14 August 2009

Elekter

Elekter on asi, ilma milleta tänapäevane inimene tunneb end justnagu aheldatuna. Meie pisikeses Eestis tähendab voolukatkestus kõigest seda, et ei saa telekat vaadata, halvimal juhul sulab Sul külmkapp üles. Suurriikides, kus kogu toimiv infrasüsteem on ülesehitatud elektri olemasolu arvestades, tähendab elektrikatkestus aga tõelist kaost.

Praktiliselt terve elu jääb seisma ning inimesi haarab paanika. Headeks näideteks sellest on 2006 aasta augustis Tokyos ning 2007 aasta juulis Barcelonas toimunu:

transport seisab, kõrghoonete õhutussüsteemid ei tööta, inimesed on liftides ja metroodes kinni, liikluses on kaos, kuna foorid ei tööta.


Üle 64% maailma elektrienergiast toodetakse taastumatu energia ehk fossiilsete kütuste baasil. Sinna kuuluvad gaas, naftatooted, kivi- ja pruunsüsi ja ka meie põlevkivi


Eestis on olemas väga head eeldused selleks, et suurem osa meie elektrienergiast tuleks taastuvenergiast, ometigi on situatsioon vastupidine.

Eesti on võtnud omale küll eesmärgiks suurendada rohelise energia osakaalu, kuid see tähendaks vaid 5,1% aastaks 2010 ning 8% aastaks 2015. Täna on selleks numbriks olematud 1,2%. Võrdluseks võiks tuua näiteks Rootsi või Austria, kus aastaks 2010 on planeeritud taastuvenergia osakaaluks 50 - 70%

Oma planeeritud 8%´ga oleme Euroopa Liidu riikide seas EELVIIMASEL kohal.


Äärmiselt nukker on lugeda, kuidas meil sõditakse näiteks tuulegeneraatorite vastu, tuueks põhjenduseks üksikute majapidamiste "vaate rikkumist" ning ähvardades, et rohelise energia kasutuselevõtt tähendaks hüppelist hinnatõusu lõpptarbijale. (Äripäev : "Edgar Savisaare sõnul tähendaks tuuleenergia mahu kasv olulist elektri hinna tõusu"; Õhtuleht - "Tuuleelekter on kallis lõbu"; jne)


Seniks, kuni ka Eesti riik hakkab progressiivselt ning säästlikult mõtlema, on ainus võimalus üritada omal moel säästa ning vähendada elektrienergia tootmiseks kuluvat fossilkütust ehk siis vaadata, mida igaüks meist ise saab teha.



SÄÄSTUPIRNID

Säästupirnid on ka meie meedias üha aktuaalsemaks muutuv teema, seda paraku vaid sisutühja "Hõõglambid keelatakse ära" jutuna. Pigem loed ja kuuled inimestelt säästupirnide kohta negatiivset kui head. Siiani pole mulle ette sattunud veel ühtegi asjalikku ning lahtiseletavat artiklit sellest, miks peaks (õigemini võiks) kasutada säästupirne.


Minule isiklikult ei meeldi väljend "säästupirn". Sõna "säästu" on eesti keeles kasutuses eelkõige negatiivse alatooniga eesliitena, mis vihjab pigem halbadele aegadele ja nii ütelda "püksivöö koomaletõmbamisele", kui keskkonnasäästmisele ja millelegi kasulikule.

Kõikide nende "säästueelarvete", "säästuaegade" ja "säästupoliitikate" taustal ei kõla "säästupirn" just eriti lootustandvana ja just seetõttu on väga suurel osal inimestest selle suhtes eelarvamused ning negatiivne hoiak.

Seejuures unustatakse ajsa tegelik sisu - keskkonna ning fossilsete kütuste säästmine. Säästupirn ei ole mingi kummaline ja keeruline imevidin. Tegemist on eraldi tootegrupiga - alternatiiviga energiakulukale hõõglambile.


Lisaks neile pirnidele, mida meil tüüpiliselt "säästupirni" all silmas peetakse, kuuluvad sinna tootegruppi tegelikult lisaks ka LED valgustid ning halogeenlambid. Inglise keeles kasutatakse sele tootegrupi kohta väljendit "Energiasäästlikud pirnid", mis on minu arvates oluliselt parem ning täpsem.


Säästupirnide kohta olen kuulnud inimestelt väga erinevaid väärarvamusi, paljud neist on tingitud inimeste teadmatusest ning eelarvamustest.


Mõnest tüüpilised näited


* Säästupirn on kallis ja ei kesta oluliselt kauem

* Säästupirni tootmine saastab keskkonda oluliselt rohkem kui hõõgpirni tootmine

* Säästupirnid on oluliselt halvema valgusjõuga

* Tegelikult ei säästa säästupirnid midagi

* Säästupirnid sisladavad elavhõbedat ja on seetõttu ohtlikud

Jah, säästupirn on tõepoolest kallim kui tavaline hõõglamp, kuid õige kasutuse ning õige pirnivaliku puhul kestavad säästupirnid oluliselt kauem kui hõõglambid ning kulutavad oma kasutusaja jooksul kordades vähem elektrit. Oma elektriarvet vaadates ei tee sa esimese kuu ajaga loomulikult vahet, või märkad, vahe on väga väike ning jällegi tekib Sul küsimus, miks ma siis pean...


Säästupirni puhul peaksid sa tegema vedi pikema eksperimendi, et asjast aimu saada. Näiteks sellise : märgi üles aasta jooksul oma igakuised elektriarved ning ka need summad, mida oled kulutanud pirnide ostmisele. Tähte närides peaksid siia lisama ka kulutud, mis läksid transpordile, kui käisid uut pirni ostmas, aga ärme nii detailidesse lasku.

Järgmisel aastal tee samasugused ülestähendused, aga kasuta ainult säästupirne.


Nojah, kes meist ikka viitsiks nii pikka eksperimenti ette võtta. Eriti, kui midfagi sarnast on juba tehtud. Aga kui keegi arvab, et see oleks siiski huvitav ettevõtmine, võiks ta ka minule sellest teada anda :-)


Kes seda teha ei viitsi, saab veidi aimu ning võrdlusi alljärgenvast.



KAS SÄÄSTUPIRN IKKA SÄÄSTAB KESKKONDA ?!

Alustuseks peaksin lahti seletama ühe olulise punkti. JAH, klassikalise säästupirni tootmine saastab keskkonda ning see saastus võib olla tõepoolest mõnevõrra suurem, kui tavalise hõõglambi tootmisega seonduv ning tõepoolest sisaldavad säästupirnid väheses koguses elavhõbedat.

Asju tuleb aga vaadata tervikuna ning pikas perspektiivis. Olen siin kodulehel seda juba ühel korral ütelnud, aga kuna kordamine on tarkuse ema, siis teen seda uuesti :


Igasugune inimtegevus või tootmine saastab suuremal või vähemal määral keskkonda.

Oluline ei ole seejuures aga mitte keskkonna hetkesaastus, vaid toote või tegevuse kui terviku mõju keskkonnale tema "eluea" jooksul.

Parimaks näiteks minu arvates on seejuures endiselt väikeauto ning bussi võrdlus :


* kumb on keskkonnasäästlikum, kas väikeauto või buss ? Enamus inimesi ütleks et väikeauto, sest see tarbib vähem kütust. Samas, kui võtta, et väikeautos saaks korraga punktist A punkti B liikuda kuni 4 inimest ning bussiga ca 30 inimest selgub, et sama täituvusprotsendi puhul saastab buss oluliselt vähem keskkonda, sest 1 buss = ca 8 sõiduautot !

Ehk siis - "definitsioonina": keskkonnasaastus on põhjendatud, kui seeläbi hoitakse ära oluliselt suurem saastamine.


Tagasi säästupirnide ning küsimuse "kas säästupirn ikka säästab" juurde.

Toon Sulle alljärgnevalt mõned faktid.


Säästupirni tootmine ei ole oluliselt energiamahukam, kui hõõglambi tootmine. Põhimõtteliselt saastab iga asja tootmine, oluline on aga kui see, kui palju saastab asi oma eluea jooksul (ehk siis lisaks tootmisele ka tarbimise läbi). Oma eluea jooksul saastab säästupirn kordades vähem kui hõõglamp.


Hõõglambi puhul on saastusastmeks umbes 33g fossiilseid loodusvarasid iga kasutustunni kohta.

Säästupirnil on selleks näitajaks umbes 6 grammi.

Oma eluea jooksul hoiab üks säästupirn kokku kuni 500 kg põlevkivi - Eesti suurimat elektrienergia allikat.


Ühe tavalise keskmise majapidamise kohta teeb see umbes 50 kg taastumatu loodusvara kokkuhoidu aastas !



On seda palju või vähe ?

Võrdluseks võiks tuua järgneva :


* tavalise pereautoga sõites kulub ca 2kg taastumatuid loodusvarasid iga km kohta, reisilaeva sõit Tallinnast Helsinkisse kulutab umbes 14kg taastumatuid loodusvarasid reisija kohta


* Kui kõik Eestis kasutusel olevad hõõglambid asendada säästulampidega, loobuksime vajadusest ehitada 150 MW suurune jõujaam, mis maksaks üle kolme miljardi krooni !

AGA ELAVHÕBE ?

Jah, säästupirnud sisladavad väikeses koguses elavhõbedat, kuid tegemist on anaorgaanilise leavhõbedaga. Ohtlikuks muutub see agavaid siis, kui pirn puruneb. Mitu pirni oled Sina oma elu jooskul katki teinud ? Säästupirn on pealegi kukkmise ja põrutuse suhtes oluliselt vastupidavam.

Pealegi - ka elektritootmine paiskab õhku elavhõbedaaurusid, mis on palju kahjulikum, kui mittegaasislises olekus elavhõbe. Kuna säästupirn tarbib vähem elektrit, vähendab see tegelikult kokkuvõttes õhkupaisatava elavhõbeda hulka !



Loomulikult on säästupirnil (nii nagu hõõglambilgi) ka omad miinused :


* Säästupirn on ostes kallim kui hõõglamp. Samas tuleks asja vaadata kui pikaajalist investeeringut, ning kui võtta arvesse energiakokkuhoid (mis kajastub otseselt Sinu elektriarvel) ning kulutused sellele, kui sageli pead pirni vahetama, siis selgub, et säästupirn tasub ennast ära.


* säästupirn süttib viivitusega (ca 0,5 sekundit). Kas see just puudus on ? Võibolla mõne jaoks tõesti.


* Säästulamp ei ole niiskuskindel. Mitu kõrge niiskusega ruumi Sul on ? Vannitoas võid ju alati kasutada LED või halgoonelampi.


* Säästulambid sisaldavad väikeses koguses elavhõbedat. Elavhõbe on tõepoolest ohtlik, samas on säästupirnid oluliselt vastupidavamad kukkumisele, kui hõõgpirnid. Ja kui 100% aus olla - mitu pirni oled Sa oma elu jooskul mahaviskamise tõttu lõhkunud ? Loomulikult ei tohi säästupirni visata prügikasti, kuid sama kehtib ka näiteks patareide kohta.

Kas loobuksid patareide või akude kasutamisest, sest neid ei tohi niisama ära visata ?


SÄÄSTULAMBI VALGUSTUGEVUS

Päris sageli olen kuulnud väidet, et säästulampide valgustugevus on väiksem kui hõõglambil ning et väide nagu vastaks 18W säästupirn 90W tavapirnile ei pea paika.


Esiteks peaks alustama tuntud lausest "Ma ei ole nii rikas, et osta odavat asja" !

Kuna säästupirn on oluliselt keerulisem kui tavaline hõõglamp, on oluline, et ostaksid kvaliteetse toote, millel on korralik märgistus ning info.

Odavad "no name" või "valge karbi" säästupirnid võivad olla ebaühtlase valgusvooga ning nende puhul ei saa tõesti anda garantiid, et nende valgusjõud oleks adekvaatne.

Omalt poolt julgen soovitada Philipsi ja Osrami pirne.


Säästupirni puhul peavad inimesed natukene ümber harjuma ning loobuma tavapärasest sisseharjunud mõtlemisest. Siiani lähtuti pirnide ostmises vattidest (W), mis tegelikult näitab vaid seda, kui palju pirn energiat kulutab ! Hoopis olulisem on aga valgusvoo tugevus ning valguse värv ja just sellest tuleb lähtuda.


Kui säästupirni pakendil ei ole kirjas valguse "temperatuuri" (warm, neutral, cold) ning "valgusvoo tugevust" (lm, ehk luumen), siis on tegemist ebakvaliteetse ja odava asjaga, mida ei tasu osta.


Mis on mis, ehk mida märgistused tähendavad :


Säästupirni puhul pead vaatama ja mõtlema, mis pirn kuhu sobib.


Esiteks vaata valgusvoo tugevust (märgitakse luumenitena lm).

See näitab, kui tugev on antud pirni valgusvoog kindlaksmääratud kauguselt mõõdetuna.


Võrdlus hõõglambiga:


* 40W pirn = ca 540 lm

* 60W pirn = ca 780 lm

* 75W pirn = ca 900 lm

* 100W pirn = ca 1100 lm

Teisena pead vaatama pirni värvuse temperatuuri. Enamasti märgistatakse seda säästupirnidel märkega warm (soe); neutral (neutraalne) ning cold (külm) harvemini mõõtühikuga K (Kelvin).


Erinev värvustemperatuur sobib erinevaks otstarbeks :


* Soe valgus tundub silmale sama valgustugevuse juures (lm) oluliselt pehmem ja hämaram ning sobib pigem ruumidesse, kus soovitakse rahulikku ja initiimsemat valgust. Näiteks eöuruumid või magamistuba.


* Külm valgus on oluliselt konkreetsem ja erksam, mõjub veidi sinakana ning sobib pigem tööruumidesse, kirjutuslauale või lugemiseks.


* Neutraalne valgus on vastav loomulikule päevavalgusele



* Värvi temperatuur: 3000-4200K - soe valgus.

* Värvi temperatuur: 4300- 5300K - neutraalne valgus

* Värvi temperatuur: 6000-6500K - külm valgus


Inimesed, kes väidavad, et säästupirni valgus on oluliselt kehvem kui tavalisel hõõglambil on kas ostnud odava ning ebakvaliteetse pirni või ei ole vaadanud pirni värvitemperatuuri ning võrdlevad tavalist hõõglampi inimsilmale tuhmima valgusega "sooja" säästupirniga.

15 comments:

elektritsaabtasuta.blogspot.com said...

62 protsenti
eelmisel aastal Euroopasse paigaldatud elektritootmisvõimsustest pärinesid taastuvallikatest; neist omakorda kolmandik tuulegeneraatoritest.
http://www.spiegel.de/wissenschaft/technik/0,1518,704967,00.html

elektritsaabtasuta.blogspot.com said...

Kuidas saab ELEKTRIT TASUTA ?
Küsimus:Kuidas saab ELEKTRIT TASUTA ?
Lühivastus:ehita endale elektrituulik ja (või) päikesepaneelid ja saadki elektrit tasuta.
Ammendav vastus: elektrituulikutel ja päikesepaneelidel peale tasuvusaja möödumist on elekter tasuta:
Arvutagem millal hakkab Aulepa tuulepargil jooksma tasuta elekter.Aulepa tuulepargi maksumus oli 900 miljonit krooni.Selles tuulepargis on 13 kolme megavatist tuulikut.See teeb kokku Aulepa pargi võimsuseks 39 megavatti ehk 39 000 kilovatti.See on siis ühes tunnis Aulepa tuulepark toodab 39 000 kilovatti.Kilovati hinna saab Eesti energia kodulehelt aga kuna neid hindasid on seal erinevaid siis teen arvutusteks kilovati hinnaks viiskümmend senti.Niisiis,39 000 korrutan viiekümne sendiga ja saan kätte kui mitu senti teenib tunnis Aulepa tuulepark.See on siis 19500 krooni tunnis.
Noh,öötariif on jah madalam aga ööpäevas on 24 tundi ja korrutan selle 19 500-ga,see teeb 468000 krooni...ööpäevas peaaegu pool miljonit krooni! Aulepa park maksis 900 miljonit krooni jagame selle summa 468 000-ga ja saame kui mitme päeva jooksul toob Aulepa park tagasi sinna investeeritud raha.Aulepa tuulepark teenis tagasi investeeritud summa 1923,0769 päevaga.Peale neid loetud päevi Aulepa tuulepargi omanik hakkab saama elektrit tasuta...aga teistele ta ei anna elektrit tasuta sest ta ju teenib päevas 468 000 krooni!!! No muidugi on olemas ka hoolduskulud aga kesse usub,et nad kulutavad iga päev 468 000 krooni hooldukuludele:)))!!!
1923,0769 päeva teeb aastaid kokku 5,2687038:)) Seega,kusagil viie aasta jooksul Aulepa tuulepark tõi tagasi omanikule investeeritud raha ja peale seda hakkas jooksma kasum...aga samahästi ka tasuta elekter.See on ju südametunnistuse asi kas elektrit müüa või jagada tasuta.
Oma kodutarbeks pole tarvis kulutada 900 miljont,elektrituuliku ehitamiseks magneteid saab ise valmistada,vasktraati tuleb osta ja labade jaoks puitu kah,noh mõnesaja krooni eest saab oma kodule elektri tasuta:www.scoraigwind.com

elektritsaabtasuta.blogspot.com said...

1.Koduleheküljel www.veebikiri.ee 10.2008
http://ehra.ee/veebikiri/taastuvenergiapohised-tehnoloogiad/
taastuvenergia seadmete kohta oli kirjas tekst:
Kui kiire on tasuvusperiood?
Tasuvusperiood ei ole ülitäpselt määratletud ja on sõltuvuses tarbimisest. Reeglina, mida suurem on tarbimisvajadus seda lühem on tasuvusperiood.
On juhuseid, kus tasuvusperiood on 0 päeva ja juhuseid kus tasuvusarvutuse tulemus on 20 aastat. Reeglina on tasuvusaeg praeguste hindade jures 5-10 aastat. See ei ole pikk aeg. Tuulegeneraatorite/päikesepaneelide puhul tuleb arvestada, et peale tasuvusperioodi lõppu on elekter nö. Tasuta. Ja mis peamine seadmed kuuluvad kliendile ning lisamakse kohustused
puuduvad. Soojuspumpade tasuvusaeg jääb 3-8 aasta piiridesse.
Parem ehita ise saad kümme korda odavamalt:
http://www.scoraigwind.com/


2.Kommentaar Äripäeva kommentaariumist:
vaatleja 06.10.09 09:41
Kas Te tõesti arvate, et elektrienergial on kuhugi veel tõusta? See oleks üpris imelik .... sest energia hinnale paneb piirid tavatarbija. Nimelt minnakse alternatiivide kasutamise peale ... päikeseenergia koos mõne kW-te tuulegeneraatorite peale ... nende vallas on areng kiire ja seadmed on juba kättesaadavad igale internetikasutajale eriti soodsalt. Hetkel tasuvusaeg on langenud 4-5-le(minu arvates mõnele kuule,see sõltub kui palju kulutad materjali tuuliku ehitamiseks)aastale ja normaalsed seadmed peavad vastu 20-25 aastat ehk 20 aastat tasuta energiat. Tasuvusaeg aastast aastasse aina lüheneb ja tulevik on selle päralt, kes hakkab pakkuma majapidamisele täit lahendust ... mida varem seda parem, sest vastasel korral minnakse internetti ja ostetakse otse tootjalt. Ideaalis ei ole majapidamisele vaja salvestusjaama, kui ta saaks müüa oma üleliigse energia EE-le ning pimedal ajal teha tasaarvelduse. Ma usun, et sellisel juhul langeb tasuvusaeg 2-3le aastale majapidamise kohta. Tulevik on inimeste kätes...s.o.Parem ehita ise saad kümme korda odavamalt: http://www.scoraigwind.com/

elektritsaabtasuta.blogspot.com said...

6.Päikesepaneele saab kõige odavamalt mil neid ise kokku klopsida:
http://www.mdpub.com/SolarPanel/index.html
http://www.instructables.com/id/Build_a_60_Watt_Solar_Panel/
http://www.instructables.com/id/DIY-Solar-Panel/
http://www.instructables.com/id/How-To-Build-A-Solar-Panel/
Selle alast Eestikeelset konsultatsiooni peaks saama:
www.saklubi.ee
http://ttysak.blogspot.com/2009/12/christmas-with-ttu-sak.html#comments

elektritsaabtasuta.blogspot.com said...

8.TASUTA ELUMAJAD(vaid 20 000 krooni)- ei ole enam vajadust maksta üüri-talgute korras ehitatud majad päästavad meie inimesi pagaorjusest s.o. kodulaenust,vaata www.savikodu.pri.ee Pange tähele,et ehitusmaterjalide peale kulub vaid umbes 20 000 krooni.Kui mitme kuu üüriraha on see summa linnas? Kui maksad kuus kolm tuhat krooni üüri siis kusagil kuue-seitsme kuu üüri raha asemel saaksid omale kodu kus poleks vaja maksta kellegile üüri...vaba ja odavat maad leidub palju.www.savikodu.pri.ee-siin peitub võti küsimusele kas olla peremees või pangaori.

elektritsaabtasuta.blogspot.com said...

9.PASSIIVMAJAD,NULLENERGIAMAJAD,PLUSSENERGIAMAJAD,ÖKOMAJAD-neis pole vaja maksta soojuse ega elektri eest sest need majad ise toodavad soojust ja elektrit...http://www.elumaja.ee/Taastuvenergia süsteemiga varustatud maja toimib nõnda, et selle kasutamisel ei kulu rohkem energiat kui hoone ise toota suudab – tegemist on niinimetatud nullenergia majaga.
http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2010/01/nullenergia-majadpassiivmajadokomajad.html
Passiivmajade ehitamise ja hooldamise koolitus:
http://www.ehitusuudised.ee/Default.aspx?ArticleID=239ac00b-4a9b-4d6d-b038-301b8d297063

elektritsaabtasuta.blogspot.com said...

10.PEAAEGU TASUTA TRANSPORT-elektriautod ja elektriveoautod vajavad ju vaid elektrit,aga elektrit ju saab tasuta...oma maja katuselt katuseharja elektrituulikust...
Eestis on alanud elektriautode tootmine:
Eesti esimene elektrisportauto ZEV Seven http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/majandus/article.php?id=28223945
BIG STORY: Presenting The first Estonian Electric Roadster – ZEV Seven (2 VIDEOS!)
http://www.tigerprises.com/2009/12/big-story-presenting-the-first-estonian-electric-roadster-zev-seven-2-videos/#more-915
http://www.reporter.ee/2009/04/30/leiutaja-lembit-pani-oma-puugaasi-mosse-leekima/
Parem ehita ise saad kümme korda odavamalt:
http://www.scoraigwind.com/

m/

elektritsaabtasuta.blogspot.com said...

11.ÖKOKÜLAD:Küllap Ökoküla on vast ainuke lahendus kuis tagada tööd külaelanikele.Leidub Ökokülasid kus on kasutusel oma raha.Tasub võtta eeskuju sest näiteks Kadakaturu piraadid pole ealeski allunud korrumpeerunud Eesti riigivõimudele.Sel ajal mil talumehed valasid maha piima tallinna täenavail,kadakaturu piraatide müüja teenisid päevas 10 000 krooni-turu päevane kasum vähemalt kolmkümmend miljonit krooni-tegemist oli ja on riik riigis.

elektritsaabtasuta.blogspot.com said...

13.www.riigikontroll.ee/.../ka_40070_riigi_tegevus_energiasaastu_saavutamisel_3.06.2009_lopp.pdf -

Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) 2008. a prognoosi kohaselt
tõuseb toornafta hind maailmaturul aastaks 2030 kuni 200 dollarini
tõuseb toornafta hind maailmaturul aastaks 2030 kuni 200 dollarini
tõuseb toornafta hind maailmaturul aastaks 2030 kuni 200 dollarini (1997
püsihindades 120 $). Elektrihind ühtlustub Põhjamaadega elektrituru
avanedes ja Eesti Energia prognooside kohaselt maksab elekter 2016. a
ligi 2,5 korda senisest enam
maksab elekter 2016. a
ligi 2,5 korda senisest enam
maksab elekter 2016. a
ligi 2,5 korda senisest enam
-elama jäävad vaid põllumaa omanikud sest varsti keegi ei jaksa osta toitu...

Inglismaal kahe kilowatise elektrituuliku ehitusmaterjalidele kulub vaid 350 poundi ehk siis 350 kilogrammi riisi hind.Üks kilogramm riisi maksab kusagil üks pound.
Read about a home built 2kW wind turbine constructed from scrap
http://www.reuk.co.uk/DIY-2kW-Wind-Turbine.htm
The total financial outlay so far was a miserly £350!

How I Built A Wind Turbine spending less than US$150
http://www.reuk.co.uk/How-I-Built-A-Wind-Turbine.htm

Elektrituuliku ehitusmaterjalidele kulus 140 kilogrammi riisi hind: $140.62
http://www.mdpub.com/Wind_Turbine/index.html


Isegi harimatud neegrid Aafrika dzunglis suudavad tagada endile elektri tasuta sest nad ehitavad endile elektrituuliku:
http://www.i-love-windpower.com/01%20Projects%20rev01/01%20Mali/01%20POD/02%20ProjectOverviewDocument_inet.htm
The wind turbine is made of very basic materials that are almost all available in Mali. However a few parts might need to come from outside Mali, like magnets.
http://www.wind-turbine-supplies.co.uk/magnets/magnets.htm

http://www.scoraigwind.com/
http://www.reporter.ee/2009/04/30/leiutaja-lembit-pani-oma-puugaasi-mosse-leekima/

Tee­me sellised ühistud, mis kütte- ja veemajanduse oma kätte võtavad, koos ära!
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/article.php?id=29333971&l=fpOpinion
Võrldle seda Aafrikas saavutatuga:
http://www.i-love-windpower.com/01%20Projects%20rev01/01%20Mali/07%20Press/Press.html
TASUTA ELEKTER VABASTAB SIND...
TASUTA ELEKTER ANNAB SULLE VABADUSE...
TÄNU TASUTA ELEKTRILE SAAB TÖÖD KÕIGILE...
TÄNU TASUTA ELEKTRILE SAAB TÄIDETUD LASTEGA KÕIK EESTIMAA KÜLAD...
http://www.scoraigwind.co

elektritsaabtasuta.blogspot.com said...

3.Arvutagem siis millal hakkab jooksma TASUTA ELEKTER katuseharja elektrituulikute(Rooftop windturbines)http://www.scoraigwind.com/ puhul:

a.Säästa liitumistasu arvelt:Rahvasuu teab rääkida,et Eesti Energia küsib kõrget liitumistasu kuni miljon krooni.Vello Väärtnõult küsiti 250 000 Eesti krooni... Peale liitumistasu tasumist jääte ikka ja aina võlgu Eesti energiale,igakuiste elektri arvete näol mis aina tõusevad koos "elektri hinna tõusuga"-see on legaalne väljapressimine.
Liitumistasu asemel muretsege taastuvenergia seadmed http://www.scoraigwind.com/ja siis hakkab areng minema teises suunas-te hakkate lugema päevi mil hakkate saama tasuta elektrit...Parem ehita ise saad kümme korda odavamalt:http://www.scoraigwind.com/

b.http://www.energiaekspert.ee/et/elektrituulik-maksab-end-tagasi on kirjas tekst:
ELEKTRITUULIK MAKSAB END TAGASI
Kasu elektrituulikust on näha juba järgmises elektriarves! Elektrituuliku tasuvusaeg sõltub tuulte tingimustest, toodetud elektrienergia kogusest ja elektrienergia lõpphinnast.
5 kW-ne elektrituulik peaks tuulte tingimustest olenevalt tootma 10 000 kuni 20 000 kWh elektrienergiat aastas. Aastane energia tarve normaalselt soojustatud tänapäeva väikeelamu kütmisel on u. 120 kWh/m2 ehk näiteks 100 m2 majal umbes 12 000 kWh aastas. Valgustusele ja majapidamismasinatele kulub seejuures ca 5000...6000 kWh aastas. Parem ehita ise saad kümme korda odavamalt:
http://www.scoraigwind.com/

elektritsaabtasuta.blogspot.com said...

4.Kõikse odavamalt saab oma hoovi peale väikesevõimsusega elektrituuliku siis mil toda ise ehitada.Vaata,www.otherpower.com ja www.scoraigwind.com/
Kursused:
"How to build a wind turbine"
Workshop courses - Calendar of upcoming courses
http://www.scoraigwind.com/navbar.htm
http://scoraigwind.blogspot.com/2010/01/course-in-leitrim-ireland-soon.html
http://www.i-love-windpower.com/00%20Workshop%20rev01/02%20WS%20-%20Denmark%202009/WorkshopBrande.html
http://www.i-love-windpower.com/00%20Workshop%20rev01/01%20WS%20-%20Helvoirt%202008/WorkshopHelvoirt.html


5.Väikesevõimsusega elektrituulikute,milliseid saab asetada hoovi peale(www.scoraigwind.com), kasutamiseks ei ole vaja tegevusluba.Teisisõnu,elektrituuliku jaoks mis tagab oma kodu tarbeks vajaliku elektrivoolu ei ole vajadust taodelda luba:https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13123108&searchCurrent
§ 22. Tegevusluba
(1) Tegevusluba on nõutav:
1) suurema kui 1 MW netovõimsusega tootmisseadme kasutamise lõpetamiseks;
2) elektrienergia tootmiseks, välja arvatud tootmiseks ühe tootja poolt kokku alla 100 kW netovõimsusega tootmisseadmete abil.
Ühepereelamu jaoks ju piisab 5 kw elektrituulikust.
Parem ehita ise saad kümme korda odavamalt:http://www.scoraigwind.com/

6.Päikesepaneele saab kõige odavamalt mil neid ise kokku klopsida:
http://www.mdpub.com/SolarPanel/index.html
http://www.instructables.com/id/Build_a_60_Watt_Solar_Panel/
http://www.instructables.com/id/DIY-Solar-Panel/
http://www.instructables.com/id/How-To-Build-A-Solar-Panel/
Selle alast Eestikeelset konsultatsiooni peaks saama:
www.saklubi.ee
http://ttysak.blogspot.com/2009/12/christmas-with-ttu-sak.html#comments

elektritsaabtasuta.blogspot.com said...

7.KUIS ISE EHITADA MAASOOJUSPUMPA:http://www.ehitusfoorum.com

Tommy said...

kuna kodusel majapidamisel tähendab isiklik tuulik ja või päikesepaneel veel lisaks akupanka, kuhu need on ühendatud, ei kimbuta Sind ka voolukõikumised ja katkestused, mis Eesti Energia puhul on suht-koht igapäevane nähtus.

elektritsaabtasuta.blogspot.com said...

Ma eile õhtul kirjutasin siia kümme kommentaari aga ilmus vaid kolm...

Peamine kodulehekülg kus õpetatakse kuis saab elektrit tasuta on
www.scoraigwind.com

elektritsaabtasuta.blogspot.com said...

Kuule Tommy,kuna sa tulevikus niikuinii muretsed tuulikud ja päikesepaneelid siis oleks mõtekas seda aegsasti enne maale minekut valmis vaadata kuis saab kõige odavamalt ja parima variandi.
Jalgratast ei ole vaja leiutada...
Sa saaksid palju informatsiooni nendelt kes on juba ise ehitanud endile elektrituulikud ja päikesepaneelid,ning võiksid neilt küsida ja üksipulgi kirja panna kuidas nad seda tegid.Ümbes täpselt nii kuis on see kirjas
www.scoraigwind.com
www.otherpower.com
www.instructables.com
Vahe on ju selles,et nemad oskavad öelda kust saab odavamalt materjale jpms.
Meil on ju sel alal tuntud kaks kuulsust:
1.Peeter Jalakas
2.Lembit Merila

Elumajad ehitatakse päikese abiga elektrijaamadeks
http://www.arileht.ee/artikkel/377069?lk_id=1111&sisu=27
Von Krahli teatri juht Peeter Jalakas on juba rajanud oma maakodu nii,
et ei maksa monopolistist Eesti Energiale mitte sentigi.
Teatrimees Jalakas on juba praegu jätnud oma suvekodu majandades
Eesti Energia pika ninaga. Ta rajas viis aastat tagasi omaenese
tarkusest tuule ja päikese jõul töötava elektrisüsteemi, mis
varustab ligi 200-ruutmeetrise maja viit elanikku toimetulemiseks
piisava hulga elektriga.

http://www.sonumitooja.ee/vanaleht/2008/St43/lembit.htm

http://www.reporter.ee/2009/04/30/leiutaja-lembit-pani-oma-puugaasi-mosse-leekima/

Kujuta vaid seda pilti kui palju postitusi sa saaksid nende kahe mehe peale kokku!!!