23 September 2009

LED valgustus

Internetis otsides õnnestus mul leida kaks huvitavat  lehekülge  "Eesti LED",  ning "FESTING" mis tegelevad  LED lampide müügi ja tutvustamisega.
Võrreldes paljude poodidega, on nende hinnad küll oluliselt soodsamad, siiski tuleb arvestada vähemalt paarisaja kroonise väljaminekuga ühe lambi kohta, mis esialgse investeeringuna hõõglampide väljavahetamisel, teeb kokku küllaltki märkimisväärse summa.

LED lampide plussiks on väga pikk eluiga, mis müüjate sõnul peaks tänapäevaste LED lampide puhul olema ca 50 000 tundi, uuemate mudelite puhul aga kohati küündima isegi üle 100 000 töötunni. See tähendab umbes 12-13 aastat katkematut tööd. Lisaks turvalisus ja töökindlus ning ülimalt väike energiatarbimine. LED lambid on 100% taaskasutatavad ning mis peamine NAD EI SISALDA ELAVHÕBEDAT. Ehk siis võrreldes säästulambiga on nad keskkonna seisukohast tõepoolest ohutud.

LED lampide energiatarbimine - 75W hõõglambile vastab 8,2W LED lamp, nende  hinnaklass on paraku umbes 400 - 500 EEK !!  Samaväärse valgusega säästulamp maksab umbes 150-200 EEK.

MIINUS - võttes arvesse nii tunduvalt väiksemat energiatarbimist (ca 85% väiksem, kui hõõglambil) kui ka seda, et üks LED lamp elab üle umbes 50 hõõglampi (keskmine eluiga 1000h), on nende hind antud hetkel siiski liialt kõrge ning ei tasu ennast ära ka pikemas perspektiivis.
























Kui küsida, kas siis üldse on mõtet pingutada energiasäästmisega ja kas meie energiakulu on tõesti liialt suur, siis on vastuseks JAH !
Eestis kulub keskmisel perel 8-12% eelarvest elektrienergiale, enamustes Euroopa riikidest on selleks näitajaks 2-3%. Selle võrra on tunduvalt suurem ka meie tekitatud keskkonnareostus, lisaks toodetakse Eestis suurem osa elektrienergiast taastumatutest ressurssidest.  

Eestis on nn. "rohelise energia" ehk siis taastuvenergia osakaal kogutootmisest alla 2%
Aastaks 2015 tahetakse Eestis rohelise energia osakaalu tõsta 8% peale.
Isegi selle 2015 aastaks plaanitud näitajaga oleme me Euroopa liidus häbiväärselt EELVIIMASEL KOHAL.




Ometigi on Eestis olemas väga head tingimused taastuvenergia kasutamiseks.
Ma ei hakka siinkohal rääkima Islandist, kelle taastuvenergia osakaal on peaaegu 100%,  toon siia võrdluseks näiteks lähinaaber Rootsi, kelle rohelise energia osakaal energia kogutoodangus on aastaks 2010 planeeritud 50% või Soome, kelle rohelise energia osakaal aastaks 2010 on planeeritud 22%.
Peab kurvastusega ning häbiga tõdema, et kui suurem osa Euroopast vaatab asju pilguga "GO GREEN !!", on Eesti suhtumine hetkel tõsiselt "NO Green"







11 comments:

Urmas said...

Ärme unusta, et kütteperioodil on hõõglambi kasutegur 100%. Pealegi, hõõglambi tootmine ja utiliseerimine on keskkonda vähesaastav.

Tõsi, lõuna pool, kus hoonete kütmise asemel hooneid jahutatakse, ei ole hõõglamp kuigi arukas valgusallikas, meil aga... Ja üldse, riikide energiatarbimisi pingeritta seades tuleks arvetsada kohalike oludega. Peale selle, et meil on siin talvel külm, on meie veneaegsed hooned väga kehva soojapidavusega, meie suurim raiskamine tuleneb kehvadest majadest. Hõõglampitramburai asemel võiksime majade soojustamisest rääkida.

Tommy said...

jutt hõõglambi kasutegurist "küttekehana" on üks vahva, kuid väga rumal linnalegend. Parafraseeerin Sinu enda ühte teist kommentaari - "tegemist on kaduvväikse osaga".
Sedagi on katseliselt uuritud, proovitud ja tõestatud. Et hõõglambil oleks Sinu elamise temperatuuris mingigi märkimisväärne osa, peaks Sul igas toas põlema päris paras hulk vähemalt 100W lampe, mis on ise juba absurdne.
Aga kõige lihtsam - võta niimitu 60W hõõglampi (kõige tüüpilisem lamp koduses majapidamises), kui Sul kodus on lampe, pane need kõik korraga põlema ja mõõda, kui palju mõjutab see Sinu elamise temperatuuri ! Ja siis mõtle sellele, kui palju seejuures energiat raisati.
Ma ei hakka Sinu "rõõmu rikkuma" ega tulemusi ette ütlema :-)

Kui palju tõstab kümme vihmapiiska Läänemere veetaset ?

Muideks - ka säästulamp läheb teatud määral soojaks, samuti uued ksenoonhõõglambid ja halogeenid. Kõik need (lisaks LED`ile) on lubatud alternatiivid energiakuluka hõõglambi asendamisel.
Küsimus on kulutatud energiahulga ning seeläbi tekitatud keskkonnaroestuse ja reaalse kasuteguri suhtes. Hõõglambil ei ole siin mingit võimalust...

Hõõglambi tootine ja utiliseerimine on tõepoolest vähe(m) saastav - selles olen Sinuga 100% nõus, küll aga teeb ta selle mitmekordselt tagasi oma suure energiakuluga.
LED lampide tootmine on pealegi veelgi vähem keskkonda reostav ning detailid on taaskasutatavad.

Kui kõrvutada keskonnareostus, mis tekib näiteks säästulambi ning hõõglambi puhul - see tähendab siis tootmine + kasutus + eluiga + utiliseerimine, siis paraku on tulemus seline, et oma tõsiselt suure energiakulukuse tõttu, saastab hõõglamp oma elutsükli jooksul keskkonda rohekm kui säästulamp, LED aga saastab neist veel kordads vähem.

Urmas said...

Ma ei saa kuidagi nõus olla, et valgusti kehva küttekeha oleks. Ütleme et minu toas 20 kraadi C hoidmiseks on vaja ruumi tuua 1 kW (soojus)energiat. Ei ole mitte mingisugust vahet, kas see elektrist soojuseks muundunud energia (juhtmeidpidi minu tuppa toodud elekter muutub 100% soojuseks) eraldub külmkappidest, arvutitest, hõõglampidest, kreissaagidest, elektriradiaatorist, televiisoritest jne jne. Vot siin ei saa me öelda, et „kaduvväike osa“. Pannes kodus tuled põlema, langeb osa sellest vajalikust 1 kW-st valgustite kanda. Pannes põlema 10 100 W-st või 100 10 W-st lampi, suudavad need lambid mul toas 20 kraadi C hoida, tasakaalustavad õue lekkivat soojusenergiat. Ehk siis, täpselt nii palju kui mingisugune elektritarviti elektrit tarbib, täpselt nii palju ka tuppa soojust eraldub.

Jah, ma möönan, et Eesti keskmise eluruumi kütteseadmed üsna kehvakesed ja mitte isereguleeruvad, st lisakütteseadmed kipuvad temperatuuri tõstma, st vajalikust tuppapumbatavast 1 kW-st saab nt 1,2 kW, mis kõik 100%-selt muidugi läbi seinte-akende õue pumbatakse. Teiseks, on odavamaid kütmisviise, kui elekter. Kuid öelda, et lampidest kui kütteseadmetest rääkimine on vale, ei ole tõene.

Tommy said...

hõõglambi ning otstarbekohase küttekeha kütteväärtusi ei saa paraku 1:1 võrrelda.

Ütled järgmist

"Pannes põlema 10 100 W-st või 100 10 W-st lampi, suudavad need lambid mul toas 20 kraadi C hoida,"

Esiteks 10 100W ja 100 10W lampi annavad ruumi täiesti erineva soojuse, kuigi energiakulu vattides on võrdne. Põhjus on lambi, kui küttekeha soojust eraldava ala pindalas.

Seda "kütan hõõglambiga tuba" väidet on korduvalt ja korduvalt proovitud, viimane, mida nägin, oli vist "Müüdimurdjate" katse.

Kui toa temperatuur on 13 - 15 C või kõrgem, ei anna 100W hõõglamp mitte mingit effekti ruumi temperatuuri muutmise juures ! Ma ei mäleta, mitu 100W lampi neil vaja läks, enne kui 12 m2 ruumi puhul mingit märgatavat mõju oli, aga üldkokkuvõttes oli tulemuseks - "myth busted".

Pealegi - ma ei tea, kuidas Sinul, aga minu tubades küll ei põle mitu 100W lampi iga toa kohta !
Laelambis maks 60W - 75W samaväärne lamp (meie peres ei ole juba ammu ühtegi hõõglampi) ja heal juhul põlev üks põrandalamp. Tuled põlevad vaid seal toas, kus ise viibime.

Selleks,et oma maja hõõglambiga kütta, (et oleks mingigi mõju hõõglambil kui "küttekehal"), peaks Sul põlema igas toas päris kena hulk 100W lampe ning seda kõikides tubades.

Aga - proovi järgi ! Päris tore oleks Sinu poolt tulemusi kuulda. Lülita omal toas (korterism, majas - ma ei tea, kus sa elad) küte välja ning lao ritta nii palju hõõglampe, et see annaks Sulle tuppa 20 C sooja.

Minul on hetkel toas ilma kütmata 19 C (lihtsalt hästi soojustatud maja). Kolm 100W lampi ei suuda ka peale mitmeid tunde põlemist toa temperatuuri isegi kraadi võrra tõsta !

Urmas said...

Mul ka praegu ei köeta veel ja korteris on 19 kraadi. Ja pole ühtegi 100 W-st hõõglampi, on 4 "säästulampi" ja siis mõned väiksemad hõõglambid. Hetkel põleb üks 24 vatine „säästukas“. Aga see selleks. 

Ma ei ole küll Müüdimurdjate seda osa näinud, kuid kui nad sellisele järeldusele jõudsid, nagu kirjeldad, siis energeetikuna väidan, et nad eksisid. Tõsimeeli väidan ja oleks valmis nendega sel alal vaidlema ja enda seisukohti kaitsma. Mitte et ma uskumatu toomas olen, kuid tuginen koolis õpitule (TTÜ) ja ise loetule.

Veelkord, toas, korteris, majas tarbitud elekter muundub 100% (*) soojuseks. Külmkapi kompressoris mootori mähistes/kompressoris/komprimeeritavas aines, televiisoris kõikvõimalikes elektroonikakomponentides, kreissae puhul mootoris/soojenenud kettas/saetud puudes/saepurus. Samamoodi ka lampides. Hõõglamp on 100 W-ne siis, kui ettenähtud/soovitud temperatuuriga hõõgniit tarbib = annab keskkonda 100 W elektrilist võimsust. Kui ta ei suudaks keskkonda kogu tarbitud elektrist muundatud soojust üle anda, suureneks tema temperatuur seni, kuni saabub tasakaal. Igal juhul saab elektrist soojust. Osa (hõõg)lambi poolt tarbitud elektrist muundub valguseks ja lahkub ruumi? Jah, seda kirjeldab Wieni nihkeseadus. Kuid, mis sellest valgusest toas edasi saab? Valgus neeldub seintel, mida tumedamat tooni seinad on, seda intensiivsemalt. Neeldunud valgus muutub aga jällegi soojuseks. Ja seda igasuguse seinakatte või värvi puhul. St, kui ruumil poleks aknaid, kust osa valgusest õue pääseb, muunduks igat tüüpi valgusti puhul kogu tarbitud elekter 100% soojuseks. Lampidega toa kütmine pole kõige arukam seetõttu, et lambid on tavaliselt laes, küttekehad võiks aga madalamal olla, et konvektsioon paremini õhku segaks ja meil ka põrandal soe oleks. Pealegi, elektriradikas on pikemaealisem ja reguleeritav.

Aare Baumer ka pahandas raadios minutaolistega, kes hõõglampe ka kui küttekehadena näevad. Ometigi olen veendunud, et energia jäävuse seadus on kohaldatav ka korterit/maja vaadeldes. Ehk siis, maja on väliskeskkonnast seintega eraldatud ruum. Kuna seinad ei ole absoluutselt soojapidavad, siis selleks, et toas säilitada 20 kraadi C (kompenseerida seinte/akende kaudu õue lahkuvaid džaule), tuleb tuppa pidevalt soojust pumbata. Seda võib teha puudega-ahjuga, keskküttega, elektriga jne. St kui tuua tuppa sületäis puid, nt 48 kWh jagu ja kui ahju kasutegur on 0,5, siis eraldub meie tuppa 24 kWh energiat. Sama koguse energiat võime tuppa tuua elektrijuhtmeid pidi, nt 1 kWh tunnis, 24 kWh ööpäevas. St kui meie elektriarvesti on lugenud 24 kWh (leidnud integraali amprite ja voltide korrutisest), siis tähendab see seda, et selline kogus elektrit on majas soojuseks muundunud. Ükskõik milliste tarvitite läbi. Kahtleja võiks endalt küsida, kui elektrist soojus ei saa, siis kuhu see energia kaob?

(*) 100% ei ole päris 100%, kui sooja vett kütame elektriboileriga – sel juhul väljub majast mingi osa elektrist toodetud soojusest sooja veega kanalisatsiooni kaudu. Nagu ka pesumasinas soojaks köetud pesuveega. Samuti tassime pisikese osa elektrienergiast kodust välja igasugustes akudes. :-) Ning ka osa tubasest valgusest lahkub akende kaudu õue.

Tommy said...

Urmas !
Seda, et tee see asi ise katsena läbi, ei mõelnud ma mitte irooniana vaid tõsimeeli !
Mina tean vaid seda, mida on juba katsetatud ja ise ma seda proovinud ei ole.
Energiajäävuse seadusest lähtuvalt peaks Sul õigus olema, samas tundub mulle, et õigus on ka neil kes ütlevad, et seljuhul võiks ka radiaatorid olla vaid pisikesed ca küne 100W pirni suurused.

Vanasti, kui oled need "vene aegsed" radiaatorid, lasti sinna sisse nii kuum vesi, et ei saanud kätt vastu panna. Toas oli mõnuselat 20-25 kraadi sooja. Meie majal on oma küttesüsteem ning uut tüüpi radiaatrid, kuhu suunatakse kõigest 30-35 C vesi ja sellest piisab, et kütta tuba sama soojaks, kui Vene aegne radiaator oma särtsuvkuuma pinnaga. Küsimus on väidetavalt soojust kiirgava keha pindalas.
Tõde on kusagil vahepeal.

Ja nagu olen siin blogis (kusagil) juba maininud, on minu arvates riikides, kus suurem osa elektrist toodetakse rohelisest energiast, säästulambil keskkonda arvestades hoopis vastupidine toime !
Samuti tekib mul küsimus asju passiivmajade seisukohast vaadates !

Juhtusin lugema sellist väidet (ei ütle, et see on õige või vale) -
kui võtad kilovatise soojuskiirguri, saad kilovatist 9 osa soojust, 1 osa valgust. Kui paned kõrvale 10 100W lampi saad, sealt energiatarbimist silmas pidades 1 osa soojust ja 9 osa valgust.
Ilmsel tmingit sooja annab,siiski mitte piisavalt et mõjutada korteri üldtemeperatuuri. Energiakulu, selleks, et saavutada toas sama temperatuuri kui soojuskiirguriga, on ligi 10*, ehk siis asjal ei ole mõtet.

Aga kui on huvi ja tahtmist - teeme selle katse ära !

Tommy said...

Veidi uurides, küsides ja ringiotsides sain hõõglambi "kütteväärtuse" järgmist infot :

Võttes arvesse väidet et tarbitud energiast 10% muutub hõõglambi puhul valguseks ja 90% soojuseks
(tegelikkuses sõltub see suhe lambi võimsusest, ruumi temperatuurist ja veel paljudest faktoritest) oleks õige käitumine
järgnev :

* sooja kliimaga riikides - vahetada hõõglamp energiasäästliku lambi vastu, et vähendada ruumi jahutamisvajadust ja sellega kaasnevat lisaenergiakulu.

* külma kliimaga riikides - vahetada hõõglamp energiasäästliku lambi vastu ning kompenseerida see väidetav tekkiv temperatuurivahe mõne oluliselt energisäästlikuma ning keskkonna seisukohast vähem reostava küttemeetodiga.
Seda eriti riikides kus suurem osa elektrist toodetakse taastumatu kütuse baasil.

* Kui kasutad elektrikütet - oleks õige mõelda üldse kekskkonnasõbralikuma küttelahenduse peale.

Kui võrrelda 100W hõõgalmpi "küttekehana" näiteks õliradiaatoriga (sama võimsuse juures), kuluks 100W hõõgalmpidega ruumi "kütmiseks" ning temperatuuri hoidmiseks mitmeid kordi rohkem energiat.

Kui vaadata reaalset elusituatsiooni, mitte "ideaaltingimusi", tuleks alustada esiteks asukohast.
Miks ei ole radiaatorid kinnitatud lae alla ning miks on parim lahendus justnimelt põrandaküte ?

Siin tulevad mängu esiteks kaks faktorit - soojust kiirgava küttekeha pindala ning asukoht, ehk kus ning milliselt alalt toimub soojusülekanne.

Teatavasti tõuseb soojus alt üles.
Asetades küttekeha kõrgele, koguneb koguneb soojus lae alla, reaalses elus ei ole meil olemas ideaalse soojusisolatsiooniga maju (kui passivmajad välja jätta) ning energiajäävuse seadust hakkab kärpima läbi akende ning lagede tekkiv soojakadu.
Just seesama lekkiv soojus ja ümbritseva ruumi temperatuur on see, miks soojust kiirgava allika pindala peab olema võimalikult suur - väike pindala erladab soojust väikesele ruumialale ning see jahutatakse liialt kiirelt maha.

Kolmas ja olulisim erinevus seisneb selles, kui palju üks või teine soojusallikas suudab
soojust akumuleerida. Just siin tekib kordades suur vahe soojendamiseks kuluva energia hulgas ehk energiatarbimises ning just siin petiub küsimus - miks kilovatine radiaator tarbib reaalselt vähem eletrkit, kui 10 100w hõõglampi.

Miks täidetakse õliradiaatorid õliga, kui võiks ju lihtsalt radika sees oleva tenni otse stepslisse pista?

Ruumi soojendamise ja energia tarbimise seisukohalt on suur vahe, kas Sa paned akna alla nt. suure pindalaga ja madala pinnatemperatuuriga õliradiaatori või riputad keset tuba sama võimsa triikraua.

Hõõglamp ei akumuleeri soojust, elektrit tarbitakse täismahus terve
aeg ning kiirgav pindala on väike.

Sama võimsa radiaatori pindala on viidud maksimaalselt suureks, ta akumuleerib väga hästi soojust, mistõttu elektrit tarbitakse
vaid radiaatori ülessoojendamiseks, seejärel lülitub radiaator välja ja
elektrit tarbitakse minimaalselt vaid temperatuuri hoidmiseks.

Ehk siis taaskord -

* külma kliimaga riikides - vahetada hõõglamp energiasäästliku lambi vastu ning kompenseerida see väidetav tekkiv temperatuurivahe mõne oluliselt energisäästlikuma ning keskkonna seisukohast vähem reostava küttemeetodiga.
Seda eriti riikides kus suurem osa elektrist toodetakse taastumatu kütuse baasil.

* Kui kasutad elektrikütet - oleks õige mõelda üldse kekskkonnasõbralikuma küttelahenduse peale.

Urmas said...

Suurema pindalaga küttekeha on jah, sellepärast arukam, et sama võimsuse (või ka energia = võimsus x aeg) eraldamiseks on küttekeha pinna temperatuur madalam. Suhteliselt jaheda õliradiaatori pinnal ei hakka tolm kõrbema, inimesed ei kõrveta end ära ja radiaatori lähedal olevatel inimestel pole soojuskiirgusest tulenevalt palav (sellest räägib taas Wieni nihkeseadus). Kuid kui me füüsikaliselt läheneme, siis veelkord, :-) ideaaljuhul võime me toasooja hoidmiseks 1 kW-se soojusliku võimsuse tuppa sisestada läbi ühe 1 cm pikkuse kaarleegi (plasmapallikese) või 50 m2-se leige põranda. Jah, küttekeha võiks olla võimalikult madalal, et konvektsioon (temperatuuride erinevusest tingitud õhu liikumine) segaks õhku kogu ruumi ulatuses, et toa nurgas oleks sama soe, kui mujal.

Muide, ma olen 1 kW-sel prožektoril suppi keetnud, pott peale ja pliit nagu pliit ikka.

Ehk siis, kui meil on ühes toas kilovatine hõõglamp ja teises kilovatine elektriradikas, siis mõlemad tarbivad sama palju elektrit, mõlemat seadet läbib vool 4,35 A, mõlema seadme võimsus on 230V * 4,35A = 1000W. Mõlema seadme aktiivtakistus töötemperatuuril on 53 oomi, mõlemas seadmes olev „traat“ edastab seadme korpusele võrdse koguse soojuslikku võimsust. Nad mõlemad tarbivad 1 kW, ja et nad maha ei põleks, üles ei sulaks, ei aurustuks, peavad nad sama suure koguse võimsust ka keskkonda edastama. Juhul kui radikas kaalub nt 10 kg ja hõõglamp 0,1 kg, siis ega muud vahet ei ole, kui hõõglamp edastab kogu elektriliselt tarbitud võimsuse pea hetkeliselt, suurema soojusmahutavusega küttekeha kütab viitega, peale sisselülitamist kulub mingi aeg soojenemiseni, peale väljalülitamist saame aga selle algseks soojendamiseks kulunud energia jälle kätte. Radiaatori pind on jahe, kuna pindala on suur, hõõglamp on tulikuum, kuna pindala on suur, peabki suur olema, muidu ei suudaks ta tarbitud elektrilist võimsust soojusena keskkonda üle anda ja lamp sulaks/aurustuks ära. Kuid mõlemad annavad tuppa võrdse koguse võimsust/energiat (lambilt lahkub osa tarbitud võimusest nähtava valgusena, see aga neeldub ja muundub soojuseks seintel/mööblil).

Jaa muidugi, elektriga ei ole meil kuigi arukas kütta, elektrijaamas ahju aetud põlevkivist jõuab elektriküttega tuppa vähevõitu soojust kohale. Selle juures ärme aga unusta, et ka keskküttesüsteemis esinevad arvestatavad kaod, nagu ka ahju kasutegur ei ole 100% (keskmisel ahjul on see väidetavalt nii 50% ringis). Minul näiteks on korteris sellised keskkütte radiaatorite regulaatorid, mis hoiavad toas ühtlast temperatuuri. Seega, olen ka katsetamata veendunud, et kui ma elutoas keevitan, trollibussi mootorit käitan, prožektoreid põletan (valgusvihu seinale keeran, mitte ei küta akna kaudu vastasmaja seina), siis need kW-d, mida ma läbi nende tuppa toon, siis sellevõrra tarbin vähem keskküttesooja. Eks muidugi, kui ma nt 10 kW prožektoreid põlema panen, tõuseb toas temperatuur a’la 40 kraadini, temperatuuride erinevus ühel pool (toas) ja teiselpool (õues) seina, ehk delta T suureneb, mis tähendab, et suurema temperatuurigradiendi tõttu suureneb õue lahkuvate džaulide hulk, kõik need 10 kW lahkuvad rõõmsalt väliskeskkonda… ehk siis, selleks et -10 kraadise ilmaga oleks toas 20 kraadi, tuleb sellise temperatuuride tasakaalu hoidmiseks tuppa lisada igas ajaühikus kogus x soojusenergiat.

Muide, tavaliselt ei ole meil valgusteid nii palju, et ainult nendega suudaksime tube soojana hoida, st lisaks valgustusele on meil ka muid, tavalisi küttekehi, need paiknevad aga põranda lähedal, tavaliselt akna all, et aknast tulev (raske) külm õhk põrandale ei saaks „kukkuda“, st konvektsiooni eest hoolitseb ikka ka tavaküttesüsteem, valgustite soojus ei jää lae alla päris seisma. Valgustite soojusliku võimsuse hüppelisust reguleerib moodne küttesüsteem.

Olgu lisatud, et toasooja ei jahuta maha miski muu, kui maja välisseinad, kurja juur on seinte hea soojusjuhtivus/halb soojapidavus, tuppa toodud soojusenergia „pääseb“ kergesti õue.

Urmas said...

PARANDUS:

...Radiaatori pind on jahe, kuna pindala on suur, hõõglamp on tulikuum, kuna pindala on VÄIKE, peabki TULIKUUM olema, muidu ei suudaks ta tarbitud elektrilist võimsust soojusena keskkonda üle anda ja lamp sulaks/aurustuks ära.

Tommy said...

lisaksin Urmase kommetnaarile ka omapoolse täpsustuse -
kui võrrelda nn. "otsekütmise" (mida siis teoreetiliselt teeks hõõglamp) ja sama võimusesega akumuleeritud kütmise (nt. õliradiaator) energiatarbimise erinevust, siis tõepoolest - olles ühendatud elektrivõrku tarbivad 1KW radiaator ja 10 100W hõõglampi tööhetkel sama palju elektrienergiat. Hõõglamp peab aga "töötama" ja tarbima täsimahus pidevalt, õliradiaatoris (näiteks) soojus akumuleerub ning seetõttu lülitab radiaator ennast välja ja tarbib elektrit vaid siis, kui on tarvis temperatuuri jällegi veidi korrigeerida. Ajalises perspektiivis võttes tarbib see mainitet õliradiaator seetõttu vähem elektrit, kui sama võimsusega hõõglamp. Ehk siis - sama teperatuuri tagamiseks ruumis 24h jooskus raiskab 10 100W hõõglampi oluliselt rohkem elektrit kui 1KW õliradiaator.

Olen 100% nõus, et teoorias kütab laes rippuv hõõglamp ümbritsevat ruumi, reaalses elus on see "kasutegur" aga niivõrd väike, et ei vääri märkimist (kui just ei ole tegemist passiivmajaga), seda enam väitmist, et hõõglambi kasuks Põhajmaises kliimas räägib tema "kütteväärtus".

Antud juhul peame aga paberil kenasti toimiva ideaali asemel vaatama reaalset elu, see näitab, et energiakulukas hõõglamp on ajale jalgu jäänud ja selle tootmise lõpetamine (meil kiputakse meedias ikka kasutama negatiivset sõna KEELAMINE) ja asendamine oluliselt vähem energiat tarbiva valgustiga on põhjendatud.
Kas see just kompaktluminofoor peab olema, on igaühe enda valik - lisaks saad valida ka LED valgustuse, uut tüüpi ksenoonhõõglambi ja halogeeni vahel.

Urmas said...

Lubatagu mul vana teema üles soojendada ja häbematult oma joru edasi ajada.

1 kW-ne õliradiaator lülitub soojana välja vaid siis, kui ta võimsus ületab selle soojusliku võimsuse, mis parajasti toast läbi seinte ja ventilatsiooni lahkub. Kui selles samas toas põleksid 10 100W-st lampi, siis tõuseks ruumi temperatuur üle soovitu. (tuppa toodava ja toast lahkuva soojusenergia tasakaal saabub näiteks temperatuuril 27 kraadi C-st). Reaalsel juhul on aga meie valgustite võimsus ju palju väiksem, kui küttekehade võimsus. St, õliradikas tarbib (ükskõik mis tüüpi) lampidest vaid siis vähem elektrit, kui lampe on rohkem, kui oleks vaja toasooja säilitamiseks.

Oletame, et meil on hästi soojustatud majake, õues on 0 kraadi, ja selleks, et toas oleks 20 kraadi, tuleb igal ajahetkel tuba kütta 1 kW-se võimsusega. 1 variant oleks 10 100W-st lampi. Teine variant oleks 1 kW-ne elektriradiaator. Et 1 kW suudab toas 20 kraadi hoida, siis on temperatuur püsiv, on tasakaal. See ühe kilovatine radiaator ei lülitu välja, st nii kui lülituks, hakkaks toas temperatuur langema. Toa õhk jahutab teda nii palju, et ta ei saavuta väljalülitumise temperatuuri. Sama lugu on lampidega, nii kui ühe ära kustutame, läheb tuba soovitust külmemaks.

Kui me tooks tuppa nt 2 kW-se radika, siis see suudaks toa olulisemalt soojemaks kütta, kui 1 kW-ne radikas. Et me tahame 20 kraadi C-st saada, siis klõpsib see radikas sisse-välja (kõigutab temperatuuri). Pool ajast on sees, pool väljas, tunni aja jooksul toob ta tuppa ja kulutab 1 kWh (soojus)energiat.

Ütleme et meil on 500 W valgusteid ja 1 kW-ne radikas. Et pidev 500 vatine soojusenergia voog tuleb lampidest, siis radikas on pool ajast sees, pool väljas. Tunni aja jooksul toovad lambid ja radikas kambapeale tuppa 1 kWh energiat.

Ütleme et meil on 500 W valgusteid ja 2 kW-ne radikas. Jällegi, 500W tuleb lampidest, 500 W peab tulema küttekehast. Järelikult on radikas tunni aja jooksul 15 minutit kütvas režiimis. Tunni aja jooksul tuuakse tuppa 1 kWh energiat.

Ehk siis, see 1 kWh tunnis on see soojusenergia, mida peame tuppa lisama, kompenseerimaks neid džaule (J=W*s), mis majast õue lahkuvad. Me võime tuba kütta ka nt 1000 kg kaaluva ahjuga, aga ega see ei muuda seda soojuse hulka, mis temperatuuride vahe deltaT=20 kraadi C juures hoonest lahkub. Lihtsalt, vana hea ahjukütte puhul soojendatakse paari tunni jooksul mitmekümne kilovatise võimsusega ahjujurakas soojaks, temperatuur tõuseb, saavutades mingi hetk maksimumi (tuba on palav) hakkab ahi ja tuba jahtuma. Järgmisel õhtul on toas 15 kraadi ja kõik kordub. Tõsi, sellise temperatuuride kõigutamisega ei saa väita, et ööpäevas just 24 kWh õue lahkus. Sama on keskküttega, keskkütteradiaatorisse siseneb vesi temperatuuriga x1 ja väljub x2, temperatuuride vahe on x1-x2. Teades vee hulka, mis ajaühikus radiaatorit läbib, saame vee erisoojuse põhjal lihtsasti arvutada, kui palju soojust keskkütte veega tuppa maha jäi, kui palju toaõhk radiaatorit (vett) jahutada suutis. (vee erisoojus on 4,2 kJ/kg*K, (=1,17 Wh/kg*K)). Ehk siis, kui tuba läbib tunni aja jooksul 100 liitrit vett ja see jahtub 9 kraadi võrra (0,00117*100*9=1,05 kWh), siis suudab eraldunud soojus hoida meie vaadeldavas toas 20 kraadi C. Juhul kui keskküttega toas põleb 500 W valgusteid, siis moodne keskkütteradiaator reageerib vähenenud küttevajadusele (pole vahet, kas ilm läks soojemaks või ilmus abistav küttev keha) ja vähendab radikast läbikäivat vett, 100 liitri asemel läbib radiaatorit 50 liitrit. 0,5 kWh ehk 1800 kJ võib sel tunnil katlamaja vähem soojavõrku saata, sellevõrra on vähem kütust vaja põletada.

Lampides põletatud 0,5 kWh elektri tootmiseks kuluva 0,6..0,7 kg põlevkivi ja katlamajas vähemvajatud 0,5 kW tootmise võrdlemine on mõnevõrra keerulisem.


Kogu eelnev jutt käib siis ajast, mil on vaja hooneid kütta.