh kui juba elekter on tasuta käes
siis tänu sellele saab ka transporti tasuta ja maja kütta tasuta
jpms.Sama lugu on päikesepaneelidega.
Oma kodu tarbeks pole nõnda võimast ja kallist tuulikut vaja.
Piisab kui osta magnetid mis maksavad 80 eurot ja traadid mis maksavad 20 eurot ja sellega saab kolmekilowatise tuuliku.Noh teed neid kolm tükki ja sellest piisab:www.scoraigwind.com
Päikesepaneelide ehitamise õpetus on www.instructables.com
MTÜ Samsaara korraldab juuli lõpus Eestis Hugh Piggot’i poolt arendatud väiketuuliku iseehitamise kursuse, kus Criss Uudam on üheks koolitajaks. Rohkem teavet kursuse kohta leiab
www.samsaara.ee.
Post a Comment