* Reykjavik, Island : Kui Island on üleüldse tuntud ja teatud oma rohelise mõtlemise poolest, siis Reykjaviki viimaste aastate progress tasuks lausa eraldi märkimist. Suurem osa linna ühistranspordist sõidab vesinikuga, kogu linna elekter ning küte tulevad taastuvatest energiaallikatest (hüdroenergia ja maaküte), hiljemalt aastaks 2050 on plaanitud saada 100% fossiilkütuse vabaks linnaks.
* Portland - on USA linn, millest ka Eesti võiks paljuski eeskuju võtta. Ligi 580 000 elanikuga Portland on võtnud oma eesmärgiks, viia CO2 saastuse tase nii madalale kui võimalik. Selle saavutamiseks toetatakse ja soodustatakse igati keskkonnasäästlikku ehitust ning energialahendusi ning sarnaselt Reykjaviki ning ka teiste tuleviku suunas mõtlevate linnadega, soodustatakse ning propageeritakse ühistransporti ja jalgrattaid, et hoida autode hulk tänavatel võimalikult väike.
Praktiliselt terve linn on kaetud korralikke jalgrattateedega, 2009 septembri keskel avatakse uus modernne trammiliin "Max Green", mille eeliseks on "alati roheline tee" - ehk siis trammi tulles on kõikidele teistele liiklusvahenditele fooris punane tuli. Paljud tänavad on mõeldud vaid jalakäijatele, jalgratturitele ja ühistranspordile.
* Curitiba - Brasiilia Parana osariigi pealinn, on samuti tuntud oma ühistranspordi poolest. Väidetavalt on selles ligi 1,8 millioni elanikuga linnas üks maailma parimaid ühistranspordivõrke, mida soovitatakse teistel suurematel linnadel suisa eeskujuks võtta. Curitibas sõidab ühistranspordiga ligi 3/4 elanikest.
Sarnaselt Portlandi "Max Green" trammiliinile, on siin kõikidel ühistranspordisõiduktel "100% roheline tee" ning buss ei pea peatuma mujal, kui vaid ühistraspordi peatuses. Seetõttu on ühistransport Curitibas oluliselt kiirem ning mugavam liikumisvahend, kui isiklik auto.
Lisaks pannakse Curitibas (sarnaselt Portlandiga) väga palju rõhku parkidele ning rohelusele. Linnas on väidetavalt ligi 53 m2 rohelist ala IGA ELANIKU KOHTA !
* Portland - on USA linn, millest ka Eesti võiks paljuski eeskuju võtta. Ligi 580 000 elanikuga Portland on võtnud oma eesmärgiks, viia CO2 saastuse tase nii madalale kui võimalik. Selle saavutamiseks toetatakse ja soodustatakse igati keskkonnasäästlikku ehitust ning energialahendusi ning sarnaselt Reykjaviki ning ka teiste tuleviku suunas mõtlevate linnadega, soodustatakse ning propageeritakse ühistransporti ja jalgrattaid, et hoida autode hulk tänavatel võimalikult väike.
Praktiliselt terve linn on kaetud korralikke jalgrattateedega, 2009 septembri keskel avatakse uus modernne trammiliin "Max Green", mille eeliseks on "alati roheline tee" - ehk siis trammi tulles on kõikidele teistele liiklusvahenditele fooris punane tuli. Paljud tänavad on mõeldud vaid jalakäijatele, jalgratturitele ja ühistranspordile.
* Curitiba - Brasiilia Parana osariigi pealinn, on samuti tuntud oma ühistranspordi poolest. Väidetavalt on selles ligi 1,8 millioni elanikuga linnas üks maailma parimaid ühistranspordivõrke, mida soovitatakse teistel suurematel linnadel suisa eeskujuks võtta. Curitibas sõidab ühistranspordiga ligi 3/4 elanikest.
Sarnaselt Portlandi "Max Green" trammiliinile, on siin kõikidel ühistranspordisõiduktel "100% roheline tee" ning buss ei pea peatuma mujal, kui vaid ühistraspordi peatuses. Seetõttu on ühistransport Curitibas oluliselt kiirem ning mugavam liikumisvahend, kui isiklik auto.
Lisaks pannakse Curitibas (sarnaselt Portlandiga) väga palju rõhku parkidele ning rohelusele. Linnas on väidetavalt ligi 53 m2 rohelist ala IGA ELANIKU KOHTA !
* Malmö - Rootsi suuruselt kolmas linn on tuntud ja teatud "ökolinn", mis on oma eesmärgiks võtnud propageerida "ausat kaubandust" (Fair Trade) ning mahetootmist. Malmö võttis vastu "säästva linna arengukava", mida võib tuua näiteks ja eeskujuks kõikidele tuleviku suunas mõtlevatele linnadele linnadele.
* Vancouver - see Kanada linn saab 90% oma elektrist taastuva energia baasil. Kasutatakse nii hüdro, tuule, kui ka päikeseenergiat, uute suundadena on hakatud kasutama ka tõusu ja mõõna (laine energia) ning hoovuste energiat (eesti keeles kasutatakse küll pigem väljendit loodete energia, aga see ei kõla minu arvates korrektselt). Laine ning hoovuste energia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb mere taseme muutumisel tõusu ja mõõna ajal. See muundatakse elektrienergiaks loodeelektrijaamas. Sarnaselt Malmöga on ka Vanouveris vastu võetud "säästva arengu kava" ning seda lausa aastani 2110 !
* Kopenhaagen - oma suure rannikuäärse tuulepargi ning ideaalilähedase jalgrattaliiklusega on see Taani linn iga keskkonnasäästlikult mõtleva inimese unistustekoht. Alates aastast 2000 pannakse väga suurt rõhku ühistraspordi uuendamisele ning propageerimisele, et viia autode hulk tänaval võimalikult väikeseks.
* London - on võtnud oma eesmärgiks saada üheks puhtamaks ning rohelisemaks linnaks maailmas. Lähima 20 aastaga on plaanis viia CO2 saastuse tase 60% madalamaks ning toetada keskkonna- ning energiasäästlikku ehitust ja renoveermisti. Sarnaselt teiste roheliselt mõtlevate linnadega soodutatakse ja propageeritakse ühistransporti.
Autode poolt tekitatava CO2 saastuse vähendamiseks on sisse seatud küllaltki jäik maksusüsteem, mis annab soodustuse väike- ning linnaautodele ning elektri ja hübriidsõidukitele, ning on kõige karmim keskkonda reostavate maasturite ja SUV´de osas.
Alates 2010 on plaanis automaksusid tõsta, plaanitud suurusjärk on umbes järgnev (hinnad toon Eesti kroonides) :
- maasturid, SUV´d ning teised kütusekulukad sõidukid - Ühekordne Sõiduluba Londonis kell 06:30 - 19:00 : ca 500 EEK (praegu on hinnaks 165 EEK)
- elektriautod ning hübriidid - MAKSUVABA, parkimine terves Londonis samuti tasuta.
- väikeautod ja linnaautod: kuni 90% maksusoodustus.
* San Francisco - üle poole elanikes kasutab liikumiseks kas ühistrasporti, jalgrattaid või käib jalgsi. Ligi 17% linnast on kaetud parkide ning rohealadega.
Tegemist on ühe maailma juhtiva keskkonna- ning energisäästlikku ehitust toetava ning propageeriva linnaga. Väga palju investeeritakse päikesepaneelide ning muude energisäästlike lahenduste (nt. tuuleturbiinid) kasutusse.
Terves linnas on keelatud müüa, toota ning levitada kilekotte (lubatud on vaid biolagunevad kilekotid) ning plastikust või muust materjalist mänguasju, mis sisaldavad küsitava "turvalisusega" kemikaale.
* Sydney - Austraalia oli esimene riik kes keelas täielikult energiakulukate lampide müügi. Sydney astus aga sammu veelgi kaugemale - väga palju investeeritakse energisäästlikesse ning rohelistesse ehitustesse ja energialahendustesse ja propageeritakse ühistrasporti. Eesmärgiks on saada "madala CO2 reostusega linnaks".
* Vancouver - see Kanada linn saab 90% oma elektrist taastuva energia baasil. Kasutatakse nii hüdro, tuule, kui ka päikeseenergiat, uute suundadena on hakatud kasutama ka tõusu ja mõõna (laine energia) ning hoovuste energiat (eesti keeles kasutatakse küll pigem väljendit loodete energia, aga see ei kõla minu arvates korrektselt). Laine ning hoovuste energia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb mere taseme muutumisel tõusu ja mõõna ajal. See muundatakse elektrienergiaks loodeelektrijaamas. Sarnaselt Malmöga on ka Vanouveris vastu võetud "säästva arengu kava" ning seda lausa aastani 2110 !
* Kopenhaagen - oma suure rannikuäärse tuulepargi ning ideaalilähedase jalgrattaliiklusega on see Taani linn iga keskkonnasäästlikult mõtleva inimese unistustekoht. Alates aastast 2000 pannakse väga suurt rõhku ühistraspordi uuendamisele ning propageerimisele, et viia autode hulk tänaval võimalikult väikeseks.
* London - on võtnud oma eesmärgiks saada üheks puhtamaks ning rohelisemaks linnaks maailmas. Lähima 20 aastaga on plaanis viia CO2 saastuse tase 60% madalamaks ning toetada keskkonna- ning energiasäästlikku ehitust ja renoveermisti. Sarnaselt teiste roheliselt mõtlevate linnadega soodutatakse ja propageeritakse ühistransporti.
Autode poolt tekitatava CO2 saastuse vähendamiseks on sisse seatud küllaltki jäik maksusüsteem, mis annab soodustuse väike- ning linnaautodele ning elektri ja hübriidsõidukitele, ning on kõige karmim keskkonda reostavate maasturite ja SUV´de osas.
Alates 2010 on plaanis automaksusid tõsta, plaanitud suurusjärk on umbes järgnev (hinnad toon Eesti kroonides) :
- maasturid, SUV´d ning teised kütusekulukad sõidukid - Ühekordne Sõiduluba Londonis kell 06:30 - 19:00 : ca 500 EEK (praegu on hinnaks 165 EEK)
- elektriautod ning hübriidid - MAKSUVABA, parkimine terves Londonis samuti tasuta.
- väikeautod ja linnaautod: kuni 90% maksusoodustus.
* San Francisco - üle poole elanikes kasutab liikumiseks kas ühistrasporti, jalgrattaid või käib jalgsi. Ligi 17% linnast on kaetud parkide ning rohealadega.
Tegemist on ühe maailma juhtiva keskkonna- ning energisäästlikku ehitust toetava ning propageeriva linnaga. Väga palju investeeritakse päikesepaneelide ning muude energisäästlike lahenduste (nt. tuuleturbiinid) kasutusse.
Terves linnas on keelatud müüa, toota ning levitada kilekotte (lubatud on vaid biolagunevad kilekotid) ning plastikust või muust materjalist mänguasju, mis sisaldavad küsitava "turvalisusega" kemikaale.
* Sydney - Austraalia oli esimene riik kes keelas täielikult energiakulukate lampide müügi. Sydney astus aga sammu veelgi kaugemale - väga palju investeeritakse energisäästlikesse ning rohelistesse ehitustesse ja energialahendustesse ja propageeritakse ühistrasporti. Eesmärgiks on saada "madala CO2 reostusega linnaks".
Posts
6 comments:
Oh kuidas tahaks nende hulgas ühel ilusal päeval näha ka Eesti nime. Kui midagi toimuma hakkaks, siis pigem juba terves Eestis, sest üksainus linn oleks nagu külake kui võrrelda nende linnadega, mis sa välja tõid.
Kuid oleks ju asi seegi.. (:
Shanghai EXPO 2010 keskseks teemaks on linnades taastuvenergia kasutamine jpms.
Eesti meedias sellest pole midagi.
Soomes ehitusmessil räägiti samuti väga palju taastuvenergiast ja väideti, et uusehititste puhul on Soomes nõue (või siis saab lähiajal olema, ma julge kindlalt väita), et kasutatud peab olema vähemalt ühte alternattivenergia allikat ! Sageli on selleks näiteks päikeseküte !
http://www.savikodu.ee/index.php/uudised/71-nullenergia
2020. aastast tuleb ehitada vaid nullilähedase energiatarbimisega hooneid
Teisipäev, 18 Mai 2010 14:18 | Kirjutas Administrator | PDF Prindi Saada link
Euroopa Parlament võttis täna vastu uue hoonete energiatõhususe õigusakti, mis aitab tarbijatel vähendada energiaarveid ja ELil tervikuna saavutada kliimamuutuste eesmärk – vähendada 2020. aastaks energiakasutust 20 protsendi võrra. Eestikeelse direktiiviga võid tutvuda siin.
On kuidas on. Soojustuse paksus peab kasvama oluliselt. Ja siin võiks loota nüüd ühe taastuva ehitusmaterjali- põhu ja roo võidukäigu algust.Sest nüüd tuleb mängu soojustuse hind, palju maksab näiteks 30 cm villa või põhu või roopakk?:)
Mul on Maaülikooli meie katse välisseina talvised tulemused enamvähem teada :) Oodake artiklit.
Energiatõhusus: 2020. aastast tuleb ehitada vaid nullilähedase energiatarbimisega hooneid
Hoonete energiakulud moodustavad 40 % liidu energia kogutarbimisest ©BELGA_Novosti_Vitaliy Ankov
Hoonete energiakulud moodustavad 40 % liidu energia kogutarbimisest
Saadikud võtsid teisipäeval vastu uue hoonete energiatõhususe õigusakti, mis aitab tarbijatel vähendada oma energiaarveid ja ELil tervikuna saavutada kliimamuutuste eesmärk - vähendada 2020. aastaks energiakasutust 20% võrra. Liikmesriigid peavad kohandama oma ehitusalaseid õigusakte, et alates 2020. aasta lõpust ehitatud hooned vastaksid kõrgele energiasäästlikkuse tasemele. Olemasolevad hooned tuleb võimalusel ajakohastada.
Hoonete energiakulud moodustavad 40 % liidu energia kogutarbimisest, olles sellega Euroopas suurimaks emissiooniallikaks. Energiatõhususe parandamine aitab seega saavutada CO2 emissioonide vähendamise eesmärke.
Uus energiatõhususe direktiiv sätestab uutele hoonetele energiatõhususe nõuded ja olemasolevatele hoonetele miinimumnõuete rakendamise. Liikmesriigid peavad võtma vajalikud meetmed, et saavutada need eesmärgid kulutõhusalt.
Kõrgemad standardid uutele hoonetele
Kõik hooned, mis on ehitatud 2020. aasta lõpust, peavad olema kõrge energiasäästlikkuse tasemega ning kasutama suurel määral taastuvenergiat. Ametiasutuste hoonete projektid peavad neid nõudmisi täitma juba kaks aasta varem. Osa vastavate muutuste rahastamisest tuleb ELi eelarvest.
Olemasolevate hoonete ajakohastamine
Võimalusel tuleb olemasolevate hoonete energiakasutust parandada suurte renoveerimistööde käigus. Omanikke julgustatakse renoveerimise käigus paigaldama nö "tarku mõõdikuid" ning asendama soojaveetorustiku ning kütte- ja kliimasüsteemid kõrge tõhususega alternatiividega nagu soojuspump. Lisaks nõutakse boilerite ja kliimaseadmete regulaarset ülevaatust.
Teisipäeval teisel lugemisel vastu võetud direktiiv on osa laiemast energiatõhususe seadusandlikust paketist.
Parlamendi raporti koostas Silvia-Adriana Ţicău (S&D, RO). Energiatõhususe märgise kujunduse raporti vastuvõtmist oodatakse saadikutelt kolmapäeval.
Ka selle aasta Soome ehitusmessi üks põhiteemasid on taastuvenergia ! Ma ei tea täpselt, mis ajast, kuid Soomes ütleb ehitusseadus, et uusehitiste puhul peab oema kasutatud vähemalt ühte taastuvenergia liiki. Enamasti kasutatakse päikesekütet.
Milline on Eesti kõige rohelisem linn ? Kas meil üldse ongi mõnda ?
Pärnu kui "kuurort" ja "suvepealinn" võiks ju eeskujuks olla. Paraku näevad meie linnajuhid vaid oma ninaesist ja mugavust. Tänavate "pimendamise" asemel võiks investeerida päikesepaneeliga tänavavalgustusse. Belgias on need näiteks väga edukalt kasutuses.
Kuule Tommy,kuna sa tulevikus niikuinii muretsed tuulikud ja päikesepaneelid siis oleks mõtekas seda aegsasti enne maale minekut valmis vaadata kuis saab kõige odavamalt ja parima variandi.
Jalgratast ei ole vaja leiutada...
Sa saaksid palju informatsiooni nendelt kes on juba ise ehitanud endile elektrituulikud ja päikesepaneelid,ning võiksid neilt küsida ja üksipulgi kirja panna kuidas nad seda tegid koos ehitusmaterjalide hindadega.Umbes täpselt nii kuis on see kirjas
www.scoraigwind.com
www.otherpower.com
www.instructables.com
Vahe on ju selles,et nemad oskavad öelda kust saab odavamalt materjale jpms.
Meil on ju sel alal tuntud kaks kuulsust:
1.Peeter Jalakas
2.Lembit Merila
Elumajad ehitatakse päikese abiga elektrijaamadeks
http://www.arileht.ee/artikkel/377069?lk_id=1111&sisu=27
Von Krahli teatri juht Peeter Jalakas on juba rajanud oma maakodu nii,
et ei maksa monopolistist Eesti Energiale mitte sentigi.
Teatrimees Jalakas on juba praegu jätnud oma suvekodu majandades
Eesti Energia pika ninaga. Ta rajas viis aastat tagasi omaenese
tarkusest tuule ja päikese jõul töötava elektrisüsteemi, mis
varustab ligi 200-ruutmeetrise maja viit elanikku toimetulemiseks
piisava hulga elektriga.
http://www.sonumitooja.ee/vanaleht/2008/St43/lembit.htm
http://www.reporter.ee/2009/04/30/leiutaja-lembit-pani-oma-puugaasi-mosse-leekima/
Kujuta vaid seda pilti kui palju postitusi sa saaksid nende kahe mehe peale kokku!!!
Post a Comment