06 September 2009

Ja jälle säästupirn.

Et hõõglampide aeg hakkab ümber saama, ilmub säästupirnide kohta artikleid nagu seeni pärast vihma. Paraku on need "seened" vägagi ussitanud.

Ikka ja jälle kirjutatakse asjadest poolikult ning tundub, et ajakirjanik ise ka ei tea päris täpselt, millest jutt käib ning ikka ja jälle "halatakse" teemal hõõglamp versus "säästupirn".
Nukker.

Ometigi on Euroopa komisjoni poolt välja antud dokument, millel kena märge "taustteave ajakirjandusele"

Lisaks üldisele infole on seal ka selline lõik :

Seoses üleminekuga tahaksime rõhutada eelkõige järgmist:

• Alternatiivina tavalistele hõõglampidele on lisaks kompaktluminofoorlampidele
saadaval ka halogeentehnoloogiat kasutades valmistatud täiustatud hõõglambid ja
valgusdioodid (LED).
Täiustatud hõõglambid, mis toodavad samuti valgust hõõgumise teel, annavad täpselt samasuguse valguse kvaliteedi nagu tavalised lambipirnid.


Kordan siis ka ise veelkord üle nn. "säästupirn" tähendab KOMPAKTLUMINOFOORLAMPI



Neid on olemas erineva kuju ja suurusega ning ka erineva keermega. Jutt, et "säästupirn ei mahu tavalisse lampi ning ma pea ka lambi välja vahetama", ei vasta absoluutselt tõele.

Ühtekokku on olemas 10 erinevat kuju : "minispiraal", "spiraal", "twist", "ühe toruga U shape", "mitme toruga U-shape", "A-line" (mis näeb välja nagu tavaline hõõglamp), "globe, ehk ümar", "küünal, ehk tilgakujuline", "silinder" ning "koonus".
Kõiki neid on saada erinevas mõõdus, erineva sokli ning võimsusega.









Lisaks kompaktluminofooridele ehk "säästupirnidele" on hõõglambi alternatiiviks ka uut tüüpi ksenoonhõõglamp, halogeenlambid ning LED pirnid (mitte ajada segi LED dioodidega!)

Ksenoonhõõglamp


on uus täiustatud hõõglamp, mis on täidetud gaasilise ksenooniga. Ksenoonhõõglambid vastavad energiamärgistusele "C" ning kasutavad tavalise hõõglambiga võrreldes umbes 25% vähem energiat. Selle lambi valguse kvaliteet on sarnane tavalise hõõglambiga, kuid eluiga on ligi kaks korda pikem.


Infarpunakattega halogeenlamp


kuulub energiamärgistusklassi "B". Võrreldes tavalise hõõglambiga, kasutavad neeed lambid ca 45% vähem energiat, valguse kvaliteet on võrdne tavalise hõõglambi omaga, eluiga ligi kolm korda pikem.


LED lamp



kuulub sarnaselt komapktluminofooriga energiamärgistusklassi "A". 5W LED lambi valgus on võrdväärne 40 W hõõglambi omaga, 10W vastab 75W hõõglambile nign 15W LED 100W hõõglambile.
Hinnaklass on veidi kallim kui kompaktluminofooril (5W LED lamp maksab ca 245 EEK), kuid nende eluiga on oluliselt pikem (ca 50 000 tundi) ning energiatarbimine ligi 5 korda väiksem kui kompaktluminofooril.


Samuti on palju kära elavhõbeda ning "ohtlike jäätmete" ümber.
Esiteks kehtib see vaid kompaktluminofooride kohta ning teiseks on seadus siinkohal sama, mis akude ning patareide osas (mis on samuti ohtlikud jäätmed) - müüja peab tagama ning organiseerima nende kogumise, ehk siis sarnaselt patareide ja akudega, viid sa säästupirni (kompaktluminofoori) tagasi kauplusesse, mis tegeleb nende müügiga !

3 comments:

Drengmand said...

elavhõbe on tõesti suuresti üles puhutud.
Säästupirnis on, sõtluvalt tootjalt, elavhõbedat 1-5 mg. See on väiksem, kui tavalise peene pastapliiatsi kuulike seal otsas. Tavalises termomeetris, mis ilmsel ton olemas suuremas osas kodudest, on elavhõbedat 300-500mg !
Mida teha, kui kraadiklaas puruneb !? Kas maja maha lammutada, kogu ümbrus kilomeetri ulatuses evakueerida ja tekitada aastane garantiin ?

Mida ütleb selle kohta päästeteenistus. Tsiteerin :

Kraadiklaasi purunemisel pole paanikaks põhjust, sest elavhõbeda kogus on selles liiga väike, et tõsiseid tagajärgi tekitada. Sellegipoolest tuleb laialivalgunud elavhõbe võimalikult kiiresti kokku korjata.

Nüüd siis uuesti - säästulambis on elavhõbedat 5mg, kraadiklaasis 300-500 mg...

Pealegi on säästupirnis elavhõbe anorgaanilisel kujul, mis ei ole nii ohtlik kui orgaaniline (peab enne mingi reaktsiooni käigus muutuma orgaaniliseks.)

Oluliselt rohkemas koguses elavhõbedat, kui ühes säästupirnis, on näiteks tuunikalakonservis, tattoo värvides, hambaplommides, patareides, silma ja ninatilkades, kõhulahtistis, desinfektsioonivahendites, paljudes nahakreemides.

Kas juba jooksed paanikas hambaid välja tõmbama ja silmatilku hävitama ?

Jah, kui säästupirn läheb katki, tuleb selle killud kokku korjata ja vähendada võimalust selle keskkonda sattumiseks, mingit suurt ohtu ja paanikat aga ei ole.

Ühe hõõglambi põletamisega saastad sa keskkonda elavhõbedaga kordades rohkem.

Siim said...

Artikli autor väärib oma suurepärase ülevaatega ainult kiitust, aga väga kurb on lugeda eelneva kommenteerija asjatundmatut ning avalikkust eksitavat sõnavõttu.

Kompaktluminofoorlampides on elavhõbedat isegi veel vähem, nimelt kuni 0,5 mg. Paraku on just elavhõbeda-aurud kõige kergemini omastatavad ning seetõttu märksa ohtlikumad vedelast elavhõbdast (vedela elavhõbedaga kraadiklaase meil, muide, enam poes müüa ei tohi). Surmav kogus elavhõbedat on sõltuvalt inimese kehamassist 0,15 kuni 0,3 grammi. Elavhõbe koguneb kehas pikkamööda ning põhjustab organite kahjustumist samuti järkjärgult. Eriti ohtlik on elavhõbe lastele.

Täiesti arusaamatuks jääb aga kommentaatori märkus selle kohta, et hõõglambi põletamine saastavat keskkonda elavhõbedaga veelgi rohkem. Ei tea kas nutta või naerda siinkohal...

Asjaolu, et elektrienergia ökoloogiline jalajälg on ise-enest märkimisväärne, see on hoopis teine teema. Ühte halba ei saa välja vahetada teise vastu. Saab toetada rohelise elektrienergia tootmist. See ei anna aga õigustust teiste keskkonnaohtlikele toodete juurutamisele. Ajame Peltsebuliga kuradit välja, või kuidas see ütelus kõlaski?

Tommy said...

Pean nõustuma, et säästulambi puhul on tegemist "kahe küljega medaliga".

Ühelt poolt pean nõustuma "Drengmandiga" - elavhõbeda kogus on säästulampides ülimalt väike ning kui see juhtub purunema, piisab, kui tuulutad veidi tuba ning vajadusel puhastad antud koha ka mõne neutraliseeriva aine, nagu näiteks kaaliumpermanganaadi lahusega. Lisaks on tõenäosus, et säästulamp puruneb, suhteliselt väike. Lisaks on säästulampide energiatarbimine tõepoolest niipalju madalam, et riikides nagu Eesti, kus suurem osa elektrist toodetakse taastumatust maavarast ning elektritootmisega paisatakse õhku suurtes kogustes elevhõbedaaurusid, väheneb säästulampe kasutades kekskonnale tekitatav kahju märkimisväärselt.
Teisalt tekitab minus suurt küsimust säästulampide kasutamine kohtades, kus suurem osa energiast saadakse rohelise energia baasil !

Teisalt pean nõustuma ka Siimu kommentaariga - elavhõbe ON mürgine ning ma siiralt kahtlen inimeste "kohusetundes" viia säästulambid ohtlike jäätmete kogumispunkti. Selles ei ole teoorias küll midagi keerulist või aeganõudvat jaiga normaalne inimene nii ka teeb, paraku on liialt palju neid, kes ei hooli ja pelgan, et nii mõnigi säästupirn visatakse lihtlabaselt prügikasti. Siis saame aga tõepoolest rääkida keskkonnale ohtlikust reostamisest.


Siimule niipalju, et eelkommenteerijal on elavhõbeda reostuse osas paraku õigus. Elektritootmise kaudu paiskub keskkonda väga palju elevhõbedaaurusid ning mida rohkem tarbib mingi asi elektrit, seda rohkem reostab see ka seeläbi keskkonda elavhõbedaaurudega. Energiasäästu silmas pidades, hoiab säästulamp tõepoolest elavhõbeda reostuse osas kokku. Kahjuks ei tea ma ütelda, kui suur on keskkonnareostus seoses säästulambi tootmisega !

Ühes osas olen aga Siimu kommentaariga 100% nõus - selle asemel, et üks halb teise halva vastu välja vahetada, tuleks toetada rohelise elektrienergia tootmist, paraku on Eestis olukord selline, et meil suisa võideldakse rohelise energia vastu ning tehakse inimestele selgeks, et see tähendab suur elektrihinna tõusu.
Väga üheselt näitab meie riigiisade suhtumist taastuvenergiasse Tõnis Palts, kes oma blogis nimetab tuulegeneraatoreid - "kauni looduse risustamiseks vehklevate monstrumitega" ning väidab, et tuulegeneraator "on looduses sama hull nagu maha visatud kilekott".

"Loodus on risustatud jubedate vehklevate tehniliste monstrumitega. Nagu odavas ulmefilmis. " - ütleb härra Palts.