Selle asemel, et soodustada ning propageerida keskkonnasõbraliku rohelise ja taastuvenergia levikut ja kasutamist, peab Eestis paraku lugema peamiselt sellist infot (mõned nopped).
***
Uus seadus ohustab rohelist energiat !
Eesti uus elektrituruseaduse eelnõu seab piirid loodussõbraliku energeetika arendamisele. Seaduse koostajate sõnul pole alternatiivenergeetika järsk kasv tarbija huvides. Eesti Alternatiivenergeetika Arenduskoja hinnangul lähtub uus seadus vaid Eesti Energia ja võrguettevõtete huvides !***
Rohelise energia eest tuleb rohkem maksta.
Võrreldes tavaelektriga on Eesti Energia poolt pakutav roheline energia ligi 16% kallim. Eesti Energia teatel on tegelik hind veelgi kõrgem, kuid osaliselt kaetakse tootmise kulud vastavalt seadusega kogutava taastuvenergia tasu arvelt.
***
Eesti Energia teatas "Uue Energia lehes", et elektri hinna alandamine pole võimalik ei täna ega ka tulevikus. Oma osa mngib siin ka kalli rohelise energia pealetung.
***
Hüdroenergia tootmisel Eestis rikutakse sageli vee erikasutusloaga kehtestatud keskkonnanõudeid.
Nõuete täitmist jälgib keskkonnainspektsioon, kuid selleks ei jätku raha ega kogemusi.
Ka ei heiduta määratud trahvid arendajat kuigivõrd seni, kuni ta saab müüa elektrit riiklike soodushindadega.
Selline õiguslikult kummaline praktika on praegu seadustatud: ühe õigusaktiga seatakse arendajale keskkonnakaitsenõuded, teisega võimaldatakse tal neid rikkudes toodetud elektrit riigile soodushinnaga müüa: Eesti Energia kohustub üles ostma kogu toodetud hüdroelektrienergia, seda isegi juhul, kui toodetakse ilma vee erikasutusloata või selle nõudeid pidevalt rikkudes. Keelduda nn. rohelise energia ostust pole ühelgi juhul võimalik. Avalikke huve kahjustava tegevuse maksab solidaarselt kinni ühiskond.
Eeltoodu valguses tundub riigi selline toetus arendajatele väga kummalisena. Kas tõesti on hüdroelektrienergias midagi sellist, mis kompenseerib riigile kogu tekitatud rahalise ja looduskahju?
***
Tuumajaama ehitamis epoolt räägib ka see, et roheline energia on kallis energia ning enamik rohelise energia saaminse viise ei tasu ennastära.
***
Paljud rohelised ja muidu taastuva energia fännid ei arvesta sellega, et energiat tahetakse ka siis kui tuult ei puhu ja ilm on pilves ning ka siis kui on põud - taastuvad energiaallikad kipuvad olema aga suht juhuslikud.
***
Nõuete täitmist jälgib keskkonnainspektsioon, kuid selleks ei jätku raha ega kogemusi.
Ka ei heiduta määratud trahvid arendajat kuigivõrd seni, kuni ta saab müüa elektrit riiklike soodushindadega.
Selline õiguslikult kummaline praktika on praegu seadustatud: ühe õigusaktiga seatakse arendajale keskkonnakaitsenõuded, teisega võimaldatakse tal neid rikkudes toodetud elektrit riigile soodushinnaga müüa: Eesti Energia kohustub üles ostma kogu toodetud hüdroelektrienergia, seda isegi juhul, kui toodetakse ilma vee erikasutusloata või selle nõudeid pidevalt rikkudes. Keelduda nn. rohelise energia ostust pole ühelgi juhul võimalik. Avalikke huve kahjustava tegevuse maksab solidaarselt kinni ühiskond.
Eeltoodu valguses tundub riigi selline toetus arendajatele väga kummalisena. Kas tõesti on hüdroelektrienergias midagi sellist, mis kompenseerib riigile kogu tekitatud rahalise ja looduskahju?
***
Tuumajaama ehitamis epoolt räägib ka see, et roheline energia on kallis energia ning enamik rohelise energia saaminse viise ei tasu ennastära.
***
Paljud rohelised ja muidu taastuva energia fännid ei arvesta sellega, et energiat tahetakse ka siis kui tuult ei puhu ja ilm on pilves ning ka siis kui on põud - taastuvad energiaallikad kipuvad olema aga suht juhuslikud.
***
Eesti Tuuleenergeetika Assotsiatsiooni ETEA juhatuse esimehe Jaan Tepi sõnul peatas 2003 aasta 1. juulil jõustunud elektrituruseadus tuuleenergeetika arengu Eestis.
Seadus sidus taastuvenergia hinna Narva jõujaamade kaalutud keskmise hinnaga. Sellise hinna juures ei tuuleenergeetikasse tehtavad investeeringud end paraku ära.
***
Eesti Energia alustas tehniliste nõuete väljatöötamist tuulegeneraatorite liitumiseks elektrivõrguga, mis võib tõmmata kriipsu peale tuuleenergia tootmisele.
Tuuleenergia tootmine võib saada tagasilöögi, sest Eesti Energia leiab, et elektrituulikud ei ole võrku ühendamiseks sobilikud
Me ei saa lubada, et võrku tahetakse hakata suruma energiat, mida võrk ei suuda läbi lasta.
Uute võrkude väljaehitamiseks või vanade renoveerimiseks puudub raha.
***
"Ilusa" puntki siia lõppu lisavad katkendid Tõnis Paltsi blogisissekandest :
Hiljuti paadiga Tallinnast Kuressaarde sõites riivas mitmel pool rannikul silma tehnoloogia ja looduse häiriv ebakõla – tuulegeneraatorid.
Loodus on risustatud jubedate vehklevate tehniliste monstrumitega. Nagu odavas ulmefilmis. Hiigelsuured kolme labaga propellerid kõrgete postide otsas.
Kui metsas on kilekott, siis riivab see silma. Sest kilekott ei ole looduse osa. Ka elektrituulikud on loodusse sobimatud kilekotid. Võõrkehad. Palju hullemadki kui üksik kilekott. Kilekott paistab üldjuhul mõne meetri peale, tuulegeneraatorid aga risustavad loodust kümne miili ulatuses. Pakri poolsaare vehklevad monstrumid on selge ilmaga näha juba Suurupist ja Naissaarelt. Rääkimata mürast ja vibratsioonist, mida peavad taluma tuulikute naabruses elavad inimesed. Või linnud-loomad.
Paadiga Saaremaale sõites avastasin, et ka Väinameres on tekkimas samasugused jubedused. Eesti rannik kattub jäsemetega vehkivate monstrumitega. Ma ei tea kus on varsti see koht Eestis, kus saab loodust nautida ilma, et seal oleks mõni tontlik tuuleveski!
Samal ajal tundub naeruväärne vaidlus Kalevipoja kuju üle Tallinna lahes. Kalevipoeg on tuulegeneraatorist mitu korda väiksem ja ei vehi kätega nagu hullunud semafor.
Olen väga rõõmus, et eelmine kord linnapea olles ei andnud luba rajada sarnast tuuleparki Paljassaarde. Muidu istuksime kõik siin nagu suure ventilaatori all ja vaataksime päikseloojanguid läbi vehklevate tiivikute.
Tuulegeneraatorite värk pidi olema Euroopa Liidu nõue. Loll nõue. Tuuleenergia on kallim kui meie tänane energia. Selle energia ostmiseks on vaja teha rohkem tööd, kulutada rohkem tavaenergiat. Tuulikute ehitamisel ja püstitamisel saastatakse ka loodust rohkem. Rikutakse kümnete ja kümnete kilomeetrite ulatuses kauneid kohti.
Kas keegi oskab mulle öelda, mis läheb Eesti inimestel paremaks tänu nendele monstrumitele? Vaevalt.
Mulle tuuakse taanlased eeskujuks. Neil pidi tuulikuid palju olema. Mis see minu asi on. Amsterdamis on punaste laternate tänav ka, ega ma seda seepärast Tallinnasse luba teha.
Pakri tuulepark loodi raha eest, mis saadi Eesti CO2 kvoodi müümise eest. Meil jäi kvooti üle. Kui me seda müünud poleks, siis oleks maailm selle võrra puhtam. Nüüd põletati kvoodi jagu fossiilseid kütuseid kuskil mujal ära, CO2-e tekkis ikka sama palju. Kokkuvõttes mõjub see ju ka meile. Globaalne keskkond sai ju kahjustatud. Ja peale selle risustati vehklevate monstrumitega kaunist Eestimaad. Näib, et meie keskkonnaministeeriumis istuvad tõelised kilplased. Või Don Quijote haledad paroodiad. Kes tuuleveskitega võitlemiseks ise uusi tuuleveskeid juurde ehitavad.
Posts
No comments:
Post a Comment