Paar sõna alustuseks

Tere, armas Puhta Elu blogi lugeja !

Tore, et meie blogi üles leidsid ja kui sa siia veel tagasi kah tuled, siis on mul kohe topelt hea meel :-)

"Puhas Elu" on inimestele, kes hoolivad endast, oma lastest ja lähedastest, ümbruskonnast , loodusest ning sellest, mis saab meie elust ja keskkonnast viie-, kümne-, kahekümne- ning enamagi aasta pärast.

Kas elame siis terves ja puhtas ning tervislikus elupaigas või oleme nii ennast kui keskkonda sootuks reostanud ja mürgitanud ning kõik loodusvarud arutult maha laristanud.

See on inimesele kes hoolib ja kes näeb veidi kaugemale oma ninaotsast, inimesele kes tunneb, et tahaks teha midagi, et meie ise ning meie lapsed ja lapselapsed oleksid terved ning saaksid elada puhtas ning terves keskkonnas.

Ma ei ürita Sulle siin pakkuda lahendusi või vastuseid, küll aga mõtteainet, infot ning vihjeid.
Küll aga palun Sul see lehekülg enne lõpuni läbi lugeda, kui otsustad pea ees "ökoellu" sukelduda või hoopiski keskkonda ning enndast säästvat eluviisi maha teha.

Nii nagu iga ravim on väära tarvitamise puhul mürk toob liigne entusiasm soovitud hea asemel pigem kahju.
Sellestki saad sa aimu, kui loed meie blogi ning külastad meie kodulehte

Miks ma seda blogi teen ?

Ilmselt pean alustama sellest, et ma ei ole "ökofriik", "paadunud roheline", "meeleheitlik looduse ja loomade kaitsja" või "põhimõtteline taimetoitlane".

Olen täiesti tavaline linnapoiss, sündinud 1975 aastal Pärnu linnas ning erialalt sotsiaalpedagoog.

Puhtama, tervema ning loodust ja inimest säästvama elu poole olen hakanud vaatama alles viimastel aastatel.

Minu "ökoelu" sai alguse pisiasjadest.

Kuna saastunud linnakeskkonna ning säilitusaineid, geneetiliselt muundatud komponente ja keemiat täis marketitoitude tõttu, olen sattunud allergiate küüsi (kõik need allergiad on tekkinud ajajooksul ning mul ei ole kaasasündinud allergiaid) ning minu allergiad on aasta aastalt muutunud üha hullemaks ning piinavamaks, hakkasime poes käies üha enam pöörama tähelepanu sellele, mida me ostame ning millest üks või teine asi koosneb.

Toidupoes kaupade koostisi lugedes tabasin ennast üha sagemini mõttelt, et ma ei taha sellist "keemiat" enam sisse süüa ja nii mõnigi kord jäi seetõttu üks või teine asi ostmata.
Üha enam hakkasime otsima "mahe-" või "loodustoote" märgistusega asju, kui neid ei leidnud, siis langes valik võimalikult väiksema "keemia" sisaldusega toodetele ("keemia" all pean siis silmas säilitusaineid, toiduvärve, kunstlikke maitse ja lõhnaaineid, jne).

Õnneks olid (ja on) alternatiivina olemas öko ja looduspoed, kus müüakse mahekaupu ning üha sagemini hakkasime toiduasju ostma turult eraisikute käest. Õnneks on viimasel ajal ka marketite toidupoodidesse ilmunud mahe ja ökotoodete riiulid või siis on looduspuhtad tooted eraldi märgistusega esile toodud.

Järjest vähem hakkasime ostma valmis- või pooltooteid ja üha enam hakkasime uurima võimalusi, kuidas ISE teha.

Saia tegime kodus vahest niisama, vahest aga ka põhjusel, et õhtul poodi minnes ei suutnud kusagilt leida värsket saia - enamustel realiseerimisaeg "homse kuupäevaga" - ning lisaks kõik see keemia seal saiade sees...
Pealegi on kodus tehtud sai tunduvalt parema maitsega ja tuba on mõnusat küpsetamiselõhna täis.

Et saiategemine ei olnud midagi hirmsat ja keerulist, otsustasime ühel päeval - prooviks õige ise leiba valmistada.

Selgus, kodus ise leivaküpsetamine ei ole mingi keeruline imetegu, ning oleme sellega jätkanud siiani ja poeleiba ostame harva. Kui siis pigem mahetoodangu seast (näiteks Vändra Leiva poolt toodetud maheleib on väga hea).

Tänase seisuga teeme oma leiva ja saia enamasti ise, enda tarbeks vajaminevad marjad kasvatame ise või toome maalt sugulastelt, metsamarjad ja seened korjame ise, moosid, mahlad ja hoidised valmistame samuti ise. Sel aastal tegi Katri esimest korda prooviks ka boržipõhja.

2008 aastal alustasime oma kodulehekülje tegemist. Selle leiad SIIT

Sel aastal avasin Puhta Elu kommuuni ka Orktui keskkonnas.

Kuna kodulehekülg on pigem staatiline ja päris iga huvitava leiu või mõtte pärast ei hakka sedfa uuendama ning Orkuti keskkonnas on lugejaskond piiratud, otsustasin nüüd teha ka blogi, mis on oluliselt dünaamilisem kui koduleht ja kättesaadavam kui Orkuti kommuun.