25 September 2009

Kas inimtegevusel on osa CO2´e emissioonis ?

Kellegi Urmase kommentaar siin blogis teemale "Ka nii võib inimeste suhtumist muuta", pani mind kirjutama seda sissekannet, mida praegu loed.

Urmas väidab oma kommentaaris, et  inimtekkelise CO2´e  emissiooni hulk on 1,5% looduslikust ning see on kaduvväike hulk.
Lisaks kirjutab ta  : Oleks tore, kui võrdluseks toodaks vulkaanipursetest atmosfääri paisatud CO2 kogused. 


Kommentaarist jääb mulje, nagu puuduks CO2´e emissiooni vähendamisel igasugune mõte, sest tegemist on väikese ja tühise kogusega

Urmas kirjutab :  tore, kui me kõik üheskoos lõppevaid loodusressursse säästame, kuid ärgem põristagem trumme ühe hädise kliimaparameetri ümber. 

Minu jaoks peegeldub siit kahjuks vägagi tüüpiline mittehooliv väärsuhtumine - mis vahet, see ju nii väike kogus ! 
Mis see üks maha visatud kilekott või minu sorteerimata prügi ikka teeb, seda ju nii vähe.  Tuletaks siinkohal meelde, et mitu väikest asja teevad viimaks kokku ühe suure ning nii mõnigi sild või ehitis on kokku kukkunud justnimelt seetõttu, et siin on on jäetud üks väike asi kinnitamata, seal paar väikest asja  tegemata...




Esiteks - inimtegevuse tagajärjel tekkiva CO2´e emissiooni hulk on siiski ligi 4%, mitte 1,5% nagu Urmas ekslikult väidab. 
Teiseks, ei ole küsimus mitte koguses, vaid loomulikus looduslikus tasakaalus !



Jääkihtide uuringud näitavad, et viimase poole millioni aasta jooksul on CO2 tase atmosfääris olnud stabiilne ning on hakanud järsult tõusma alles viimastel sajanditel ning kasv suureneb aasta aastalt.
Miks nii ? 

Põhjus peitub inimtegevuse tagajärjel ühe rohkem keskkonda paisatavas CO2-s.
Kuigi esmapilgul võib see kogus (ca 4%) tunduda väike, viib see siiski oluliselt ning ohtlikult balansist välja looduse loomuliku tasakaalu - keskkonda paisatakse suuremas koguses CO2´e, kui atmosfäär on võimeline vastu võtma ning kompenseerima.

Loomulike looduslike tegevuste ning protsesside kaudu paiskub keskkonda aastas ligikaudu 440 gigatonni CO2´e.  See tasakaalustatakse sama suure koguse CO2´e absorbeerimisega atmosfäärist taimede ning fütoplanktonite poolt teostatava fotosünteesi abil.

Inimtegevuse tagajärjel satub atmosfääri igal aastal umbes 26-30 gigatonni CO2´e. Metsade hävitamise ning merede reostamise tagajärjel  lisandub sellele veel ca 5,9 gigatonni  fotosünteesi vähenemise arvelt.

Sellest kogusest suudetakse looduse poolt absorbeerida mitte rohkem kui 40%, kõik ülejäänu koguneb ning tõstab atmosfääri CO2´e taset.

Inimtegevuse tagajärjel tekkiva CO2´e emissioonist moodustab suurema osa elektritootmine (43,9%), järgnevad tööstus (18,2%) ning transport (15,9%). Need on kohad, kust tuleks kõige rohkem tegeleda säsätmisega ning nii energiakasutuse kui ka transpordi peale kuluva energia osas, saame me kõik kaasa rääkida ning teha.

Väär on ka müüt, et vulkaanilise tegevuse tagajärjel satub keskkonda rohkem CO2´e, kui inimtegevuse tagajärjel.
Mõõtmised ning uuringud näitavad, et mitte ükski massiivne vulkaanipurse ei ole suutnud märkimisväärselt suurendada atmosfäri CO2´e taset - suuremalt jaolt on tegemist tektooniliste liikumiste kaudu ookeanisetetest maakoorde sattunud CO2´e taaspaiskamisega keskkonda.
Vulkaanilise tegevuse tagajärjel satub aastas keskkonda keskmiselt 0,3 gigatonni CO2´e aastast, ehk siis ca 1/100 inimtegevusega võrreldes.






9 comments:

Urmas said...

Nende arvudega võibki siin võistlema jääda. Ma võin prof Volli Kalmule toetudes siia visata arvud 3 GT inimtekkelist CO2-e aastas, 210 GT looduslikku CO2-e ja 800 GT atmosfääris olevast CO2-st. Ja et CO2-e on atmosfääris 0,038%, veeauru 1…4%, viimane on aga 270 korda efektiivsem kasvuhoonegaas kui CO2. Kui veel mastaapide hoomamiseks arve pakkuda, siis inimkonna poolt aegade algusest alates põletatud kütuste energeetiline väärtus võrdub 6 minuti jooksul Päikeselt saabuva energiaga. Nois eelnevais arvudes oleks mul üsna raske kahelda. Kontrollimata ja vähemusaldusväärne oleks väide, et nt 1883 Krakatau vulkaanipurskes vabanes rohkem CO2-e, kui inimene oma eksistentsi jooksul on CO2-e emiteerinud.

Jah, võib väita, et Eesti Teaduste Akadeemia seisukoht on väär, et Manhattani deklaratsioon on möga, et teadusajakirjades kirjutavad kliimateadlased ei käi ajaga kaasas. Tegelikult on igale mõtlevale inimesele selge, et kütused saavad otsa, nende hinnad saavad lähiajal tõusma, vabalt võib juhtuda, et lõpetame külmas, näljas ja sõdadega, AGA, kogu see hüsteeria selle õnnetu CO2 ümber on minu veendumise kohaselt vale.

Kliima on muutunud enne inimest ja jääb muutuma pärast inimest. Nagu ka CO2-e sisaldus atmosfääris, ja pealegi, Päikese poolt põhjustatud Maa temperatuuri kõikumine põhjustab maailmamere temperatuuri kõikumisi (ja liustike mahtu) ja see omakorda toob esile CO2-e koguse kõikumise atmosfääris. (mitte vastupidi, nagu Al Gore jpt väidavad). Enne kui kuhugipoole plagama panna, rapsima hakata, tuleks meil esmalt mõelda, kuhupoole joosta, probleemile süsteemselt läheneda, ärihuvid elimineerida ja siis alles Kyoto protokolli laadseid leppeid sõlmima hakata. Sest veelkord, kütuste kokkuhoid läbi CO2 piiramise muutub absurdiks siis, kui CO2-e kokkuhoid kütuste tarbimist suurendama hakkab (a’la CO2-e veeldamine ja maa alla matmine).

Nii et tegemist pole tüüpilise mittehooliva väärsuhtumisega, vaid sooviga mitte takerduda tühistesse teemadesse. Selles mõttes tühistesse, et keskendudes ühele väga väikese mõjuga parameetrile, ei otsi me üldisele probleemile lahendust. Unustame, et Hiinas avatakse iga nädal uus kivisöeelektrijaam, suur enamus inimkonnast elas ja elab veel täna vaesuses, kes homme tahavad kõik (energiat) tarbima hakata, need mõned meie tuulikud ei päästa meid eesootavast energiakriisist, see kui me lükkame nafta lõppemist 5 aastat edasi, ei ole piisav. Ehk siis, üks tõelistest lahendustest on termotuumareaktsioon. See oleks lahendus, mis meie energianälga ka tegelikult rahuldada suudaks.

Kliimaga on nii, et see muutub omasoodu, kunagi oli Gröönimaa metsa ja rohelust täis, siis jällegi uisutati Londonis Thamesi jõel, praegu sulavad Alpides kunagised külad jää alt välja - liustikud on aastamiljoneid tekkinud ja kadunud, CO2-e sisaldus õhus muutunud, seda viimase paari miljardi aasta jooksul üha vähenevas suunas.

Tommy said...

Urmas - mul ei ole mingit kavatsust ega ideed võistelda või laskuda vaidlusesse. Lõppude lõpuks on oluline keskkond ja selle säästmine, mitte vaidlemine tühiste numbrite üle. Pean vajalikuks ennast natukene täpsustada - ma ei ole väitnud, ega väida, et Ta seisukoht on väär ja ma ei tea, millsitest allikatest pärinesid inu andmed. Minu andmed pärinesid Euroopa Komisjoni kliimamuutuste raportist 200 - 2008 ning Uus- Meremaa ja USA teadlaste 2009 aasta jääkoore uuringute tulemustest.

Minu väide tüüpilise väärsuhtumise osas kujunes pelgalt Sinu eelmisest kommentaarist ning pean siinkohal vabandama liialt kiire sildistamise eest. Paraku on aga nii, et selliseid väärarvamusi, mida oma eelmises vastuses välja tõin (ah, mis see minu üks...) on liialt palju ning ka Sinu väidetest kõlas see läbi.
Eksisin - tegelikult oli viga selles, et kommentaarist ei tulnud välja Sinu suhtumise tervikpilt, mis jättis asjastr vale mulje.

Üldiselt olen Sinu mõttekäiguga 100% nõus ning ka selle "Co2 emissiooni kella" tõin välja lihtsalt ühe näitena, mida üldse tehakse. Olen Sinuga täiesti nõus, et CO2´e emissiooni vähendamine ei saa ega tohi olla vahendeid valimata eesmärk omaette.

Kahjuks on tõesti fakt, et fossiilkütused on lõpukorral ja praegu saab tegeleda vaid ajapikenduse võitmisega. Fakt on ka see, et nafta ei tähenda mitte ainult kütust - suurem osa meie ühiskonnast on üles ehitatud naftale (plastik, arstimid, paljud pesuvahendid - kõik need on valmistatud naftasaadustest !). Seega ei tähenda nafta lõppemine ainult kütusekriisi !

Tuumajaamade osas olen ma küll võhik, kuid suhtun neisse siiski skeptiliselt. Miks suletakse paljudes riikides tuumajaamu ning asendatakse neid "rohelise energiaga" (Saksamaal näiteks on plaanis lähima 20 aastaga sulgeda 19 tuumajaama ja asendada need justnimelt rohelise energia tootmisega) ? Põhjus lihtne - ohtlikud tuumajäätmed !

Säästulambi puhul tehakse paanikat mõne milligrammi elavhõbeda pärast, üks tuumajaam toodab aga ca 40 tonni ohtlikke tuumajäätmeid aastas Soome kogemus). Maailmas on praegu kokku 436 tuumareaktorit, need suudavad kokku toota kõigest 15% kogu vajaminevast energiast ning kokku ca 17440 ohtlikke tuumajäätmeid. Tuumajäätmete ladustamisvõimalused (nn. "surnuaed") ei ole samuti piiramatu ja nii oleme mingil ajahetkel fakti ees, et meil ei ole midagi pealae hakata oam ohtlike tuumajäätmetega.
Küsimusi on piisavalt palju ning olen hetkel (paraku) päri nende inimestega, kes väidavad, et plusse ning miinuseid arvesse võttes ei ole tuumaenergia lahendus - ohtusid on liialt palju.

koolnusininevalgus said...

Energiaküsimuses üks lahendus:http://en.wikipedia.org/wiki/LFTR

Algselt leidsin selle teema HV foorumist kus juba mõnda aega on arutelu käinud energiakriisi teemal: http://foorum.hinnavaatlus.ee/viewtopic.php?p=5342451#5342451

Säästupirnidesse ja see mõni milligramm Hg - ei tohiks liialt kergelt suhtuda. Nimelt on ju teada mõndade kodanike kombed prügiga majandades. Mis saab siis kui seda va elavhõbedat sealt pirnidest koguneb metsaalustesse aastate jooksul rohkem, kui mõni mg. NB tegu ei ole kehatemperatuuri kraadimise agrekaadiga - ma pean silmas siin, et igas majapidamises saab neid pirne olema kuni mitukümmend. Võtame esialgu ainult Eesti ja korruta see leibkondade arvuga ja mis numbrid siis saad.
Mingi suvaline Vello ei saa ühel hetkel enam poest tavalisi hõõgniidiga lambipirne osta ja on sunnitud neid säästukaid ostma. Varem kui pirn läbi põles visati see majataha prügihunnikusse - lähevad need kustunud säästupirnid samamoodi juba kätte harjunud teed. Ei tea see Vello halligi mingist elavhõbedast seal pirnis nagu ei teata ka paljust muustki. Üks põhiline asi millega ise kemplema pean on see lollus, et vanu eterniitplaate tahetakse augutäiteks teele puruks peksta...
Jah - nüüd on see koht kus tuleb rääkida teavituskampaaniatest jms.
Ma leian, et säästupirn ei ole hea lahendus. See on valik mida ei tohiks selliselt peale suruda.

CO2 teemal olen Urmase jutuga nõus. Tuginedes peamiselt tema varasemale kirjutustele erinevatel teemadel ja on näha, et tegu mõtleva inimsega. Seega ei näe enamasti põhjust kahelda tema arvamusel ka siis kui kirjutatud teksti toetavaid allikaid ei ole ise näinud.

Sattusin siia ka Urmase blogist ja jaksu ning järjepidevust edaspidiseks. Kui vaja hinda aga oma väärtushinnangud ümber, et pimesi mõnda kahtlase väärtusega raportit ei pooldaks ja tõe pähe ei kuulutaks. Eriti kui raporti tellija tasku hakkab kõlisevat voolama selle sama raporti tulemusel...

Minu seisukoht rohelise liikumise osas ja ka üldisemalt on, et "liigne agarus on ogarus". Need neli lihtsat sõna :)

Tommy said...

kommentaatorile "koolnusininevalgus"

Sinu väidetega 100% nõus ja nagu olen eelnevalt juba kirjutanud - "Ma ei ürita Sulle siin pakkuda üheseid lahendusi või vastuseid, küll aga hulgaliselt mõtteainet, infot ning vihjeid."

Jah - paraku on säästupirniga tõesti nii, et see on vaid "targa ja hooliva inimese" lahendus. Rumala käes muutub ka parim arstirohi mürgiks. Ja nagu sa ise üteld - võttes arvesse "mõndade kodanike kombeid prügiga majandades", on Eestis ssästupirn tõepoolest pigem ohtlik. Kahjuks võtab meie inimestel veel väga kaua aega, et jõuda egoistlikust mõttemaailmast veiei puhtama ning avarama mõtlemiseni.

Hõõglampide keelustamise (vabandust - energiakulukate lampide) pool olen ma aga 100%, seda enam arvestades, mil moel uurem osa elektrienergiast Eestis toodetakse.

Tuletaks siikohal veelkord meelde - säästulamp, ehk kompaktluminofoor ei ole ainus lahendus hõõglambi asendamisel - see on vaid ÜKS VALIK NELJAST ! Keegi ei käse osta säästulampi, endale koju hõõglampid ekuhjamine näitab aga inimeste lambakarjana käitumist.

Päikest !

Urmas said...

Olen isegi nn säästulambi poodi tagasiviimisega hädas olnud. Üks asi on jah, need lenduva aurud, kui lamp toas katki läheb. Teine on utiliseerimisahel. Vanade lampide käitlemine.

Ja ometigi, istun ka ise hetkel nn säästuka valguses, sest mõnes valgustis, mul elutoa põrandalambis, mis igal õhtul tunde põleb, aitab see usutavasti kokku hoida, nii ressurssides kui rahas.

Esimeses kommentaaris pidasin silmas termotuumareaktsiooni. Eks näis, kas see imeasi saadakse kunagi valmis või ei. Viimased aastakümned on lubatud, et 20 aastat läheb veel...

Urmas said...

Ma ei ole oma allikaid kuigi süstmeeselt kogunud. Üht-teist räägitakse muidugi koolis (TTÜ-s, energeetikutele), konkreetsed CO2-e kogused olid Sirbis. Paar linki on mul selles sissekandes. Noh ja Horisondis on aegajalt selleteemalisi kirjutisi. Ehk siis, korrektseid viiteid ei ole mul kohe siia kuigi palju lisada. Nett on igasugust infot täis, nii CO2-e kliimasoojenemises süüdistavat kui kliima jahtumisest ja CO2-e süütusest rääkivaid lehti.

Ahjaa, Manhattani deklaratsioon.

Tommy said...

Utiliseerimise osa on säästulampidel tõepoolest probleem ja minagi pelgan seda, et väga plajud inimesed löövad pigem käega ja viskavad säästulambi prügikasti.
Miks ma seda säästulampide teemat üleval hoian on see, et ehk mõni inimene hakkab mõtlema.
Ma ei ole veel suhelnud Keskkonnakaitse ametiga, kelle asi valdkonda kuulub utiliseerimine, sel nädalal seegi plaanis (sarnaselt Tarbijakaitse ning TJA´ga). Minul või Sinul ei ole keeruline viia säästulamp ohtlike jäätmete kokkuostu ja vajadusel kasvõi paarist läbi sõita (nagu üks ajakirjaniku eksperiment näitas, ei õnnestunud esimeses kohas kohe ära anda). Mis saab aga neist, kellel see võimalus puudub (vanurid, invaliidid, võibolla ka üksikemad, jne).

Termotuumareaktsioon - lugesin Wikipedia viite kiiruga läbi - mnjah - tundub huvitav ja uurin enda jaoks veidi rohkemgi selle kohta.

Et CO2´e paanikaga on üle mõistuse piiri mindud, olen Sinuga 100% nõus !

See on see teema, millest ma ka oma blogis kusagil kirjutasin - neid inimesi, kes ka tõepoolest keskkonas hoolivad, vaadatakse kui "kiiksuga puukallistajaid", sest liialt palju on neid, kes viiavad asjad absurdse äärmuseni (PETA näiteks). CO2 emissiooni taseme vähendamine on hea ja kindlasti ka keskkonna seisukohast vajalik, küsimus on aga selles, kas see saab toimuma tervikliku käitumise tagajärjel "lisana" või saab sellest vahendeid valimata eesmärk omaette.
Hea näide minu arvates on siinkohal elektriautode paaniline promomine - ZERO EMISSION - nagu üteldakse. Nagu ma siinm blogis aga kirjutasin - Eesti tingimustes (näiteks) saastab elektriauto keskkonda laadimise näol oluliselt rohkem, kui normaalse kütusekuluga keskklassi auto.

koolnusininevalgus said...

Ma lisaks ühe mitte otseselt asjasse puutuva mõtte...
Tommy - lugesin ka su postitust, mis tekkis eespool lubatud Tarbijakaitsega ning Tehnilise Järelvalve Ametiga suhtelmise järel. Minu silmis tublid plusspunktid jälle ja tänu sellele ma siin kirjutatul ka kindlamalt silma peal hoian(luban, et oma mitte nii tehniliste/teaduslike mõtetega teid palju ei tüüta siin).
Nimelt siis eelpool mainitud mõttest ka. Roheline liikumine nö "reklaamib" ennast, kui "save the Earth". See on ju väga vale väide - ainuke asi mida taotlevad on "save the humans". Maa saab endaga väga hästi ka ise hakkama. Kuigi meile tundub esialgu hoomamatu see ajaühik, mis selleks kuluda võib...(oletatava meie poolt tekitatud ökoloogise katastroofi näol) eelkõige peaks roheliste liikumine olema suunatud siiski inimrassi püsimisele - siin võiks ka ju väita, et ilma Maata ei ole ka inimesi samas ma leian, et vastupidine olukord on ju täiesti reaalne ja mõeldav st. inimloom igatepidi haavatavam kui see sisuliselt kivim mille "samblal" me elutseme. See võib tunduda ühe nö "laest" võetud probleemina aga minu jaoks selline ilmselge vastuolu on alati hinge närinud... Mille pärast kasutatakse lööklauseks planeedi päästmist, kui tegelikult seda planeeti on ju kuramuse raske täielikult ja taastamatult hävitada(vähemalt hetkel meile teadaolevate vahenditega).
Selline rumal ja samas igapäevaselt silme-ees hõljuv mõte siis vahelduseks...

Järgnev on hilisõhtune nägemus aga ma leian, et te kaks, Urmas ja antud blogi autor, moodustaksite hea meeskonna kelle arvamuste/teadmiste erinevustest tuliste sädemete näol võiks asjalikku lugemist sündida - soovitaks teil võimaluse korral aeg-ajalt ühise laua taga istuda ja jõud ühendada :) Kas seda ajaveebi edasi arendades või siis juba kolmas tekitada. Ma võin muidugi eksida aga hetkel jääb mulje, et dollarimärgid teil silmades ei põle ja see on eelduseks millekski enamaks... esialgu kasvõi meie blogimaastikul siis sest mingit arvestatavat kodumaist analoogi hetkel ei meenu, et oleks lugenud...

Eile kirjutasin ka samas mahus kommentaari siia a no uni sai võitu ja arvutusmasinale tehtud "hard-shutdown" hõljutas kirja pandud energia lae alla hõljuma ja tõi magusa une - oli asjalikum jutt kui tänane

Tommy said...

koolnusininevalgus !

Esiteks tänud kommentaari eest. Jah, mul ei ole tõpoolest (vähemasti enda arvates) "dollarimärke" silmade ees ja ma ei nimeta ega pea ennast ka roheliseks. Miks ma seda blogi pean ning ka kodulehte teen ning miks nimetan oma maailmavaadet justnimetl "Puhas Elu", saad teada selle blogi kahest esimesest sissekandest.

Seda kommentaari kirjutama ajendas mind aga Sinu väide seoses "save the Earth" teemaga. Tead, olen ka ise umbes sarnast mõttekäiku korduvalt mõelnud. Mid amee päästame ja säästame (või siis peaks või võiks säästa), on meid ümbritsev keskkond ning meid ümbritsevad inimesed. Ehk siis me päästame ja säästame ennast, teisi inimesi ning meid ümritsevat elukeskkonda. Maa saab tõepoolest endaga ilusasti hakkama, inimene ei saa. Kõik need CO2 taseme hoidmised, fossiilkütuste säästmine ning muu on meie endi jaoks. Nagu ma juba siin blogi päiseski kirjutan :
"mis saab meie elust ja keskkonnast viie-, kümne-, kahekümne- ning enamagi aasta pärast. Kas elame siis terves ja puhtas ning tervislikus elupaigas või oleme nii ennast kui keskkonda sootuks reostanud ja mürgitanud ning kõik loodusvarud arutult maha laristanud."

Mina ei taha, et minu poeg või lapselaps elaks "Michael Moore´i unenäos" ! Just seepärast ma hoolin ja pean seda kõike vajalikuks.

Päikest !
Tommy