Selle 7 korruselise maja kõrguse kella idee on panna inimesi rohkem mõtlema kasvuhoonegaaside ja globaalse soojenemise ning selle mõjude üle. Praeguseks on näitaja jõudnud 3,64 trillioni tonnini, mis on viimase 800 000 aasta kõrgeim CO2 tase meie atmosfääris.
Uuringud näitavad, et igas sekundis paiskub keskkonda ca 800 tonni CO2´e.
Posts
2 comments:
Lubage küsida, kas CO2 emissioonide puhul käib jutt inimtekkelisest CO2-st (mis moodustab ca 1,5 % looduslikust CO2-e ringlusest)?
Oleks tore, kui võrdluseks toodaks vulkaanipursetest atmosfääri paisatud CO2 kogused. Ning CO2 ja veeauru võrdlev kasvuhooneefekt. Nagu ka CO2-e ja atmosfääri keskmise temperatuuri põhjus-tagajärg tegelik seos.
Ehk siis, tore, kui me kõik üheskoos lõppevaid loodusressursse säästame, kuid ärgem põristagem trumme ühe hädise kliimaparameetri ümber. Tühise osakaaluga (0,038 %) ja vähese kasvuhooneefektiga (270 x väiksem k.e. efekt kui veeaurul) gaasi ümber, millest inimtekkeline osa on kaduvväike. Gaasi ümber, mille kogus Maa ajaloos viimase 2 miljardi aasta jooksul väikeste kõrvalekalletega aina vähenenud on. (küsimus: mitu jääaega on viimase 800 000 aasta sees olnud?)
jah, jutt käib "inimtekkelisest CO2-st", mille osakaal ei ole paraku kaduvväike.
Ning kas soovid väita, et kuna osakaal on väike, siis ei tulekski selle teket vähendada ? Sellist väidet olen erinevate säästmiste kohta ennegi kuulnud ja tekib tunne, et kui säästad vähe, siis pole pigem üldse mõtet säästa. Väga väär.
Mitu väikest teeb paraku kokku ühe suure ja kui inimtekkelise CO2´e emissiooni ei vähendata, on sul kokku N+1 reostajat ja reostus seeläbi suurem.
Viimase mõnekümne aasta
jooksul on maakera keskmine temperatuur kasvanud kuni 0,03°C aastas.
Oluliselt on vähenenud liustike pindala, kiirenenud liustike sulamine ning tõusnud maailmamere tase.
Vaidlused inimtegevuse mõju ulatuse üle maakera kliimale küll kestavad,
ometi ei kahtle keegi faktis, et inimtegevus mõjutab maakera kliimat, seeläbi mõjutades kõiki maakera elanikke, nende eluolu ja toimetulekut.
Kui Euroopa liidul on õnnestunud vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni juba ligi 4% võrra, siis ma ei ütle, et see oleks "kaduvväike" kogus, nagu Sina väidad. Eestis on praegu kasvuhoonegaaside emissioon iga elaniku kohta ca 10,2 tooni aastas ja seda ei ole teps mitte vähe. Ka ei saa seda nimetada kaduvväikseks osaks.
CO2 emissiooni arvestuslik kogus ühe ruutkilomeetri kohta (inimtegevuse tagajärjesl) on maailmas keskmiselt 157 tonni.
Keskkonnasäästlik mõtteviis seisneb selles, et iga inimene siin maailmas saab anda oma väikese panuse keskkonna säästmisel, mis summaarselt on vägagi määrav panus.
Kõik või mitte midagi suhtumine on kahjuks paljude seas tüüpiline aga ülimalt väär.
Post a Comment