Energiasäästlike lampide märgistus, eluiga, valgustugevus ja muu.

Energisäästlike lampide kohta liigub hulgaliselt erinevaid müüte ning jutte, millest paljud on pelgalt linnalegendid, osad aga siiski teatud tõepõhjaga.

Väga palju väidetakse, et kompaktluminofooride (ehk nn. säästulampide) valgus on oluliselt nõrgem kui hõõglambil, kuigi pakend väidab, et peaks olema sama.
Sama suureks probleemiks peetakse säästulampide eluiga ja nii mõnigi väidab, et säästulamp peab vastu vähem kui hõõglamp.

Mõlemad eelmainitud on väärarvamused, samas on neil siiski ka väike tõepõhi - kasutades ära inimeste teadmatust, müüvad paljud kaupmehed säästulampide pähe odavat ning kahtlase kvaltieediga soga, ehk nagu mina neid nimetan - saastalampe.




Suhtlesin selle teemaga seoses Tarbijakaitse ning Tehnilise Järelvalve Ametiga ning teen siinkohal sellest lühikese kokkuvõtte.

Esimene ning minu arvates olulisim info :

Alates 01.09.2010 hakkavad ka Eestis kehtima Euroopa Komisjoni poolt määruses nr 244/2009 kehtestatud nõuded kodumajapidamises kasutatavate suunamata valgusvooga lampidele (säästulambid, LED lambid, halogeen lambid jne).
Sellest tulenevalt on kõikide eelmainitud lampide pakenditel kohustuslik ka uus ning oluliselt täpsem ja konkreetsem teave ning märgistus :

Alates 01.09.10 peab lampidel olema olema järgnev teave:

* võimus ehk energiatarbimine (W)
* valgusviljakus (valguse tugevus luumenites)
* valguse lähim temperatuur (kelvinites - K)
* valguse värvieristus (soe valgus, külm valgus, neutraalne valgus).
* kasutusiga (h)
* lülitamistsüklite arv (ligikaudne garanteeritud minimaalne lülituskordade arv)
* soojenemisaeg (kuni lamp saavutab vähemalt 60% oma maksimumvalgusest). "Saavutab kohe 
   täisvalguse"  võib lisada vaid juhul, kui soojenimsaeg ei ületa 1 sekundit.
* lambi mõõtmed
* hoiatus, kui lampi ei ole võimalik hämardada (dimmer)

NB ! Kui pakendil on lampi võrreldud samaväärse hõõglambiga, peab asjaomase
samaväärse hõõglambi võimsus vastama pakendis oleva lambi valgusvoole järgnevalt
(Lm = lambi valgusvoog luumenites) :

* 15W hõõglamp =  125 Lm kompaktluminofoor = 119 Lm halogeen = 136 Lm LED
* 25W hõõglamp =  229 Lm kompaktluminofoor = 217 Lm halogeen = 249 Lm LED
* 40W hõõglamp =  432 Lm kompaktluminofoor = 410 Lm halogeen = 470 Lm LED
* 60W hõõglamp =  741 Lm kompaktluminofoor = 702 Lm halogeen = 806 Lm LED
* 75W hõõglamp =  970 Lm kompaktluminofoor = 920 Lm halogeen = 1055 Lm LED
* 100W hõõglamp = 1398 Lm kompaktluminofoor = 1326 Lm halogeen = 1521 Lm LED
* 150W hõõglamp = 2253 Lm kompaktluminofoor = 2137 Lm halogeen = 2452 Lm LED
* 200W hõõglamp = 3172 Lm kompaktluminofoor = 3009 Lm halogeen = 3452 Lm LED

Ehk siis lihtsamini lahtiseletatuna - kui ostad peale 01.09.2010 müügil oleva energisäästliku lambi ning pakend väidab, et see lamp vastab 60W hõõglambile, peab tema valgustugevus olema vähemalt 741 Lm säästulambi puhul, 702 Lm halogeenlambi ning 806 Lm LED ja muude lampide puhul.

Terminit "säästulamp" või muud sarnast tootega seotud reklaamväidet lambi valgusviljakuse kohta võib
kasutada ainult juhul, kui lamp vastab eeltoodud tingimustele !

* kuidas käituda, kui näen müügil säästulampe, mille pakendil puudub eelmainitud info ?
Sellest tuleks kindlasti teavitada Tehnilise Järelvalve Ametit kas emailil info@tja.ee või telefonil 667 2000

***

* Kuidas käituda, kui ostan energisäästliku lambi, mille valgustugevus peaks pakendi info kohaselt vastama näiteks 60W hõõglambile, aga tegelikkuses on see nähtavalt kehvem ?

Lambi valgusvoog peab olema vastavuses Euroopa Komisjoni poolt kehtestatud nõuete (vaate eeltoodud võrdlustabelit) ning pakendil märgitud infoga. Kahtluste osas lambi valgusvoo tegelike näitajate osas palume informeerida TJA-d.

* Mida tähendab "lambi keskmine tööiga tundides" ?

Lambi tööiga määratakse tootja poolt vastavalt kehtestatud standarditele. Lamp loetakse nõuetekohaseks, kui saadud keskmine tulemus ei ületa lubatud väärtust 10% võrra.

Kas inimtegevusel on osa CO2´e emissioonis ?

Kellegi Urmase kommentaar siin blogis teemale "Ka nii võib inimeste suhtumist muuta", pani mind kirjutama seda sissekannet, mida praegu loed.

Urmas väidab oma kommentaaris, et  inimtekkelise CO2´e  emissiooni hulk on 1,5% looduslikust ning see on kaduvväike hulk.
Lisaks kirjutab ta  : Oleks tore, kui võrdluseks toodaks vulkaanipursetest atmosfääri paisatud CO2 kogused. 


Kommentaarist jääb mulje, nagu puuduks CO2´e emissiooni vähendamisel igasugune mõte, sest tegemist on väikese ja tühise kogusega. 

Urmas kirjutab :  tore, kui me kõik üheskoos lõppevaid loodusressursse säästame, kuid ärgem põristagem trumme ühe hädise kliimaparameetri ümber. 

Minu jaoks peegeldub siit kahjuks vägagi tüüpiline mittehooliv väärsuhtumine - mis vahet, see ju nii väike kogus ! 
Mis see üks maha visatud kilekott või minu sorteerimata prügi ikka teeb, seda ju nii vähe.  Tuletaks siinkohal meelde, et mitu väikest asja teevad viimaks kokku ühe suure ning nii mõnigi sild või ehitis on kokku kukkunud justnimelt seetõttu, et siin on on jäetud üks väike asi kinnitamata, seal paar väikest asja  tegemata...

Esiteks - inimtegevuse tagajärjel tekkiva CO2´e emissiooni hulk on siiski ligi 4%, mitte 1,5% nagu Urmas ekslikult väidab. 
Teiseks, ei ole küsimus mitte koguses, vaid loomulikus looduslikus tasakaalus !



Jääkihtide uuringud näitavad, et viimase poole millioni aasta jooksul on CO2 tase atmosfääris olnud stabiilne ning on hakanud järsult tõusma alles viimastel sajanditel ning kasv suureneb aasta aastalt.
Miks nii ? 

Põhjus peitub inimtegevuse tagajärjel ühe rohkem keskkonda paisatavas CO2-s.
Kuigi esmapilgul võib see kogus (ca 4%) tunduda väike, viib see siiski oluliselt ning ohtlikult balansist välja looduse loomuliku tasakaalu - keskkonda paisatakse suuremas koguses CO2´e, kui atmosfäär on võimeline vastu võtma ning kompenseerima.

Loomulike looduslike tegevuste ning protsesside kaudu paiskub keskkonda aastas ligikaudu 440 gigatonni CO2´e.  See tasakaalustatakse sama suure koguse CO2´e absorbeerimisega atmosfäärist taimede ning fütoplanktonite poolt teostatava fotosünteesi abil.

Inimtegevuse tagajärjel satub atmosfääri igal aastal umbes 26-30 gigatonni CO2´e. Metsade hävitamise ning merede reostamise tagajärjel  lisandub sellele veel ca 5,9 gigatonni  fotosünteesi vähenemise arvelt.

Sellest kogusest suudetakse looduse poolt absorbeerida mitte rohkem kui 40%, kõik ülejäänu koguneb ning tõstab atmosfääri CO2´e taset.

Inimtegevuse tagajärjel tekkiva CO2´e emissioonist moodustab suurema osa elektritootmine (43,9%), järgnevad tööstus (18,2%) ning transport (15,9%). Need on kohad, kust tuleks kõige rohkem tegeleda säsätmisega ning nii energiakasutuse kui ka transpordi peale kuluva energia osas, saame me kõik kaasa rääkida ning teha.

Väär on ka müüt, et vulkaanilise tegevuse tagajärjel satub keskkonda rohkem CO2´e, kui inimtegevuse tagajärjel.
Mõõtmised ning uuringud näitavad, et mitte ükski massiivne vulkaanipurse ei ole suutnud märkimisväärselt suurendada atmosfäri CO2´e taset - suuremalt jaolt on tegemist tektooniliste liikumiste kaudu ookeanisetetest maakoorde sattunud CO2´e taaspaiskamisega keskkonda.
Vulkaanilise tegevuse tagajärjel satub aastas keskkonda keskmiselt 0,3 gigatonni CO2´e aastast, ehk siis ca 1/100 inimtegevusega võrreldes.

Nurkaid noppeid suhtumisest rohelisse energiasse Eestis

Selle asemel, et soodustada ning propageerida keskkonnasõbraliku rohelise ja taastuvenergia levikut ja kasutamist, peab Eestis paraku lugema peamiselt sellist infot (mõned nopped). 

 

***

Uus seadus ohustab rohelist energiat !

Eesti uus elektrituruseaduse eelnõu seab piirid loodussõbraliku energeetika arendamisele. Seaduse koostajate sõnul pole alternatiivenergeetika järsk kasv tarbija huvides. Eesti Alternatiivenergeetika Arenduskoja hinnangul lähtub uus seadus vaid Eesti Energia ja võrguettevõtete huvides !

*** 

Rohelise energia eest tuleb rohkem maksta. 

Võrreldes tavaelektriga on Eesti Energia poolt pakutav roheline energia ligi 16% kallim. Eesti Energia teatel on tegelik hind veelgi kõrgem, kuid osaliselt kaetakse tootmise kulud vastavalt seadusega kogutava taastuvenergia tasu arvelt.

***

Eesti Energia teatas "Uue Energia lehes", et elektri hinna alandamine pole võimalik ei täna ega ka tulevikus. Oma osa mngib siin ka kalli rohelise energia pealetung.

***

Hüdroenergia tootmisel Eestis rikutakse sageli vee erikasutusloaga kehtestatud keskkonnanõudeid. 
Nõuete täitmist jälgib keskkonnainspektsioon, kuid selleks ei jätku raha ega kogemusi.


Ka ei heiduta määratud trahvid arendajat kuigivõrd seni, kuni ta saab müüa elektrit riiklike soodushindadega. 
Selline õiguslikult kummaline praktika on praegu seadustatud: ühe õigusaktiga seatakse arendajale keskkonnakaitsenõuded, teisega võimaldatakse tal neid rikkudes toodetud elektrit riigile soodushinnaga müüa: Eesti Energia kohustub üles ostma kogu toodetud hüdroelektrienergia, seda isegi juhul, kui toodetakse ilma vee erikasutusloata või selle nõudeid pidevalt rikkudes. Keelduda nn. rohelise energia ostust pole ühelgi juhul võimalik. Avalikke huve kahjustava tegevuse maksab solidaarselt kinni ühiskond.



Eeltoodu valguses tundub riigi selline toetus arendajatele väga kummalisena. Kas tõesti on hüdroelektrienergias midagi sellist, mis kompenseerib riigile kogu tekitatud rahalise ja looduskahju? 


***


Tuumajaama ehitamis epoolt räägib ka see, et roheline energia on kallis energia ning enamik rohelise energia saaminse viise ei tasu ennastära. 


***


Paljud rohelised ja muidu taastuva energia fännid ei arvesta sellega, et energiat tahetakse ka siis kui tuult ei puhu ja ilm on pilves ning ka siis kui on põud - taastuvad energiaallikad kipuvad olema aga suht juhuslikud.


***

 Eesti Tuuleenergeetika Assotsiatsiooni ETEA juhatuse esimehe Jaan Tepi sõnul peatas 2003 aasta  1. juulil jõustunud elektrituruseadus tuuleenergeetika arengu Eestis.

Seadus sidus taastuvenergia hinna Narva jõujaamade kaalutud keskmise hinnaga. Sellise hinna juures ei tuuleenergeetikasse tehtavad investeeringud end paraku ära. 

***

Eesti Energia alustas tehniliste nõuete väljatöötamist tuulegeneraatorite liitumiseks elektrivõrguga, mis võib tõmmata kriipsu peale tuuleenergia tootmisele. 

Tuuleenergia tootmine võib saada tagasilöögi, sest Eesti Energia leiab, et elektrituulikud ei ole võrku ühendamiseks sobilikud 

Me ei saa lubada, et võrku tahetakse hakata suruma energiat, mida võrk ei suuda läbi lasta. 

Uute võrkude väljaehitamiseks või vanade renoveerimiseks puudub raha.

***

"Ilusa" puntki siia lõppu lisavad katkendid Tõnis Paltsi blogisissekandest :

Hiljuti paadiga Tallinnast Kuressaarde sõites riivas mitmel pool rannikul silma tehnoloogia ja looduse häiriv ebakõla – tuulegeneraatorid. 

Loodus on risustatud jubedate vehklevate tehniliste monstrumitega. Nagu odavas ulmefilmis. Hiigelsuured kolme labaga propellerid kõrgete postide otsas. 

Kui metsas on kilekott, siis riivab see silma. Sest kilekott ei ole looduse osa. Ka elektrituulikud on loodusse sobimatud kilekotid. Võõrkehad. Palju hullemadki kui üksik kilekott. Kilekott paistab üldjuhul mõne meetri peale, tuulegeneraatorid aga risustavad loodust kümne miili ulatuses. Pakri poolsaare vehklevad monstrumid on selge ilmaga näha juba Suurupist ja Naissaarelt. Rääkimata mürast ja vibratsioonist, mida peavad taluma tuulikute naabruses elavad inimesed. Või linnud-loomad. 

Paadiga Saaremaale sõites avastasin, et ka Väinameres on tekkimas samasugused jubedused. Eesti rannik kattub jäsemetega vehkivate monstrumitega. Ma ei tea kus on varsti see koht Eestis, kus saab loodust nautida ilma, et seal oleks mõni tontlik tuuleveski! 

Samal ajal tundub naeruväärne vaidlus Kalevipoja kuju üle Tallinna lahes. Kalevipoeg on tuulegeneraatorist mitu korda väiksem ja ei vehi kätega nagu hullunud semafor. 

Olen väga rõõmus, et eelmine kord linnapea olles ei andnud luba rajada sarnast tuuleparki Paljassaarde. Muidu istuksime kõik siin nagu suure ventilaatori all ja vaataksime päikseloojanguid läbi vehklevate tiivikute. 

Tuulegeneraatorite värk pidi olema Euroopa Liidu nõue. Loll nõue. Tuuleenergia on kallim kui meie tänane energia. Selle energia ostmiseks on vaja teha rohkem tööd, kulutada rohkem tavaenergiat. Tuulikute ehitamisel ja püstitamisel saastatakse ka loodust rohkem. Rikutakse kümnete ja kümnete kilomeetrite ulatuses kauneid kohti.

Kas keegi oskab mulle öelda, mis läheb Eesti inimestel paremaks tänu nendele monstrumitele? Vaevalt. 

Mulle tuuakse taanlased eeskujuks. Neil pidi tuulikuid palju olema. Mis see minu asi on. Amsterdamis on punaste laternate tänav ka, ega ma seda seepärast Tallinnasse luba teha. 

Pakri tuulepark loodi raha eest, mis saadi Eesti CO2 kvoodi müümise eest. Meil jäi kvooti üle. Kui me seda müünud poleks, siis oleks maailm selle võrra puhtam. Nüüd põletati kvoodi jagu fossiilseid kütuseid kuskil mujal ära, CO2-e tekkis ikka sama palju. Kokkuvõttes mõjub see ju ka meile. Globaalne keskkond sai ju kahjustatud. Ja peale selle risustati vehklevate monstrumitega kaunist Eestimaad. Näib, et meie keskkonnaministeeriumis istuvad tõelised kilplased. Või Don Quijote haledad paroodiad. Kes tuuleveskitega võitlemiseks ise uusi tuuleveskeid juurde ehitavad.

LED valgustus

Internetis otsides õnnestus mul leida kaks huvitavat  lehekülge  "Eesti LED",  ning "FESTING" mis tegelevad  LED lampide müügi ja tutvustamisega.
Võrreldes paljude poodidega, on nende hinnad küll oluliselt soodsamad, siiski tuleb arvestada vähemalt paarisaja kroonise väljaminekuga ühe lambi kohta, mis esialgse investeeringuna hõõglampide väljavahetamisel, teeb kokku küllaltki märkimisväärse summa.

LED lampide plussiks on väga pikk eluiga, mis müüjate sõnul peaks tänapäevaste LED lampide puhul olema ca 50 000 tundi, uuemate mudelite puhul aga kohati küündima isegi üle 100 000 töötunni. See tähendab umbes 12-13 aastat katkematut tööd. Lisaks turvalisus ja töökindlus ning ülimalt väike energiatarbimine. LED lambid on 100% taaskasutatavad ning mis peamine NAD EI SISALDA ELAVHÕBEDAT. Ehk siis võrreldes säästulambiga on nad keskkonna seisukohast tõepoolest ohutud.

LED lampide energiatarbimine - 75W hõõglambile vastab 8,2W LED lamp, nende  hinnaklass on paraku umbes 400 - 500 EEK !!  Samaväärse valgusega säästulamp maksab umbes 150-200 EEK.

MIINUS - võttes arvesse nii tunduvalt väiksemat energiatarbimist (ca 85% väiksem, kui hõõglambil) kui ka seda, et üks LED lamp elab üle umbes 50 hõõglampi (keskmine eluiga 1000h), on nende hind antud hetkel siiski liialt kõrge ning ei tasu ennast ära ka pikemas perspektiivis.

Kui küsida, kas siis üldse on mõtet pingutada energiasäästmisega ja kas meie energiakulu on tõesti liialt suur, siis on vastuseks JAH !

Eestis kulub keskmisel perel 8-12% eelarvest elektrienergiale, enamustes Euroopa riikidest on selleks näitajaks 2-3%. Selle võrra on tunduvalt suurem ka meie tekitatud keskkonnareostus, lisaks toodetakse Eestis suurem osa elektrienergiast taastumatutest ressurssidest.  

Eestis on nn. "rohelise energia" ehk siis taastuvenergia osakaal kogutootmisest alla 2% ! 

Aastaks 2015 tahetakse Eestis rohelise energia osakaalu tõsta 8% peale.

Isegi selle 2015 aastaks plaanitud näitajaga oleme me Euroopa liidus häbiväärselt EELVIIMASEL KOHAL.. 

Ometigi on Eestis olemas väga head tingimused taastuvenergia kasutamiseks.

Ma ei hakka siinkohal rääkima Islandist, kelle taastuvenergia osakaal on peaaegu 100%,  toon siia võrdluseks näiteks lähinaaber Rootsi, kelle rohelise energia osakaal energia kogutoodangus on aastaks 2010 planeeritud 50% või Soome, kelle rohelise energia osakaal aastaks 2010 on planeeritud 22%.

Peab kurvastusega ning häbiga tõdema, et kui suurem osa Euroopast vaatab asju pilguga "GO GREEN !!", on Eesti suhtumine hetkel tõsiselt "NO Green"

Uitmõtted säästmise teemadel

Viimasel ajal kutsutakse inimesi üha rohkem üles säästma. Säästa tuleks vett ja elektrit, raha ning küttekulusid ja veel paljusid asju...
Enamasti jääb neist üleskutsetest mulje, et ajad on rasked ja tuleks veidi "vöövahet" pingutada.
MASU, nagu meil seda hellitavalt kutsutakse.

Säästuaeg, säästueelarve, säästutelefon, säästuauto. Enamasti tähendab see seda, et midagi on vähemaks võetud, midagi  ära kärbitud. Nagu oleks ja nagu ei oleks kah - ei liha ei kala.

Selline nuditud tunne...

Inimesi lohutatakse, et "säästmine ei ole praegusel raskel ajal häbiasi, vaid mõistlik käitumine (Õhtuleht).

Mina ei tunne, et mul oleks raskusi oma arvete tasumise või elamisega ning et ma peaksin "kopikat peos veeretama". Selles valguses tundub, et ma ei peagi vist säästma ?

Ometigi ma teen seda, kuid hoopis teises valguses ja  teisest vaatenurgast.

Kogu selle MASU ning kärpimise juures on unustatud olulisim - .säästmine ei tähenda koonerdmist, kärpimist  või millegi arvelt kokku hoidmist. See tähendab "MITTERAISKAMIST", "MITTE ARUTULT KULUTAMIST". Säästmine ei tähenda kulutuste puudumist või ärajätmist , see tähendab arukat ja mõistlikku kulutamist,  !

Rikas pole see, kes palju teenib, vaid see, kes mõistlikult kulutab.

Kui vaadata mõiste SÄÄSTMINE ümber selles valguses, saavad paljud asjad hoopiski selgemaks ning omandavad teise, minu arvates oluliselt positiivsema sõnumiga tähenduse.

Me peame säästma vett, elektrit, fossiilseid maavarasid, keskkonda jne ning seda kontekstis - me ei tohiks neid asjatult ning arutult raisata !

Väga palju kohtab suhtumist - "pole sinu asi, kui palju ma vee või elektri peale kuus raha kulutan..."

Õigus, Sinu raha ei ole tõesti minu asi. Keskkonna näol reostad sa aga meie ühist kodu, vee ning taastumatute maavarade näol raiskad aga meie ühist vara.

Nii et - jah, see on minu asi.

See on meie kõigi asi.

Sest see on meie ühine kodu ja ühine vara !!!

Kui Sinu perel on ühine raha ning üks Sinu pereliikmetest raiskab seda arutult, mistõttu teistele ei jätku või jääb seda vähe, siis ei peeta seda enamasti õigeks või aksepteeritavaks käitumiseks. Nii käituvad vaid egoistlikud ja hoolimatud inimesed või siis näiteks sõltlased, kumbagi neist ei vaadata hea pilguga.

Ka oma kodu korrashoidmist peetakse üldjoones normaalseks ning pigem tavapäraseks käitumiseks ning ühises elamises, nagu näiteks korterelamu, suhtutakse ka ühises omandis olevatesse ruumidesse enamasti hoolivalt ning suhtutakse taunivalt neisse, kes seda ei tee.

Kindlasti on siin-seal ka inimesi, kes oma kodust ei hooli, kelle elamine on räpane ning kelle jaoks on loomulik, et prügi jääb sinna, kus see parasjagu juhtub olema. Üldiselt nimetatakse selliseid inimesi asotsiaalideks ning ka nemad ei ole ühiskonna poolt eriti aksepteeritavad.

Ometigi tundub mulle, et kui hakkame ühist kodu ja vara vaatama veidi laiemas mõistes - keskkond, tastumatud maavarad, jne -  on arusaamad ja suhtumine kuidagi väärastunud ning eelmainitud egoistlik ning asotsiaalne käitumine on pigem aksepteeritav ja viltu vaadatakse hoopis neile, kes meie ühisest varast ja kodust hoolivad !

Rohelised, ökohullud, puukallistajad, keskkonnafriigid - neid silte leiab vist teisigi.

Ma ei vaidle, et sarnaselt usuhullude või marurahvuslastega, on olemas ka ülimalt äärmuslikke ning kohati isegi lapsikult ja  naeruväärselt käituvaid looduse kaitsjaid (näiteks PETA), kuid äärmused välja jättes, peaks inimese loomulik ning tavapärane käitumine olema säästev ja hooliv, mitte raiskav ja reostav.

Keskkond, puhas vesi ja taastumatud loodusvarad on meie kõigi ühised ressursid. On loogiline ja loomulik, et misiganes ressursse tuleks kasutada nii, et ei tekiks "võlgnevust".

Kui minu igakuine sissetulek on  suuruses N, kuid minu väljaminekud N+Y, olen ma võlgades, sest ei suuda oma väljaminekuid katta. Heal juhul suudan ma võlgnevused lähima ajaga tasuda, halvemal juhul  hakkab  aga igal kuul järjest rohkem ja rohkem neid "Y"´d kuhjuma ning viimaks pean endale tunistama - olen pankrotis.

Õige on elada nii, et võlgnevusi ei teki, veelgi õigem nii, et  suudaksin ka midagi "kõrvale panna".

Selmoel peaks suhtuma ka keskkonda ning sellega seonduvasse, kusjuures tingimused on siinkohal veelgi karmimad. Vähe sellest, et puhta vee ning taastumatute loodusvarade näol raiskad sa lisaks enda "sissetulekule" ka kõigi teiste vara, ei anta Sulle seejuures ka võimalust "tagasimaksmiseks".  Kui oled oma "sissetuleku" kord juba raisanud, siis nii see ka on ja jääb.

 

Tagantjärgi on igaüks loomulikult tark ja ütleb "enam ma nii ei teeks", paraku on siis juba hilja.  Isegi naabrimees ei saa Sind välja aidata, sest see, mille ära rasikasid, oli meie ÜHINE vara.

Selles "mängus" paraku RESTART nupp puudub.

Siinkohal meenub jällegi  Michael Moore´i "unenägu" raamatust  "Dude, Whre´s my Country ?"

Ka nii võib inimeste suhtumist muuta :-)

Deutsche Bank otsustas Madison Square´i parki üles seada suure elektroonilise "kella", mis näitab inimestele, kui suur on CO2´e emissioon igas sekundis.
Selle 7 korruselise maja kõrguse kella idee on panna inimesi rohkem mõtlema kasvuhoonegaaside ja globaalse soojenemise ning selle mõjude üle.  Praeguseks on näitaja jõudnud  3,64 trillioni tonnini, mis on viimase 800 000 aasta kõrgeim CO2 tase meie atmosfääris.
Uuringud näitavad, et igas sekundis paiskub keskkonda ca 800 tonni CO2´e.

 

Solar forest - päikesemets elektriautodele

Et üha rohkem inimesi saab aru keskkonnahoiu tähtsusest on loomulik ka see, et elektriautode arv erinevate riikide teedel üha kasvab.
Esialgu võib elektriauto tunduda küll rõõmsa ning "rohelise" sõiduvahendina, siis aga ollakse fakti ees, et autot on vaja laadida ning seistakse silmitsi uue probleemiga - elektritootmine saastab keskkonda.

Kui hakata uurima auto laadimiseks vajaliku elektrienergia tootmisega kaasnevat keskkonnasaastust peab kurvastusega tõdema, et nii mõneski riigis (nagu näiteks Eesti) ei pruugi elektriauto olla üldsegi keskkonnasäästlik. Kuigi sõidu ajal on CO2 emissioon NULL, võib sõltuvalt autost ja mudelist mõnigi elektriauto saastada laadimise näol keskkonda isegi rohkem, kui ökonoomne kesklassi pereauto.

Õnnelikud on need, kes elavad keskkonnast hoolivas ning tulevikku suunatud mõtlemisega riigis nagu näiteks Island või Taani, kus suurem osa elektrienergiast toodetakse "rohelistest" ning taastuvatest energiaallikatest, peamiselt fossilkütusest elektrit tootvates riikides jääb üle vaid nukralt ohata.

Või kas on ikka nii ?!

Dynamic City Foundationi eesistuja Neville Marse (Inglismaa) tuli välja ideega luua elektriautode laadimiseks nn. "päikesemetsad" või "pargid". Iga selles pargis asuv "puu" on varustatud fotoelementidega ning puu allosas on pistikud autode keskkonnasõbralikuks laadimiseks.

Foster + Partners´i iseseisev roheline superlinn

Lõuna Korea valitsus teatas oma kavatsusest ehitada autonoomne superlinn. Projekt on loodud Foster + Partners poolt ja ühtekokku hakkab Incheoni ökolinna nime kandev ökolinn majutama 320 000 elanikku.
Linn on planeeritud kohana, kus hakatakse arendama ning propageerima  säästvat tööstust fotogalvaaniliste elementide (päikesepaneelid), vesinikkütuse elementide, biomassist valmistautd kütuse  ning tuuleturbiinide  tootmiseks.
Linn peaks valmima lähima 10-15 aastaga, ehitiste kõrgus ei ületa 50 meetrit ning ehitiste alla jääv maa-ala kompenseeritakse "roheliste katustega". 

Valmib maailma suurim Päikeseenergiajaam

Ordose kõrbes  peaks aastaks 2019 valmima maailma suurim, 2000 megavatine päikeseenergiajaam. See ligi 65 km2 hõlmav päikeseenergiajaam suudab toota elektrit koguses, millest piisab kolme millioni majapidamise tarbeks.

Ei saa jätta märkimata, et selle jaama valmides saab Hiinast, mis on praegu maailma suuruselt teine elektritarbija ning suurim saastaja, üks olulisemaid riike päikeseenergia tootmises ning suurim rohelise energia tootja maailmas.

Fotol  18 megavatine Kyocera päikeseenergijaam Hispaanias.

Vesinikuautod Saksamaal

Üha enam ja enam pööravad arenevad ning tuleviku suunas mõtlevad riigid tähelepanu keskkonnasõbralike liiklusvahendite propageerimisele ning kättesaadavusele.
Kuigi  sagemini pööratakse tähelepanu elektriautodele, hakkavad ka vesinikkütusel sõitvad autod järjest rohkem populaarsust koguma.

Septembri algul tuli sellega seoses hea uudis Saksamaalt. Nimelt plaanib Saksamaa hiljemalt aastaks 2015 valmis saada tervet riiki hõlmava vesinikutanklate keti. Tanklate keti loomisega on ühinenud kaheksa firmat, teiste hulgas ja Daimler, Shell ning maailma suuruselt neljas kütusekompanii Total.

Esimese etapina hakatakse 2009 lõpp kuni 2011 vesinikkütust inimestele tutvustama ühistranspordi vahendusel ning ehitama ka esimesi tanklaid.
Teise etapina ehitatakse välja tervet riiki hõlmav vesinikutanklate kett ja paisatakse massmüüki erinevad vesinikkütusega sõiduautod.

Saksamaa eeskujul on otsustanud vesinikutanklate keti rajada ka Kanada, Taani, Rootsi, ning Norra.
Kanadas on esialgu plaanis rajada terviklik vesinikutanklate infrastruktuur maanteel, mis ühendab Vancouverit Whistler´iga. Valmis peaks see saama 2010 aasta taliolümopiaks. 


Taani, Rootsi ning Norra on plaaniks võtnud rajada ühine, kõiki kolme riiki ning lisaks Saksamaad ühendav tanklatevõrk.

Avatakse maailma suurim avamere tuulepark

Taani teatas, et loodab sel nädalal avada maailma suurima avamere tuulepargi "Horns Rev 2". 
Uus tuulepark hõlmab 35 km2 suuruse ala ning koosneb 91 turbiinist, mis suudavad ühtekokku toota 209 megavatti elektrienergiat - piisav kogus, et varustada elektrienergiaga ligi 200 000 majapidamist. 


"Horns Rev 2"  vähendab märkimisväärselt süsiniku emissiooni ning on märkimisväärne samm Euroopa plaanidest tõsta rohelise energia osakaal eletrkitootmises 20%´i aastaks 2020.


Kui avamere tuuleparkide projekti arendamine jätkub, suudab Euroopa toota kuni 10% kogu vajaminevast energiast tuuleparkidega, lisaks luuakse seeläbi aastaks 2025 ühtekokku 200 000 uut töökohta.

Üks väike võlgnevus

Olen juba ammu lubanud, et uuendan meie talu kodulehekülge, tegemisi on olnud paraku nii palju, et lehekülg on tõepoolest unarusse jäänud. Nüüd on see viga parandatud ja uuendatud-täiendaud lehekülg kenasti saadaval.

Leiad meid endiselt SIIT

Soome ajalehe Aamulehti suur lambitest (kokkuvõtlik ülevaade)

Soomlaste "Aamulehti" on koostöös "Messi Sähkö Oy´ga"  võtnud nõuks korraldada testi, milles osaleb ühtekokku 10  lampi.

Kaks neist on 60W hõõglambid, ülejäänud kaheksa väidetavalt sama tugevat valgust andvad 11W kompaktluminofoorid, ehk säästulambid. Kõik kümme lampi on ostetud erinevatest kauplustest ning valik on tehtud juhuslikult.
Lampide margid, tootjad ning hinnad avaldatakse ajapikku testi käigus.

Vastavalt pakendil leiduvale infole on hõõglampide elueaks lubatud 1000 tundi ning säästulampidel (sõltuvalt tootjast ja margist) 6000 - 15 000 tundi.

Lambid põlevad võrdsetes tingimustes ning saavad elektrit samast allikast, ehk siis juhuslik voolukõikumine mõjutaks sarnaselt kõiki testis osalevaid lampe. Lambid on tööle pandud kolmetunniste tsüklitena -  2h 45min põlemist, 15 minutit "puhkeaega". Kokku teeb see ööpäevas 22 tundi põlemist ning 8 sisse ja välja lülitust.

Kõikide lampide valgustugevust mõõdetakse regulaarselt.
Test kestab, kuni viimane lamp oma töö lõpetab.

Kokkuvõtlik ülevaade katse praegusest käigust:

Katse alguses mõõdeti kõikide lampide valgustugevus. Mõõtmised sooritatakse luxmeetriga, mis asetseb 30*55 cm peegeldumisvastase kattega valguskindlas mõõtekastis.


Esmase mõõtmise tulemused :


Hõõglamp 1  :  186 lux
Hõõglamp 2  :  183 lux
Säästulamp 1 : 185 lux
Säästulamp 2 : 184,5 lux
Säästulamp 3 : 184,4 lux
Säästulamp 4 : 184 lux
Säästulamp 5 : 184 lux
Säästulamp 6 : 183,7 lux
Säästulamp 7 : 184 lux
Säästulamp 8 : 183,4 lux

Esimene valgustugevuse kordusmõõtmine sooritati 108 tundi peale katse algust. 
Nagu arvata võis, oli mõlema hõõglambi valgustugevus sama.
Üllatusena selgus, et kõikide säästulampide valgustugevus oli paranenud ca 1 lux võrra !

"Messi Sähkö Oy" tegevjuht põhjendas seda sellega, et kõik kompaktluminofoorid, ehk säästulambid,  vajavad peale kasutusele võtmist stabiliseerumis või nii ütelda "sissetöötamisaega". 
Ametlikes ning teaduslikes katsetes mõõdetakse luminofoorvalgustite valgustugevust alles peale vähemalt 100 tunnist töötamist. 
Otse pakist võetud luminofoori valgusjõud ei ole ametlikult võttes mingi näitaja, siiski peab see vastama nõuetele ning ei tohi pakendil toodud näitudest oluliselt erineda.

* Esimene testlampidest lõpetas oma töö, kui katse algusest oli möödas 859,5 tundi. Nagu arvata võis, oli tegemist hõõglambiga. Esimeseks "loobujaks" selgus olevat Philips Softone 60W hõõglamp. 
Tootja poolt lubatud 1000 töötunnist jäi puudu tervelt 140,5 tundi.
Lamp oli ostetud 1.20 EUR eest Kaleva "Prismast"

* 1180 tundi peale katse algust lõpetas põlemise ka teine hõõglamp - Osram  Soft White.

* 1315 tundi peale katse algust mõõdeti taas lampide valgustugevust. Selgus, et kõikide säästulampide valgustugevus on paranenud veel 1-2 lux võrra !

* 2816 tundi peale katse algus lõpetas töö esimene säästluamp. Nii nagu eeldati, oli selleks testi kõige odavam, kõigest 2,95 EUR eest kauplusest Hong-Kong ostetud  Wirta säästulamp. Tegemist oli ainsa "säästulambiga", mis vastas energiamärgisel kõigest klass B näitudele.

* 4134 tundi peale katse algust. Kõik ülejäänud säästulambid põlevad kenasti. Lamp number kahel süttis peale viimast sisse-välja lülitust esialgu vaid üks toru, teise süttimine võttis kauem aega. Lamp number 8 nätab kõige halvemaid tulemusi - lambi sisepind on tumenenud, täisvalguse saavutamine võtab aega ligi 3 minutit, käivitusvalguse ja täsivalguse vahe on liialt suur. Lampi lähedalt vaadates võib märgata üksikuid roosakaid jooni. Ilmselt on tegemist testi järgmise "kustujaga"

Mõõtmistulemused näitavad, et kõikide korralikult töötavate lampide valgustugevus on veelgi paranenud. Ilmselt on lambid saavutanud nüüdseks oma täieliku stabiilsuse nii valgustugevuses kui ka värvuses.

Katses osalevate lampide senised valgusmõõtmise tulemused, klikka et vaadata !

.... jätkub niipea, kui saabuvad uued tulemused
Info eest tänud Markku´le ja Aamulehti´le.






 

Ökosõbralikud mobiiltelefonid

Ka mobiilitootjad mõtlevad sellele, kuidas oma tooteid luues keskkonda vähem reostada. Kas neid keskkonnasõbralikke telefone kas Eestis saada on , ei oska ma ütelda. Kes teab, andku märku.

1. Sharp SH002 Solar

See veekindel telefon kasutab laadimiseks esipaneelil asuvat päikesepaneeli. 30 minutit laadimist annab 140 minutit ooterezhiimi ja 2 minutit kõneaeg, 90 minutit laadimist päikesepaneeliga, annab ooteajaks 560 minutit ja rääkida saad 9 minutit. Tundub vähe ? See kõik kehtib loomulikult siis, kui peale laadimist telefoniga rääkida kohas, kus valgust ei ole. Valguse või päikese käes rääkides toimub laadimine ka sel ajal, kui Sina helistad.

2. LG Solar

LG uue mõttemalli "Life´s Good when its Green" esimene võsuke on valmis.

Telefoni tagaküljele asuv päikesepaneel lubab 10 minutise laadimisega rääkida tervelt 10 minutit !

Mida kauem telefon päikese käes seisab, seda kauem saad rääkida. Telefon jõuab ostjani keskkonnasõbralikus pakendis, mis on valmistatud vaid ümbertöödeldud vanapaberist. Aastaks 2010 loodab LG telefoni tootmisprotsessist eemaldada ka mitmete kemikaalide nagu broom, kloor, polüvinüülkloriid, jne kasutamise.

Telefonile saab lisaseadmena osta ka bluetooth autokomplekti, mille hulka kuulub autoaknale kinnituv päikesepaneel. Nii saad telefoni laadida ka autoga sõites.

3. Samsung Blue Earth

Samsungi ökotelefoni korpus on valmistatud ümbertöödeldud plastpudelitest. Telefoni müüakse taaskasutusse toodud paberist pakendis. Sarnaselt Sharpi ja LG telefoniga, on ka Samsungil laadimiseks päikesepaneel, kuna telefon ei ole veel müügile jõudnud, puudub info laadimis ning kõneaja kohta. Samsung ise lubab, et päikesepaneel annab piisavalt energiat, et saaksid rääkida igal ajal ning igal pool.

Erinevalt kahest eelkirjeldatud telefonist, on Samsung Blue Earth varustatud puuteekraaniga.

Vahva lisana on telefonisse ehitatud sammulugeja, mis näitab, mitu sammu oled sa päeva jooksul teinud ning mitu puud oled sa seeläbi päästnud, et ot sustasid autosõidu asemel jalgsi liikuda. Telefon jõuab müügile 2009 aasta teises pooles, loodame, et kunagi ka Eestisse.

4. ZTE The Coral-200

Seda päikesega laetavat mobiiltelefoni eristab teistest kaaslastest üks oluline asi - hind. Veidi alla 500 EEK maksev telefon baseerub Hollandi tehnoloogial ning loodi algselt hoopiski inimestele, kes elavad piirkondades, kus tavalise elektrienergiaga on probleeme. Üks tund laadimist annab ca 15 minutit kõneaega, mida ei ole küll palju, kuid arvestades telefoni hinda on tegemist siiski väärt ettevõtmisega. ZTE teeb praegu koostööd mobiilioperaatoiga Digicel, kes arendab mobiilivõrku arengumaades ning tegeleb päikeseenergial töötavate laadiajtega.

5. Motorola ReNew W233

Motorola sisenes ökosõbralike mobiiltelefonide turule maailma esimese süsinikuvaba telefoniga näidates, et hoolib ka sellest, mis saab nende tootest peale tema eluea lõppu. W233 korpus on valmistatud 100% taaskasutatavatest materjalidest ning isegi kasutusjuhend on trükitud ümbertöödeldud vanapaberile, kasutades keskkonnasõbralikku sojatinti. Karbis on ka eelmakstud ümbrik, mille sees saad telefoni vajadusel tasuta ümbertöötlusesse saata. Telefoni ooteaeg on ca 500 tundi, kõneajaks lubatakse kuni 9 tundi, mp3 mängija jaoks saad telefonile lisada kuni 2GB mälukaardi.

6. Sony Ericsson C901 ja Naite

Maailma üks populaarseim mobiilitootja - Sony Ericsson - on ökotelefonide turul suisa kahe mudeliga.

Nii C901 cyberhsot kui ka Naite on pakendatud minimalistlikusse ümbertöödeldud materjalidest pakendisse, mille juures materjalikasutus on viidud minimaalseks. Telefonidel on kaasas energiasäästlikud laadijad, mis tarbivad tavalistest laadijatest kuni 67% vähem energiat ning 100% taaskasutatavatest materjalidest valmistatud kõrvaklapid. Ka telefonide valmistamisel on kasutatud peamiselt ümbertöödeldavaid materjale, kasutusjuhend tuleb kaasa aga hoopiski elektroonilisel kujul, salvestatuna telefoni mällu.

Kasutatud materjal "Infoniac" ja tootjate kodulehed.

Testime säästupirne

See siin on sissekanne, mis hakkab ajas tasapisi uuenema ning täienema, seega soovitan aeg-ajalt siia uuesti tagasi tulla.
Nagu pealkirigi ütleb, hakkan testima erinevaid "säästupirne", ehk kompaktluminofoore, seda peamiselt sellest vaatevinklist, kas nad vastavad lubatud valgusele ning kas tegemist on uuemat või vanemat tüüpi lambiga.
Kuna teen seda (vähemasti esialgu) vaid oma "kulu ning kirjadega", ei ole täienemine just väga kiire, ehk saan paar pirni igal kuul testimiseks osta.

Veidi ka täpsustusi -

* Eestis on seadusega kohustuslik kõikidel kodukasutuseks mõeldud lampidel järgev tähistus : energiamärgis, lambi energiatarve/võimsus vattides (W), valgusvoo tugevus luumenites (lm), garanteeritud keskmine tööiga tundides (h), kompaktluminofooride puhul valguse värvus kelvinites (K). Ilma antud infota lampide müük on Eestis keelatud.

* minu mõte on kontrollida, kas säästulambid vastavad lubatule või mitte. Omast kogemusest tean, et on väga häid säästulampe, samas on suurel hulgal müügil ka tõsiseid saatalampe, mille müük tuleks lõpetada. Kui pakendil on info, et antud säästulambi valgusvoog on 650 lm, peaks see ka nii olema (lubatud on minimaalne kõikumine). Kui näitaja on lubatust oluliselt madalam, on tegemist tarbija eksitamisega ning sellised lambid tuleb müügilt eemaldada. Tean, et selliseid teste on tehtud mujal riikides müügil olevate säästulampidega (ise olen lugenud USA ning Inglismaa omi) , USA-s korjati müügilt ligi 14% säästulampidest, sest need ei vastanud nõudele - 1W energiatarbimise juures peab lambi valgusvoog olema mitte väiksem kui 60 lm.

* Hetkel testin lampe 100% inimliust faktorist lähtuvalt, ehk siis - ma ei kasuta mingit mõõteaparatuuri vaid hindan valguse ning värvi kvaliteeti lähtudes sellest, kuidas see inimsilmale paistab. Võibolla ongi see kõige parem ersioon testimiseks, sest vaatamata sellele, mida ütleb msin, on siiski oluline see, mida inimne ise näeb ja tajub.

Igasugune abi on alati teretulnud. Ühendust

võtta tommy@paabel.ee

***

* Esimene katsejänes kuulub kahjuks kohe ka rubriiki "kindasti ei soovita",
Tegemist on paljudes kauplustes ning marketites müügil olev odav säästupirnide seeria "e-lite".

Testitud lamp:
* tüüp - globe, 11W, soe valge.
* Hind - sõltuvalt kohast ca 45 EEK,
* Pakendiinfo kohaselt peaks see lamp vastama 55W hõõglambile.

Silma järgi hinnates on valgustemperatuur oluliselt väiksem, kui lubatud 2700K, sest valgus tundub pigem roosakas.
Kahjuks puudub pakendil igasugubne info tootja ning tootjamaa kohta, lampidetootjaga "E-Lite tech" ei ole neil midagi pistmist, logo on kavalal kombel disainitu "E-lite Computers" logoga sarnaseks.

Tegemist on tüüpilise "kaks lampi ühes pakis" odavate saastapirnidega, mille valgus on nõrk ja tuhm ning mis vajavad täisvalguse saavutamiseks ca 3-4 minutit soojenemist.
Ehk siis - tegemist on vanemat tüüpi lampidega.

Pakendil on olemas energiamärgis, kuid puudub kohustuslik info valgusjõu kohta luumenites. Elueaks lubatakse 6000 tundi. Võimsuseks üteldakse 11W ning valguse temperatuuriks 2700K (ehk siis soe valge).

***

Uueks katsealuseks on Pärnu Co-Marketist ostetud 11W Samsung Pleomax Prime. Selle  pigem odavasse hinnaklassi kuuluva säästulambi (58 EEK), näol on tegemist täiesti tavalise hõõglambi kujuga lambiga, mille keskmiseks elueaks lubatakse 8000 tundi ning valgustugevuseks 531 luumenit,mis pakendi info kohaselt peaks vastama 55W hõõglambile.
Ma ei saa siinkohal märkimata jätta, et kuigi Pleomax tootesarjas on kõikide valgustugevuste ning lambikujude juures olemas nii "Day Light", "Warm white" kui ka "Cool white" ning lisaks ka kõikidel lampidel nii tavaline kui peenike sokkel, oli Co-Marketis, nagu meie poodidesle tüüpiline, müügil vaid "Warm White" lambid.
Minu arvates peaks olema kohustuslik, et müügil oleks vähemasti iga võimsuse kõik soojustüübid, tegin selles osas Co-Marketile ka märkuse. Nüüd peaksid veel inimesed ise tekitama nõudluse, ehk küsima teisi lampe.

Tagasi lambi juurde. Ehkki tegemist oli sooja valgusega ning 55W hõõglambile vastava säästulambiga, oli tulemus mind üllatav. Lamp soojeneb ruttu, saavutab normaalse valguse ca 30 sekundiga ning maksimumvalguse umbes 1,5 minutiga. Valgus on ühtlane (ei värele), värvus on puhas ja valgusjõud hea.  Võrreldes teiste sooja valgusega lampidega, on selle lambi valgus isegi pigem neutraalne. Lubatud on  55W hõõglambi valgus - silmaga hinnaes on valgus tõepoolest veidi nõrgem, kui 60W hõõglamp, samas tunduvalt eredam, kui 40W hõõglamp. Minu elutoa laes olevast ühest  lambist on küllalt, et toas oleks mõnus ning piisav valgus, seda isegi lugemiseks. 60W hõõglambiga on valgust veidi rohkem, samas - lubatud ongi 55W ning ma ei tunne, et vajaksin elutoas tugevamat valgust. Kahju, et Co-Market müüb seda tooteseeriat niivõrd poolikuna, hea meelega tahaks testida ka neutraalset Day Light lampi.

KINDLASTI JULGEN SOOVITADA !